Obsah (4)

§ 76§ 199§ 65§ 75

1-23-7221 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2024, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-23-7221 Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Aleksan

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Andrei Andritsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Viru Vangla esitas 05.03.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Andritsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. 2. A. Andritsa on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.01.2024 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-7221

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi, mille eest on karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel, § 64 lg 1 liideti mõistetud karistusele, s.o 5 kuud vangistust, Viru Maakohtu 07.12.2022 otsusega mõistetud karistus, s.o 2 aastat 3 kuud ja 26 päeva ning lugedes kergeim karistus raskeimaga kaetuks, mõisteti A. Andritsale liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Viru Maakohtu 07.12.2022 otsusega mõistetud karistuse kandmise algus, s.o 20.10.

1. Kohtuotsus jõustus 19.01.
2. 1 1-23-7221
3. Viru Vangla tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all, kuna tegemist on isiku viimase võimalusega tingimisi ennetähtaega vabaneda. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele(risk ühiskonnas). Oht seisneb varalise kahju tekitamises vägivallaga, väljapressimises, huligaansuses vägivallaga ja röövimises. Mootorsõiduki joobes juhtimisega seab ohtu liiklusturvalisuse (kaasliiklejate elu ja tervise). Oht avaldub kõige tõenäolisemalt juhul, kui isikul puuduvad materiaalsed võimalused sõltuvusainete muretsemiseks ja ta jätkab narkootiliste ainete tarvitamist. Samuti, kui võtab impulsiivselt vastu otsuse juhtida mootorsõidukit joobeseisundis ja ei mõtle tagajärgedele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 80%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 51%.
4. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks A. Andritsa tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A. Andritsale tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest katseaeg ning käitumiskontroll kuni 15.02.
5. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata A. Andritsale järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 - mitte tarvitama narkootikume;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

§ 75

lg 2 p 7 – mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata v.a lähisugulased;

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Juhul kui kohus peab otstarbekakas A. Andritsale karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, planeerib kriminaalhooldus süüdimõistetule järgnevad tegevused: sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevus ja sotsiaalprogramm „Sotsiaalsete oskuste“ jätkutegevus.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab A. Andritsa ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Süüdimõistetu A. Andritsa palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. A. Andritsa selgitas, et vabaduses võtab end kohe arvele Töötukassas. Ta on võtnud ühendust ettevõttega G ja nad pakuvad talle proovipäeva. Ettevõte tegeleb kivitöödega, teevad hauakive, betoonitöid. Kui ta saab töökoha, siis makstakse talle miinimumpalka. Kui tööle ei saa, siis kavatseb elada alguses Töötukassa abil ja hiljem toetavad ema ja õde. Kuna tal on sõltuvus tahab koostada programmi „Sütiku“ kaudu. Programmi „Sütik“ kaudu on inimesed abi saanud ja oma firmasid avanud. Lisaks peab süüdimõistetu aitama ema, aitaks tal arsti juures käia ja muudki. Sõpru tal ei ole, aga tuttavatega ta ei tohi suhelda ja nendega ühendust ei võta. Soovib vahetada enda elustiili. Kindlasti peab enda sõnul käima kohtutäituri juures võlgade tõttu. Proovib koostada maksegraafiku, kuna igal juhul peab need võlad välja maksma. Alkoholist ja narkootikumidest hoiab eemale, kuna vastasel juhul on jälle vangla. 25.03.2024 saab täis aasta ajast, mil enam ei tarvita, on keeldunud metadooniravist. Süüdimõistetu arvab, et ega ta enne kaine vist ei olnud, ei saanud midagi aru ning arvab, et vanglas metadooniravi ei peaks olema, sest see ei aita. Arvab, et see on tema viimane võimalus aidata ema ja õde. Varasemate vangistuste ajal on läbinud sotsiaalprogramme, aga arvab, et oli ise vastutustundetu. On palju mõelnud ja ei taha enam probleeme politsei ja teistega. Tahab, et ellu tuleks kord ning soovib vahetada suhtlusringkonda. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et A. Andritsat ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 2 1-23-7221 8.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
3. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Andritsale koostatud individuaalne täitmiskava. Vangistuse jooksul on A. Andritsa töötanud vangla xxx. 03.08.2023-21.09.2023 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Osales kõikides tundides olles suhteliselt aktiivne ja proovides kaasa mõelda ning arutleda. Teadvustab, et tema narkootikumide sõltuvus on tõsine ja seadis eesmärgiks tarvitamise täielikult lõpetada. Analüüsis riskiolukordi ja olukordi, mis viivad tarvitamiseni. Leidis enda jaoks sobivad enesekontrollimeetmed, mis aitavad tulla toime himuga tarvitada ning koostas hädaabiplaani. Alates 26.08.2023 osaleb korduvalt riigikeele A2 taseme täiendkoolitusel, mida on varasemalt läbinud
4. aastal.
5. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). A. Andritsal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis on kahtlemata positiivne asjaolu tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Isiku elutingimused
6. Kinnipeetav elas enne käesolevat vangistust aadressil xxx. Antud elukohas elas isik üksinda umbes kümme kuud. Kinnipeetava sõnul oli antud elukohas kõik eluks vajalik olemas ning korteril puudusid võlgnevused. Rahvastiku registri andmetel samuti nähtub, et isik elas aadressil xxx, ajavahemikul 21.12.2021-23.11.
7. A. Andritsa soovib ennetähtaegsel vabanemisel elama asuda aadressile xxx. Korteri omanik on kinnipeetava õde. Korteris elab kinnipeetava ema. Kinnipeetava õde ja ema on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks antud aadressile. Elamiskoht on sobilik elektroonilise valve paigaldamiseks. A. Andritsal on määratlemata kodakondsus, tema tähtajaline elamisluba kehtib kuni 20.12.2028, elamisloakaart kuni 02.11.
8. 3 1-23-7221
9. Vangla iseloomustuses on A. Andritsa hariduse kohta märgitud, et isik omandas xxx A G . R E omandas xxx ning M V xxx kutse. Õpitud oskusi praktikas ei ole rakendanud ja erialast tööd praktiliselt teinud ei ole. Riigikeele oskus A2 tasemel, kursuse läbis 18.12.
10. Ajavahemikul 12.10.2020-10.12.2021 osales isik riigikeele B1 tasemeõppes, kuid ei lõpetanud kursust. Käesoleva vangistuse ajal lisati ta alates 03.06.2023 uuesti riigikeele B1 taseme kursusele, kuid kinnipeetav loobus riigikeele õppest. 26.08.2023 alustas A2 riigikeele õppes osalemist.
11. Isiku töö ja majandusliku toimetuleku kohta on märgitud, et enne vangistust isik oli töötu. Töötamise registri andmetel töötas viimati ametlikult ajavahemikul 03.06.201512.08.2015 firmas S B OÜ. Enamik töökohad on olnud mitteametlikud ja lühiajalised. Enamasti töötas xxx ja tegi füüsilisi töid. Sissetulek mitteametlikel töökohtadel oli umbes 500 eurot kuus. Erialast tööd teinud ei ole, praktilised tööoskused puuduvad. Korduvalt toime pannud varavastseid kuritegusid majandusliku olukorra parandamiseks. Vanglas on töötanud xxx. Vangistuses toetab isikut materiaalselt tema ema. Vangla andmetel on kinnipeetaval 29.01.2024 seisuga kokku maksmata nõudeid euro 8 529,74 ulatuses. Ennetähtaegse vabanemise korral töökoht puudub, kui ennetähtaegse vabanemise korral A. Andritsa koheselt töökohta ei oma, siis riigipoolsete tugiteenuste tagamiseks tuleb end arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed toetused Eesti Töötukassa pakutavate teenuste näol. Vabanemisfondis hoiustatud 29.01.2024 seisuga 398,83 eurot.
12. A. Andritsa on abielus, lapsi tal ei ole. Abiellus kinnipidamisasutuses 12.04.
13. Tema lähivõrgustiku moodustavad ema, õde ja abikaasa. Kinnipeetava sõnul on tal suhted lähedastega head ja toetavad. A. Andritsa põhiliseks probleemiks on olnud halb seltskond ja narkootikumide tarvitamine. Korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole tal olnud. 21.02.2024 toimus telefonivestlus lähedaste ja kriminaalhooldusametniku vahel. Õde ütles, et suhtleb vennaga ise harva, reeglina annab venna käekäigust teada ema, kes on tihedas kohtaktis. Kinnipeetava ema kinnitas, et suhtleb pojaga tihedalt telefonitsi, kinnipidamisasutuses ta teda külastanud ei ole tervisest tingitud põhjustel. Ema sõnul on nende suhted head, poeg ei ole kunagi tema vastu ei psüühilist ega füüsilist vägivalda kasutanud. Ema on nõus A. Andritsat toetama ennetähtaegsel vabanemisel niivõrd, kui tema tervislik seisund võimaldab.
14. Kokkuvõtvalt oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Kinnipeetaval on vabanemisel elukoht ning lähedaste toetus. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, et tal ei ole töökohta ja on suured võlgnevused. Vabastamise võimalikud tagajärjed
15. Vangla iseloomustuses märgitakse, et A. Andritsa on kriminaalkorras karistatud 19 korda, millest 15 on arhiveeritud. Vanglas viibib 12 korda. Käesolevalt kannab karistust varguse eest, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Varasemalt samuti korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks materiaalse kasu saamine ja soodusteguriks uimastite sõltuvus ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Isiku käitumine on sarnane varasema käitumisega, kuritegude muster kordub, suurem osa isiku kuritegudest on sooritatud uimastite sõltuvuse tõttu.
16. Kohus peab oluliseks välja tuua, et vabaduses hakkaks isik elama elukohas aadressil xxx. Tegemist on isiku õe korteriga, kus elab ka isiku ema. Kohtu hinnangul on positiivne, et isikul on olemas kindel elukoht ning isiku ema sõnul on nende vahelised suhted head, poeg ei ole kunagi tema vastu vägivalda kasutanud. Isiku ema on olnud nõus poega toetama niivõrd, kui tema tervislik seisund võimaldab. Arvestades, et vangistuse ajal on isikut ema materiaalselt toetanud, siis on tõenäoline, et isikul on olemas vähemalt esialgne abi toimetulekuks. Seega maandab isiku toimetulekust tulenevat riski osaliselt elukoha olemasolu ja isiku ema valmidus materiaalseks toetuseks. 4 1-23-7221
17. Isiku toimetuleku aga seab kahtluse alla asjaolu, et isikul ei ole vabaduses garanteeritud töökohta. Varasemalt on isik töötanud mitteametlikult ja lühiajaliselt, seega ei ole isikul võimalik asuda varasemalt tuttavale tööle. Samuti puuduvad isikul vangla iseloomustuse kohaselt erialased tööoskused, kuivõrd isik ei ole omandatud erialaseid teadmisi tööturul varasemalt kasutanud. Ometi on A. Andritsa kohtuistungil selgitanud, et tal on võimalik minna kivitöödega tegelevasse ettevõttesse proovipäevale. Kohtu hinnangul on positiivne, et isik on otsinud võimalusi töökoha leidmiseks. Samuti on positiivne, et isik on vangistuses olnud tööga hõivatud xxx. Vangistuses töötamine aitab luua positiivseid tööharjumusi, mis aitavad kaasa vabaduses töökohta leidmisel ja püsiva töökoha hoidmisel. Isiku majanduslikust olukorrast tulenevale riskkäitumisele viitavad eelnevalt toime pandud kuriteod. Nimelt on isikut korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest ning käesoleval ajal kannab ta karistust varguse episoodide eest, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja sissetungimisega. Nimetatud asjaolusid arvestades puudub kohtul veendumus, et isiku mõttemaailmas on toimunud sellised muutused, mis annaksid alust arvata, et isik enam ei paneks majanduslikust olukorrast tulenevalt süütegusid toime ja asuks vabaduses ametlikult tööle. Isik on viidanud, et juhul, kui ta saaks vabaduses soovitud töökoha, siis teeniks ta miinimumpalka ning toonud välja, et „mis sa teed sellega“. Samuti on isik välja toonud, et sotsiaalprogrammi „Sütik“ kaudu on teised alustanud ettevõtlusega. Kohtu hinnangul viitavad väljaöeldud seisukohad isiku kõrgetele ootustele tulevaste sissetulekute osas ning kohus kahtleb, kas isikul jätkub motivatsiooni töötada töökohal, mis tema ootustele ei vasta. Isiku majanduslikku olukorda raskendab veelgi asjaolu, et isikul on tasumata nõudeid ligikaudu 8500 euro ulatuses ning vabanemisfondi on hoiustatud ligikaudu 400 eurot. Seega ei ole A. Andritsa majanduslikud väljavaates eluks vabaduses head. On oluline märkida, et isiku käitumist võivad negatiivselt mõjutada võlgnevused ja töökoha leidmisega seotud raskused sellisel määral, mida ei maanda elukoha olemasolu ja isiku ema valmidus materiaalseks toetuseks.
18. Väheoluliseks ei pea kohus sedagi, et isik on kuritarvitanud sõltuvusaineid. Kuigi alkoholi tarvitamisega ei ole isikul ametiasutustele teadaolevalt probleeme viimaste aastate jooksul olnud, siis narkootiliste ainete tarvitamisest tulenev risk on käesoleval ajal jätkuvalt asjakohane. Vangla meditsiiniosakond on A. Andritsal diagnoosinud narkootiliste ainete sõltuvuse. Varasemalt on ta tarvitanud erinevaid narkootikume nagu amfetamiini, ecstasyt, kanepit, heroiini, MDMA ning teisi opiaate. Vangla andmetel hakkas A. Andritsa narkootikume tarvitama 20-aastaselt, tarvitades sel perioodil narkootikume igapäevaselt. Varem tarvitas narkootikume ka introvenoosselt. Viimati on A. Andritsat karistatud narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 lg 1 alusel kõigest paar kuud enne karistuse kandmisele asumist. Vangistuse alguses sai kinnipeetav metadooniasendusravi, kuid käesolevalt enam metadooni ei saa. Seega on A. Andritsa tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid üle kahekümne aasta ning seda tõenäoliselt kuni vangistusse sattumiseni. 03.08.2023-21.09.2023 läbis ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Riskipõhistes tegevustes osales motiveeritult, teadvustas, et tema kuritegelik käitumine on seotud narkootikumide sõltuvusega ja ta peab uimastitest täielikult loobuma, kui soovib enda elu muuta. Arvestades, et isik pani toime varavastaseid süütegusid, millest saadud tulu kasutas tõenäoliselt narkootiliste ainete soetamiseks, siis on narkootiliste ainete tarvitamine väga tugevalt seotud isiku kuritegeliku käitumisega. Kohtuistungil on isik selgitanud, et soovib sõltuvusainetest eemale hoida, et vältida vanglasse sattumist ning plaanib pöörduda programmi „Sütik“. Olenemata isiku soovidest sõltuvusainete tarvitamisest loobuda leiab kohus, et A. Andritsale oleks narkootikumide tarvitamisest loobumine vabaduses suureks väljakutseks. Samuti leiab kohus, et pelgalt vanglas viibitud aeg ja sotsiaalprogrammides osalemine nii vangistuses kui ka peale vangistust, ei pruugi olla piisavad, et ta suudaks alkoholile ja narkootilistele ainetele lõplikult ei öelda. 5 1-23-7221
19. Samuti ei saa lähedase olemasolust teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. A. Andritsa avaldas kohtuistungil, et ta soovib aidata oma ema ja õde. On positiivne, et süüdimõistetul on oma perega head suhted, kuid ka käesoleva vangistuse kandmise aluseks olevate kuriteo episoodide toime panemise ajal oli tal samuti olemas pere. Seega faktiliselt on küll tegemist positiivse asjaoluga, kuid see ei ole süüdimõistetu käitumisele mõju varasemalt mõju avaldanud. Samuti on A. Andritsa avaldanud soovi vahetada enda suhtlusringkonda. Kohtu hinnangul on suhtlusringkonna vahetamine A. Andritsa puhul vajalik, kuid tegemist on pikemaajalise muutusega, mille positiivsed mõjud ei pruugi käitumiskontrolli ajal isiku käitumist oluliselt mõjutada. Seega puudub kohtul veendumus, et suhtlusringkonna vahetamine ja perekonna toetus suudab mõjutada isikut õiguskuulekalt käituma.
20. Kohtu hinnangul annavad eelnimetatud asjaolud aluse jõuda järeldusele, et A. Andritsa puhul on eriti olulisel kohal isiku enda motiveeritus elada seaduskuulekat elu, asuda tööle ja loobuda sõltuvusainete tarvitamisest. Paraku ei teki kohtul veendumust, et isik oleks piisavalt motiveeritud enda elu muutma. Kohus peab oluliseks, et isik läbiks vangistuses veel kontaktisiu poolt planeeritud tegevused: töötamine vanglas, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening jätkutegevused, sotsiaalprogramm Sotsiaalsete oskuste arendamine ja riigikeele A2 taseme täiendkoolitusel jätkamine. Kohus on seisukohal, et nimetatud tegevused aitavad isikut valmistada ette elukorralduse muudatusteks ja loovad paremad eeldused seaduskuuleka elu elamiseks vabaduses.
21. Kohus ei saa jäta tähelepanuta A. Andritsa pingutusi (vanglas töötamine, distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammis ja riigikeele õppes osalemine), kuid jõuab siiski seisukohale, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Arvestades kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid ei jõua kohus veendumusele A. Andritsa valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaatamata A. Andritsa vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edasise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
22. Ka märgib kohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus, ei ole nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu pole kohtul pole võimalik nende argumentidega nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Vangla ohuhinnangu kohaselt on süüdimõistetu ohtlik avalikkusele ning vangla arvutuste kohaselt on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 80% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 51%. Kohtul pole võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid, seega ei saa kohus nimetatust lähtuda tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel.
23. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu A. Andritsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa kohtunik 6