§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 kohus määrab: Jätta Sergei Jegorov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 31.05.2023 otsusega tunnistati Sergei Jegorov süüdi ja talle mõisteti karistuseks
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti Sergei Jegorovile lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 4 kuud vangistust Viru Maakohtu 11.08.2017 otsusega mõistetud karistus 5 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Alates 01.06.2023 jäi Sergei Jegorovil kanda 1 aasta 1 kuu 13 päeva vangistust. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 09.06.2023. 2. 28.02.2024 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Sergei Jegorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Sergei Jegorov karistusaeg algas 01.06.2023, see lõppeb 14.07.2024 ja
Sergei Jegorovi isikuandmetele tuginedes vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist.
lg 2) ja teise astme kuriteo või ettevaatamatusest toime pandud esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest (
lg 1), tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda
lg-s 2 sätestatust.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sergei Jegorov on ära kandnud kaks kolmandikku mõistetud vangistusest, mistõttu on tema puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 7. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt
lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. 8. Saab nõustuda, et Sergei Jegorovi käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid. Sergei Jegorov on vangistuse viibides osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ühes programmi jätkutegevustega, samuti programmis „Viha juhtimine“ ühes programmi jätkutegevustega. Kinnipeetav täidab töökohustusi majandustöödel ning mõistab töökohustuste täitmise vajalikkust. Sergei Jegoroviga on läbiviidud vestlus kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust käitumisele ja seostest kuritegevusega. Isik on jätkanud suhtlemist lähedastega, suhtleb õega telefoni teel. On katkestanud suhtluse vanade tuttavatega ja soovib vältida kriminaalse taustaga isikuid. Ametnikega suheldes on viisakas. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis toetavad Sergei Jegorovi ennetähtaegset vabastamist. 9.
lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Sergei Jegorovi karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise. 2 1-23-1721
lg 2 p 4, 7; § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9; § 349 ja § 25 lg 2 - § 209 lg 2 p 1, 4 järgi. Sergei Jegorovit on kriminaalkorras karistatud neli korda, millest kaks karistust on kehtivad ja kaks arhiveeritud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Riigikohtu 15.02.2023 määrusega nr 1-15-1446 on lubatud süüdimõistetute ennetähtaegsel vanglast vabastamise otsustamisel arvestada ka nende arhiveeritud karistusi. Võttes arvesse süüdimõistetu eelneva kokkupuute kriminaalõigussüsteemiga, selle et kuritegude muster on jäänud samaks, kuriteod on vägivaldsed ja toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ning grupi mõju. Seega Sergei Jegorov on oma käitumisega korduvalt näidanud, et süüdimõistev kohtuotsus ja reaalne vangistus ei ole selliseks motivaatoriks, mis mõjutab tema edaspidist seaduskuulekat käitumist. Sergei Jegorov ei ole väärtustanud ühiskonna ootust õiguskuulekale käitumisele. Endale teadaoleval põhjusel on Sergei Jegorov korduvalt lubanud endale käitumist viisil, mis tõi kaasa süüdimõistva otsuse tegemise. Seejuures ei ole eelmise kohtuotse järgi tehtud süüdimõistev kohtuotsus ja mõistetud vanglakaristus Sergei Jegorovi käitumisele mingit mõju avaldanud ning Sergei Jegorov on jätkanud kuritegude toimepanemist. Eeltoodust lähtudes kohtul puudub usk, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel kriminaalhooldus mööduks edukalt. 12. Lisaks ei ole kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul olnud õiguspärane ega toeta tema vabastamist ennetähtaegselt. Sergei Jegorovil on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Tutvudes distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaoludega järeldub kokkuvõtvalt, et Sergei Jegorov on käitunud vastavalt endast lähtuvatele soovidele, jättes arvestamata kehtivad piirangud. Seega on Sergei Jegorov demonstreerinud, et on võimeline usaldust kuritarvitama ning analoogiliselt kriminaalhooldusel viibimisega on toime pannud rikkumise, käitudes enda soovide kohaselt. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm asjas nr 1-09-14104, p 21). Isikule määratud distsiplinaarkaristus just näitab seda, kuidas süüdimõistetu on end vangistuse ajal üleval pidanud. Sergei Jegorovi käitumine vangistuses olles ühes rangete turvanõuetega näitab, et nimetatud meetmed ei suutnud ohjata Sergei Jegorovi käitumist. Sergei Jegorov peab ise kohaseks otsustada, kuidas on kohane talle käituda. Sergei Jegorovil esineb soovimatus alluda vanglas kehtivale õiguskorrale. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et Sergei Jegorov on vangistuses viibimise kestel alles enda jaoks lahti mõtestamise staadiumis, kuidas liikuda suunas, et elada seaduskuulekat elu ning varasemalt toime pandud kuriteod ja mõistetud karistused ei ole avaldanud sellist mõju, et Sergei Jegorov suudaks vabaduse tingimustes elada seaduskuulekat elu. Vanglas kuriteo toimepanemine ja lühikese perioodi vältel sooritatud distsiplinaarrikkumised viitavad uute kuritegude toimepanemise ohule, mis välistavad Sergei Jegorovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.