Obsah (5)

§ 407§ 444§ 468§ 162§ 178

Tsiviilasi nr 2-23-14172 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 8. märts 2024 Tsiviilasja nr 2-23-14172

) § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel, s.o

1. jaanuaril
2. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt
3. veebruaril 2024 hagile vastust ei esitanud. 3.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses tagaseljaotsusega rahuldamisele (

§ 407lg 1).

1. Kostja tegevusest tulenevalt tekkisid kannatanul tervisekahjustused, mille tõttu vajas ja sai kannatanu hagejalt ravikindlustushüvitisi (tervisehoiuteenuse osutamine, ravimid, ajutise töövõimetuse hüvitis), millest tekkisid hagejale kulud. Hagejal on ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Kannatanu, kellele kostja kehavigastused tekitas, oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitise saamise ajal kindlustatud RaKS-i alusel. Kannatanule võimaldatud tervishoiuteenused on osutatud meditsiinilistel näidustustel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama, kui kahju tekitaja on kahju tekitamises süüdi või ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige 2 Tsiviilasi nr 2-23-14172 siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kahju tekitaja ei vastuta VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul tõendab kostja süüd kannatanule kehavigastuste tekitamisel hagiavaldusele lisatud Tartu Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsus, milles kostja mõisteti süüdi kannatanule kehavigastuste tekitamise eest. Kui kostja ei oleks kannatanule tervisekahjustusi tekitanud, ei oleks kannatanule tervisekahjustusi tekkind ning seega ei oleks hageja lepingupartnerid pidanud kannatanule tervishoiuteenuseid osutama. Tervisehoiuteenuste osutamiseta puuduks hageja lepingupartneritel alus raviarve, ravimiretseptide ning töövõimetuslehe koostamiseks ja hagejale esitamiseks – sel juhul ei oleks hageja pidanud võimaldama kannatanule ravikindlustushüvitisi. Seega on käesoleval juhul põhjuslik seos kostja tegevuse, kannatanule tekitatud ja tekkinud tervisekahjustuste ja hageja poolt kannatanule võimaldatud ravikindlustushüvitise nõudeõiguse vahel. 5.

§ 444lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

6. Kohus tunnistab

§ 468lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7. Menetluskulud tuleb jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja ei ole pidanud esitatud nõudelt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 kohaselt riigilõivu tasuma, samuti on hageja kinnitanud, et hagiavalduse esitamisega seoses hagejal menetluskulud puuduvad. Seega puuduvad tsiviilasjas rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. 8. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 3