) § 20 lg-st 4 tuleneva kohustuse täitmata jätmisel ja alternatiivselt ka tuvastada RAB-i 21.02.2022 menetlustoimingu õigusvastasus. Kaebust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt. Kaebaja esitas tegevusloa taotluse RAB-ile 26.07.2021. Taotluse esitamise aeg nähtub MTRi väljavõttest.
PTS § 71 järgi tuli loamenetlus läbi viia hiljemalt 23.11.2021. Seda ei ole tehtud. Seega esines kaebajal
lg-st 4 tulenev alus nõuda RAB-ilt kohtu kaudu vaikimisi tegevusloa väljastamist ja seejärel väljastatud tegevusloa kohta andmete kandmist MTR-i. Kaebuse algset eesmärki ei ole RAB 20.06.2022 otsuse järel võimalik saavutada, kuid kaebajal on preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Puuduste kõrvaldamise teated 18.10.2021 ja 21.02.2022 ei sisaldanud ühtegi puudust. 21.02.2022 puuduste kõrvaldamise teade ei ole piisavalt põhjendatud. AH läbis 07.12.2021 teise isiku loamenetluses sama sisuga vastavuskontrolli. Asjaolu, kas kontaktisik saab hakkama 2
lg 4 kohaldub ka virtuaalvääringu teenuse tegevusloa menetlusele.
lg 4 kohaldamata jätmise aluseks ei saa olla oluline avalik huvi ega kolmandate isikute kaitse vajadus. Mõlemaid saab realiseerida järelevalvega. RAB viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/123/EÜ (teenuste direktiiv) ei ole asjakohane, sest see ei ole otsekohalduv ega ole erinorm RahaPTS suhtes. RahaPTS-i 15.03.2022 jõustunud muudatuse tulemusel on täiendatud RahaPTS §-i 71 lausega: „Kui Rahapesu Andmebüroo ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba antuks vaikimisi.“ Selleks poleks olnud vajadust, kui sama põhimõte juba kehtis. 6. RAB vaidles kaebusele vastu. Loataotlust ei esitatud 21.07.2021, vaid 22.09.2021. Kaebaja sisestas 21.07.2021 vaid andmed MTR-i.
lg 4 esimene lause, mis kohustab loa väljastama vaikimisi, ei ole kohaldatav.
lg 4 teine lause sätestab, et olulisest avalikust huvist tulenevatel põhjustel, samuti kolmanda isiku õiguste kaitseks, võib seaduses sätestatud juhtudel kõnealusest põhimõttest kõrvale kalduda. Pärast tegevusloa saamist on ettevõtjal koheselt õigus asuda teenust pakkuma. Olukord, kus tegevusluba loetaks ettevõttele, kes ei vasta kontrollieseme asjaoludele, antuks vaikimisi, on vastuolus RahaPTS §-ga 72 ja RahaPTS-i eesmärkidega. Tegevusloa väljaandmise eelduseks olevatele kontrollieseme asjaoludele vastavus ei ole vormiline kontroll, vaid sisuline menetlus. Tegevusloa andmine annab avalikkusele kindlust, et nimetatud turuosalise kaudu on rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid maksimaalsel viisil juhitud. See annab ühtlasi kindluse ka tulevikuks teenuse tarbijatele, et teenust pakkuv ettevõte vastab õigusaktis sätestatud nõuetele ja järgib teenuse pakkumisel seaduses sätestatud nõudeid. Kui lugeda tegevusluba antuks vaikimisi ettevõttele, kelle osas RAB on tuvastanud, et ettevõte ei vasta kontrollieseme asjaoludele, siis see tähendaks teadlikult lubada teenuse pakkumist ettevõttel, kes ei tohiks seda RahaPTS kohaselt teha. RAB on tuvastanud, et kaebaja poolt määratud kontaktisik ei vasta RahaPTS § 17 nõuetele ja ei ole võimeline täitma seadusega kehtestatud ülesandeid. Kaebajat on sellest ka teavitatud.
lg 4 esimene lause rakendub juhtudel, kus majandushaldusasutus on olnud tegevusloa taotluse saamisel selle lahendamiseks ettenähtud tähtaja jooksul tegevusetu. Kõnealune säte toodi
-i teenuste direktiivi ülevõtmisel (art 13 lg 4).
lg 4 esimesest lausest tulenevast üldreeglist on lubatud kehtestada teistsugune kord, kui see on põhjendatud olulise avaliku huviga seotud põhjustega, sh kolmandate isikute seadusliku huviga.
-ist ega ka teenuste direktiivist ei tulene kohustust anda ettevõtjale tegevusluba vaikimisi 3
PTS-i § 71 lg 1 neljanda lause kohaselt, kui RAB ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba antuks vaikimisi. Rahandusministeerium avalikustas
PTS muudatusi (p 2). Halduskohus mõistis RAB-ilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 2264 eurot. 15.03.2022 jõustus RahaPTS § 71 lg 1 uues sõnastuses ning selle sätte viimase lause järgi ei loeta tegevusluba vaikimisi antuks, kui RAB ei lahenda taotlust tähtaja jooksul. Kohustamisnõuet ei saa muutunud õiguslikus olukorras rahuldada. Tuvastamisnõuete vajalikkust ei saa täielikult välistada, kuigi kaebajal ei ole võimalik saada loa andmisest keeldumise järel kahe aasta jooksul tegevusluba (RahaPTS § 72 lg 3). Tuvastamisnõude esitamist võib õigustada vähemasti menetluskuude kandmisega. Kaebuse muutmine on seetõttu lubatav.
lg 4 sätestab: „Kui majandushaldusasutus ei lahenda taotlust seadusega kindlaksmääratud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, loetakse tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks ning majandushaldusasutus kannab tegevusloa andmed registrisse tähtaja möödumisele järgneval tööpäeval. Olulisest avalikust huvist tulenevatel põhjustel, samuti kolmanda isiku õiguste kaitseks, võib seaduses sätestatud juhtudel kõnealusest põhimõttest kõrvale kalduda. Tegevusloa vaikimisi kehtima hakkamise põhimõte ei kohaldu juhul, kui tegevusloa peab andma kõrvaltingimustega.“ Enne 15.03.2022 jõustunud muudatusi kehtinud RahaPTS § 71 sätestas, et tegevusloa taotluse lahendab RAB tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates ning RAB-i otsusel võib tegevusloa andmise tähtaega pikendada kuni 120 päevani. RAB ei ole tõendanud, et kaebaja ei esitanud tegevusloa taotlust enne 22.09.2021. MTR väljavõttest nähtub, et taotlus esitati 21.07.2021 kl 14.07 ning menetluse tähtajaks märgiti 21.11.2021. Samas väljavõttes on eraldi lahter „taotluse andmed“, millest nähtub, et taotluse sisestamise aeg on olnud 21.07.2021 kell 14.07 ning esitamise aeg 21.10.2021 kell 15.43. 4
Taotluse lahendamiseks ette nähtud 120-päevane tähtaeg saabus seega 18.11.
lg-d 2‒5 ei näe ette, et
ei kohalduks virtuaalvääringu teenuse osutamisele ning kuni 15.03.2022 muudatusteni ei olnud ka RahaPTS-is tehtud erisust
PTS-i 10.03.2020 jõustunud muudatusi puudutava eelnõu 8 SE seletuskirja järgi rakendus
RAB-i viide teenuste direktiivile ei ole oluline. Ei nähtu, miks ei olnud 120-päevane tähtaeg praegusel juhul piisav. Vastustaja 21.02.2022 teade esitati alles pärast selle tähtaja möödumist. RAB-i võimetus kontrollida isiku vastavust kontrollieseme asjaoludele selleks ette nähtud tähtaja jooksul ei ole
PTS-s sätestatud nõuetele, on RAB-il pärast tegevusloa vaikimisi antuks lugemist ja MTR-i sissekande tegemist võimalus teha ettevõtja üle järelevalvet ning rakendada mh tegevusloa kehtetuks tunnistamise õigust (RahaPTS § 64 lg 1, § 75,
). RAB-i 21.02.2022 puuduste kõrvaldamise teate õigusvastasuse tuvastamine ei ole vajalik, sest vastustaja oli õigusvastases viivituses juba varem. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. RAB esitas 09.01.2023 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 08.12.2022 otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Ka enne 15.03.2022 ei olnud kohaldatav
See säte rakendub, kui majandushaldusasutus on olnud tegevusloa taotluse saamisel selle lahendamiseks ette nähtud tähtaja jooksul tegevusetu ning menetluse kestel ei ole ilmnenud asjaolusid, mis võiksid vajada täiendavat kontrollimist. See norm nähti ette direktiivi 2006/123/EÜ art 13 lg 4 ülevõtmisel. Direktiivi põhjenduste p 39 ei kinnita, et asutusel on kohustus anda tegevusluba vaikimisi, kui tegevusloa menetluses on tekkinud vajadus täiendavalt tegevusloa andmise aluseks olevate nõuete täitmist täiendava tähtaja jooksul kontrollida. Seadusandja ei osanud ette näha, et tegevuslube hakatakse taotlema massiliselt edasimüügiks. Riiklikus riskihinnangus tuvastatud asjaolusid ei olnud samuti võimalik arvestada. Virtuaalvääringu tegevusalal toimuvad arengud kiiremini, kui seadusandja jõuab neile reageerida. Halduskohus ei ole arvestanud virtuaalvääringu teenuse riskidega. Tegevusloa taotlejad venitasid pahatahtlikult menetlusi ja esitasid seejärel kohustamiskaebusi tegevuslubade vaikimisi väljastamiseks.
PTS-s oli seaduse lünk. Lünga olemasolu kinnitab 23.02.2022 vastu võetud RahaPTS muudatus.
Virtuaalvääringu teenuse pakkumise olemusest tulenevalt ei kohaldu virtuaalvääringu teenuse tegevuslubade menetlemisel
RAB ei olnud tegevusloa taotluse läbivaatamisel tegevusetu ega venitanud menetlusega põhjendamatult. RAB peab hindama, kas teenuseosutaja personalil on piisvad teadmised ja oskused ning kas teenuseosutaja poolt kasutatavad süsteemid ja kontrollid on avalike huvide 5
Selleks ajaks, kui RAB ettevõtjani jõuab, võivad riskid olla aga juba realiseerunud. Kaebaja esitas tegevusloa taotluse MTR-s 22.09.2021. MTR-is eristatakse taotluse sisestamise ja selle esitamise aega. Kaebaja kontaktisik ja rahvusvahelise finantssanktsiooni eest vastutav isik ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Teise ettevõtte tegevusloa menetluse raames AHga 31.01.2022 läbiviidud vestluse käigus on RAB jõudnud seisukohale, et kaebaja ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p 2 kontrollieseme asjaoludele, sest kontaktisik AHl puuduvad kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Apellant tegi ka lühikokkuvõtte valdkondadest, kus isik kas vastas valesti või vastused olid ebapiisavad. AHl puuduvad teadmised virtuaalvääringu teenuse pakkujat mõjutavatest rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest (puudub üldine arusaam, kuidas on läbi virtuaalvääringu teenust pakkuva ettevõtte kaudu võimalik raha pesta ja terrorismi rahastada, millised tehingu asjaolud viitavad rahapesule või terrorismi rahastamisele jne); isikul puuduvad teadmised kontaktisiku igapäevastest tööülesannetest (praktikas). Isikul olid küll teoreetilised teadmised olemas, kuid puudub arusaam, kuidas kontaktisiku töö on üles ehitatud, kuidas tavaline tööpäev välja näeb, kuidas kontaktisik peab käituma, millele tähelepanu pöörama ning mida igapäevases töös kasutama; arvestades, et ettevõte plaanib teenuseid pakkuda ka väljaspool Eestit, tuvastati, et isikul puuduvad piisavad teadmised, millised tegevused on vajalikud mitteresidentide suhtes ning millised riskid nendega kaasnevad; isikul puuduvad teadmised hoolsusmeetmetest (lihtsustatud, tugevdatud, täiendavad – ei oska kirjeldada ning nimetada konkreetsed meetmed); isikul puuduvad teadmised ja oskused rahvusvahelise finantssanktsiooni eest vastutava isiku ülesannete täitmiseks (oskab selgitada mõistet „finantssanktsioon“, kuid ei oska selgitada, milleks finantssanktsioone vaja on; isiku selgituste kohaselt finantssanktsiooni subjekti kontrollimine toimub ainult ärisuhte loomisel; ei oska kirjeldada süsteeme finantssanktsiooni subjekti tuvastamiseks); isikul puuduvad teadmised variisiku tuvastamisest; isik ei oska kirjeldada, kuidas tuvastada, et isiku osas on varem keeldutud ärisuhet loomast või temaga on ärisuhte erakorraliselt lõpetatud. Kaebaja aktsepteeris RAB seda seisukohta ja lubas e-kirjaga kontaktisiku välja vahetada, kuid selle asemel esitas halduskohtule kohustamisnõude. Halduskohus jättis ekslikult tähelepanuta RAB-i 21.02.2022 puuduste kõrvaldamise teate. See teade kinnitab, et kohaldada tuli
lg 4 kohaldamist välistavaid asjaolusid ei esinenud, sest RAB oli loamenetluses tegevusetu. Pole tõendatud, et RAB ei saanud viia menetlust läbi tähtaegselt. Kaebaja juhatuse liikmega viidi läbi kaks intervjuud, millest esimese puhul mittevastavust ei tuvastatud. Teise, 31.01.2022 intervjuu ajaks oli tegevusloa menetlemise tähtaeg möödunud. Kaebaja palus ringkonnakohtul selgitada, kas kaebust tuleks täiendada 31.01.2022 menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
-s sätestatud korras, arvestades RahaPTS-i erisusi. Sellest tulenevalt pidi vastustaja virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks esitatud tegevusloa taotluse (vt RahaPTS § 70 lg 1 p 4 ja lg 3) lahendamisel silmas pidama ka
-s sätestatut.
lg 4 teise lause kohaselt saab tegevusloa vaikimisi antuks lugemise põhimõttest olulisest avalikust huvist tulenevatel põhjustel ja kolmanda isiku õiguste kaitseks kõrvalda kalduda üksnes seaduses sätestatud juhtudel. RAB on seisukohal, et kuigi enne 15.03.2022 jõustunud muudatusi puudus RahaPTSs tõesti
lg 4 teises lauses viidatud erisäte, oli tegemist seaduse lüngaga või ei olnudki erisäte vajalik, sest valdkonnast tuleneva erisuse sätestab juba
lg 4 teisest lausest tuleneb, et eriseaduses võib tegevuslubade vaikimisi antuks lugemise põhimõttest kõrvale kalduda üksnes siis, kui selleks esinevad olulisest avalikust huvist tulenevad põhjused või esineb vajadus kaitsta kolmanda isiku õigusi. Selle aluseks on teenuste direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2006 direktiiv 2006/123/EÜ) art 13 lg 4 teine lause, mis ei võimalda kehtestada muudest eesmärkidest lähtuvaid kõrvalekaldeid, mistõttu oli ka
-s tarvis näha ette vastav täpsustus (vt Riigikogu XI koosseisu 803 SE seletuskiri, lk 50). Pelgalt viide oluliste avalike huvide või kolmanda isiku õiguste kaitsele on liiga abstraktne, et see saaks iseseisvalt tähistada valdkonda, mille puhul on
Sellise erandi tegemise saab otsustada ainult seadusandja. Hinnang, et seadusandja ei osanud ette näha, et 10.03.2020 jõustunud muudatused ei ole piisavad virtuaalvääringu teenuste pakkumise turu korrastamiseks või ei alanda vajalikul määral valdkonnaga seotud (sh pidevalt muutuvaid) riske ning seega tuleks virtuaalvääringu teenuste pakkujate suhtes kohaldada veelgi rangemat kontrolli, ei anna haldusorganile õigust seadust eirata (põhiseaduse § 3 lg 1). Olenemata sellest, et RAB-il võis olla olulisi raskusi seaduses sätestatud menetlustähtaja järgimisega, ei olnud tal võimalik lähtuda taotluste lahendamisel oma ettekujutusest, milline peaks olema tegevuslubade taotluste asjakohane menetluskord (mis kehtestati alles 15.03.2022 jõustunud muudatustega), vaid tal tuli järgida kehtivat õigust. Rakenduspraktikas ebatõhusaks või raskesti järgitavateks osutunud normide hilisem muutmine või täiendamine ei tähenda veel, et varasem regulatsioon pidi olema lünklik. Lüngaga olnuks tegemist siis, kui varasemat regulatsiooni ei oleks saanud mõne sätte puudumise tõttu rakendada, kuid sellist olukorda ei esinenud. Need seisukohad on asjakohased ka praegusel juhul.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.