Obsah (8)

§ 1043§ 1047§ 127§ 1045§ 1046§ 1050§ 104§ 134

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-6682 Tsiviila

§ 1043

, § 1045 lg 1 p 4 ja

§ 1047

lg 1 – 2 ja 4 koosmõjus

§ 127

lg 1 - 2 annavad hagejale õiguse nõuda valeväidete ümberlükkamist ja avaldajalt kahju hüvitamist, mille tekkimine pidi olema valeväidete avaldajale hagejate isiklike õiguste rikkumisel ettenähtav. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahu tekitamises süüdi või 10 2-20-6682 vastutav kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.

§ 1046

lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

§ 1046

lg 2 järgi isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüved ja huvide võrdlevast hindamisest.

§ 1047

lg 1 alusel on isiklike õiguste rikkumine isiku või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

§ 1047

lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

§ 1047

lg 3 kohaselt hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

§ 1047

lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

§ 1047

tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväite avaldamiseks. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26 ja 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18).

§ 1047

lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, s.t faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12; 13.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; 19.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, pd 13 ja 17). Riigikohus on lisaks märkinud, et faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, ei pea olema kostja avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust (Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p 13). Pooled vaidlevad ka, kas eeltoodud väidete puhul on tegemist faktiväidetega, sest hageja saab nõuda vaid ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas ja kas lisaks faktiväidetele on avaldatud ka väärtushinnang ning kas see väärtushinnang on teise isiku mainet kahjustav (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-167-10 p 21). See, mida avaldaja (kostja) ise silmas pidas andmete avaldamisel, ei ole asjakohane (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p 11). Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on seega faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Avaldatud andmete tõesust on võimalik kontrollida, vastates küsimusele kas väidetu vastab tõele „jah“ või „ei“ (Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-24-15 p 10). 11 2-20-6682 Riigikohus on selgitanud, et isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). Näiteks võidakse luua isiku kohta mulje, millest võib järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta, mille alusel mulje on kujundatud (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas 3-2-1-161-05 p 12).

§ 1050

lg 1 järgi kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 104lg 2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus 11.

Kohus leiab, et hageja nõude õiguslikuks aluseks saab olla

§ 1047

lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane ja

§ 1043

, mis võimaldab isikul nõuda teiselt isikult talle õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Hageja väitel põhjustas kostja talle kahju isiklike õiguste rikkumisega. Hagis esitatud väidetest lähtudes võib tulla kõne alla kostja käitumise õigusvastaseks lugemine

§ 1045lg 1 p 4, § 1046 ja/või § 1047 järgi.

Samuti võib kostja käitumist pidada seadusest tulenevat kohustust rikkuvaks (

§ 1045

lg 1 p 7 ja lg 3) või tahtlikult heade kommetega vastuolus olevaks (

§ 1045lg 1 p 8).

Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi kohus (

§ 127lg 6 esimene lause, Ts

MS § 366). Hüvitise määramisel tuleb arvestada ka

§ 134lg-s 2 sätestatuga.

12. Selleks, et tuvastada, kas kostja vastutab hageja ees, tuleb kindlaks teha alljärgnevad kostja vastutuse eeldused ehk tuvastada: - kas kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi (

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 4,

§ 1047

lg-d 1 ja 2); - kas kostja rikkumine on õigusvastane ja kas esinevad õigusvastasust välistavaid asjaolud (

§ 1047

lg-d 1 ja 2); - kas hagejale on tekkinud kahju; - kas hagejale tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel on põhjuslik seos; - kostja on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (

§-d 1043 ja 1050).

1. Hageja väidab, et kostja on esitanud tegelikkusele mittevastava faktiväite: „Ta kulutab raha meie nõusolekuta ja paneb meid hiljem fakti ette“. Kostja vaidleb sellele vastu ning juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja enda 18.03.2018 e-kirjas on sõnad “Nii siis ei jäänud mul midagi muud üle kui riiklikult tunnustatud ekspertiisi tellimine.“ Ekspertiisi tegemise eest tasus korteriühistu EIN & KO OÜ-le 1 440 eurot. Selle lausega on kostja hinnangul hageja tunnistanud, et ta on kulutanud korterühistu raha ekspertiisi tellimisele ning tal ei olnud selleks KrtS § 35 järgi nõutavat üldkoosoleku otsust (17.06.2020 kostja seisukoha lisa 1 – hageja 18.03.2018 e-kiri). Hageja väidab, et kostja on esitanud tegelikkusele mittevastava faktiväite „Ainuüksi KÜ Q akende vahetamine tekitas tahtlikku kahju umbes 10 000 eurot“. Kostja vaidleb sellele vastu ning juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et korteriühistu üldkoosolek otsustas 12.05.2019 kehtestada majanduskava (otsus 2) ning teostada korterelamu renoveerimine, mille käigus olid ette nähtud järgmised renoveerimistööd: − uue katuse ehitamine; − keskküttesüsteemi renoveerimine; − ventilatsioonisüsteemi renoveerimine. 12 2-20-6682 Renoveerimistööde hinnaks määrati 170 000 eurot (üldkoosoleku otsus 3). Kostja selgituste kohaselt vaatamata sellele, et üldkoosoleku otsuses ei olnud ette nähtud keldri renoveerimist paigaldati renoveerimistööde käigus uued keldri aknad, samuti paigaldati uued aknad pööningule, kuigi ilmselgelt uue katuse ehitamine ei hõlma uute pööningu akende paigaldamist. See viis renoveerimistööde hinna kallinemisele umbes 10 000 euro võrra. Seega põhineb kostja väide korteriomanikele nende nõusolekute lisakulude tekitamisest tegelikkusele. Eelnevalt toodud põhjusel vastavad tegelikkusele ka need kostja poolt esitatud väited „X pettis KÜ liikmeid veel kord,“ „Selle kelmuse tagajärjel kadus meie taskust umbes 10 000 eurot,“ „Ta pettis jälle korteriühistu liikmeid ja peitis nende eest olulist teavet,“ „Töö ulatust on tahtlikult suurendatud.“ Kostja hinnangul hea usu põhimõtte nõuab juhatuselt renoveerimistööde otsuse eelnõu ettevalmistamisel selgeks tegema kõik tööd, nende mahud ning hinna enne seda kui üldkoosolek otsustab renoveerimistööde tegemise. Juhul, kui tööde käigus selgub lisatööde tegemise vajadus, on juhatus kohustatud nende tegemiseks saama korteriomanike nõusoleku üldkoosoleku otsuse näol. Kostja selgituste kohaselt, just selles juhatuse üldkoosoleku nõusolekuta korduvast tegutsemisest on ajendatud hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus ja nagu eelpool tõendatud vastavad kostja väited tegelikkusele. Vastates teise korteriomaniku e-kirjale seoses renoveerimistööde kallinemisega hageja on oma 05.03.2020 e-kirjas märkinud “Ma ei tahaks vastata häbematult, aga teisiti ei saa. Ilma kinnitamata projektita ehitada ei tohi. Miks nõuti projektis akende vahetamist ja just puitaknaid, selle kohta saad küsida Linnaplaneerimise ametist. Mina ei jõua arvukaid kordi samale küsimusele vastata, pealegi ei pea mõned omanikud minu vastuseid millekski. Nii et edaspidi protestige Linnavalituse ukse taga” (17.06.2020 kostja seisukoha lisa 2 – hageja 5.03.2020 e-kiri). Selle ekirjaga on kostja hinnangul hageja tunnistanud asjaolu, et ta on tellinud ehitustöid ilma korteriomanike nõusolekuta ning seadnud nad seeläbi olukorda, kus kosteriomanikud on kohustatud kandma kulusid, mille tegemiseks nad nõusolekut üldkoosoleku otsuse näol andnud ei ole. Kostja soovib juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et kuigi väide „Töö ulatust on tahtlikult suurendatud“ on tema 29.02.2020 e-kirjas, kuid see väide ei sisalda viidet sellele, et töö ulatust on suurendanud hageja. Korteriomanike üldkoosolek, millel kehtestatud majanduskava, mis nägi ette uue katuse ehitamist, keskkütte- ja ventilatsioonisüsteemi renoveerimist, toimus 12.05.
2. 14.06.2019 saatis kostja hagejale e-kirja küsides, milliseid töid lisaks kehtestatud majanduskavaga ettenähtutele soovib juhatus korteriomanike raha eest teostada. 17.06.2019 vastas hageja kostjale ja teistele korteriomanikele, et „ES-Balti Profiili ja Balti Vara Fassaadide pakkumised sisaldavad kõiki projektijärgseid töid, kuid ei midagi enamat“ (09.10.2020 kostja vastuse lisa 1 – kostja 14.06.2019 e-kiri ja hageja 17.06.2019 vastus e-kiri). Arvestades asjaolu, et selleks ajaks oli renoveerimise projekt olemas, pidi kostja hinnangul hageja olema teadlik, et projektis on ette nähtud tööd, mida majanduskavas ei olnud, seepärast on hageja vastus korteriomanikke eksitav ning kinnitab asjaolu, et hageja teadlikult rikkus üldkoosoleku poolt kehtestatud majanduskava, tellides töövõtjalt töid, mida majanduskava ette ei näinud. Kostja seisukohal asjaolu, et Balti Vara Fassaadid OÜ teostas töid, mida majanduskavas ei olnud, tõendab akt nr 4 lepingu nr 01-08/2019 alusel teostatud tööde kohta (09.10.2020 kostja vastuse lisa 2 – akt nr 4).
3. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited hageja nõuetele väljuvad hageja nõuete piiridest. Käesoleva tsiviilasjas lahendamise seisukohalt ei oma tähendust, kas ehitaja on projektist kinni pidanud; kas akende läheduses olevad pinnad roostetavad ja hallitavad; kas korteriomanikele on tekkinud täiendavad soojakulud. Kostja peamised etteheited seisnevad argumentatsioonil justkui hageja oleks rikkunud korteriühistu juhatuse liikmena oma juhatuse liikme kohustusi. 13 2-20-6682 Kohus selgitab, et vastava kahjunõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 32 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (

§ 127

lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause). Kohtule teadaolevalt ei ole kostja esitanud hagiavaldust hageja vastu väidetava kahju hüvitamiseks ning selles osas puudub jõustunud kohtulahend, mis kinnitaks hageja rikkumisi juhatuse liikmena. Riigikohtu praktika järgi tuleb juhatuse liikme poolt tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust. Just vastusoorituse väärtuse kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas juhatuse liige on ühistule tehinguga kahju tekitanud või mitte. Kahjuna saaks käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hagejale tehtud vastusoorituse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 16).

1. Täiendavalt leiab kohus, et kui kostja oli vaatamata korteriühistu otsustele, juhatuse selgitustele ja esitatud dokumentidele, siiski arvamusel, et hageja juhatuse liikmena on korteriühistule ja selle liikmetele kahju põhjustanud oleks sellega saanud kaasneda ühistusisene järelevalvemenetluse algatus. Kostjal oli võimalus esitada ettepanek järelevalve läbiviimiseks ning oodata ära selle tulemused. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole kostja revisjoni või audiitorkontrolli määramiseks üldkoosoleku kokkukutsumist MTÜS § 20 lg 3 alusel taotlenud. Samuti ei ole kostja esitanud menetluse vältel asjaolusid ja tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja on toime pannud karistusseadustiku § 209 lg 1 järgse süüteo. Hageja on ka kinnitanud, et süüteomenetlusi tema suhtes algatatud ei ole.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on avaldanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid, mille ümberlükkamist saab hageja nõuda. Õigusvastasust välistavad asjaolud
3. Järgnevalt analüüsib kohus, kas esineb õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

§ 1047

lg 3 kohaselt ei loeta hoolimata

§ 1047

lõigetes 1 ja 2 sätestatust andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. 18. Kohtu hinnangul ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, et avaldamise suhtes oleks esinenud õigustatud huvi või, et kostja kontrollis andmeid või asjaolusid põhjalikkusega, mis vastavad võimaliku rikkumise raskusele. Kahju 19.

§ 134

lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit 14 2-20-6682 Kohus selgitab, et isikuõigus rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (

§ 134lg 2).

Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole mittevaralise kahju täpset suurust võimalik tõendada ja piisab, kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (Riigikohtu 26.06.2013 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 22). Hagejal oli seega kohustus käesoleva menetluse käigus oma mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldustena põhistada ja tõendada, et kostjal on kahju hüvitamise kohustus. Deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Kohus peaks hagi rahuldamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (hageja isikuõigusi rikkuvate andmete avaldamine, millega tekkis hagejale kahju); teo õigusvastasuse (avaldatud väited olid ebakohased väärtushinnangud või ebaõiged faktiväited ning puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud); ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest). Riigikohus on kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramise kohta eraeluliste andmete õigusvastase avaldamise korral selgitanud, et esmalt tuleb arvestada rikkumise ulatust (nt seda, kas artikkel avaldati üksnes paberväljaandes või lisaks ka Internetis, kus see jõuab eelduslikult oluliselt suurema hulga lugejateni kui paberväljaandes), samuti muid pressideliktide eripärasid (nt vajadust kaitsta isikuid nende elu sundkommertsialiseerimise eest). Arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007/50, p 18; Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 28–29). Isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kostjal maksta hagejale mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Kostjal ei ole hagejale mittevaralise kahju hüvitamise kohustust ainult olukorras, kus hageja on esitanud kostja vastu TsMS § 368 lg 1 järgi üksnes tuvastushagi ning ta ei nõua mittevaralise kahju hüvitamist (Riigikohtu 29.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 19.2).

1. Hageja selgituste kohaselt vähe sellest, et kostja alusetud väited on pärssinud hageja igapäevast elu ja tööalast tegevust, on kostja väited hageja tervisele mõjunud. Hagejal tekkisid pingeseisundi tõttu unehäired. Unetusega kaasnesid omakorda enesetundehäired nagu päevane väsimus, kurnatus, keskendumisraskused. Hageja on selgitanud, et vähegi unehäiretest ja väsimustundest üle olla, pidi hageja kasutama und soodustavaid käsimüügiravimeid ja hiljem retseptiravimit Quetiapine Teva (07.05.2020 hagiavalduse lisa 9 – retseptiravimi andmed eesti.ee keskkonnast). Hageja pidas oluliseks täpsustada, et antud ravimit kasutatakse bipolaarse depressiooni korral (nt kurbus, masendus, unehäired). Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–
2. aastal kohtupraktika analüüsi kohaselt näiteks tsiviilasjas 2-19-4949 mõisteti tagaseljaotsusega korteriühistult välja 1 000 eurot mittevaralise kahju hüvitisena, kuna korteriühistu avaldas hageja võlgnevuse kohta ebaõigeid andmeid. Hageja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot. Kohus arvestas hüvitise suuruse määramisel järgmisi hagis nimetatud asjaolusid: kostja arvas, et lähtub õigetest andmetest, võlgnevuse puudumine ja vastavalt andmete ebaõigsus tuvastati kohtumenetluses, avalikkuse hulk, kellele andmeid avaldati, oli piiratud ühe kortermajaga, naabrid suhtusid hagejasse halvasti ning kostja ei avaldanud pärast andmete ebaõigsusest teada saamist andmeid ümber lükkavat teadet ega ole üles näidanud kahetsust (Harju Maakohtu 02.07.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-19-4949). Ka tsiviilasjas 2-16-18320 märkis ringkonnakohus, et isikuõiguste rikkumise puhul tuleb tähele panna, et sageli on võimalik mittevaraline kahju hüvitada muul viisil kui rahaline kompensatsioon, eelkõige näiteks valeandmete ümberlükkamisega

§ 1047lg 4 järgi.

Üldjuhul tulekski 15 2-20-6682 võimalusel kasutada mittevaralise kahju hüvitamisel muid viise kui rahaline hüvitis. Rahalise hüvitise saamiseks peaks kannatanu üldjuhul esitama asjaolud, mis näitavad kahjunõude õigustatust. Antud asjas leidis kohus, et hagejale saab tekkinud kahju piisavaks kompensatsiooniks pidada lahendiga kostjatele pandud kohustust ebaõiged andmed ümber lükata. Kohus võttis arvesse ka seda, et kostjad avaldasid hageja au teotavaid faktiväiteid üksnes väikesele isikute ringile, kostjate rikkumine ei ole jätkuv ning puuduvad tõendid, millest võiks järeldada hageja õiguste rikkumise kordumise ohtu tulevikus (Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18320). 21. Kohus on seisukohal, et ka käesoleval juhul tuleb mittevaraline kahju hüvitada muul viisil kui rahaline kompensatsioon, eelkõige valeandmete ümberlükkamisega

§ 1047lg 4 järgi.

Kohtu hinnangul arvestades, et kostja avaldas faktiväiteid väikesele isikute ringile ning puudub alus järeldada, et hageja õiguste rikkumine korduks tulevikus, saab pidada piisavaks kompensatsiooniks lahendiga kostjale pandud kohustust ebaõiged andmed ümber lükata. Kohus on ka seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Mittevaralise kahju tekkimine eeldab isikuõiguste riivet, mille intensiivsus on selline, mis võimaldab kahtluseta järeldada kahju tekkimist. Hageja tegevuse kohta korteriühistu e-kirjades andmete avaldamine ei sisalda endas sellise intensiivsusega riivet, mis õigustaks mittevaralise kahju tekkimist. Seega ei ole täidetud mittevaralise kahju tekkimise eeldused. Hagi lahendamine

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, mille ümberlükkamist saab hageja nõuda, kuid kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud talle hüvitamisele kuuluva kahju tekitamist. Kohtu lõppjäreldusel tuleb seega rahuldada X’i hagi Y’i vastu tegelikkusele mittevastavate faktiväidete ümberlükkamiseks, kuid jätta rahuldamata X’i hagi Y’i vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Täiendavalt tuleb kohtu hinnangul määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord ning täitmise tähtaeg (TsMS § 445 lg 1). Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). 16 2-20-6682 Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse tegelikkusele mittevastavate faktiväidete ümberlükkamiseks, kuid jätta rahuldamata hagiavalduse mittevaralise kahju hüvitamiseks, tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 4 tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.
2. a otsusega nr 2-
3. 17