TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-905 Määruse kuupäev 28. märts 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pö

) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas
2. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, et pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK). Taotleja osutas taotluses haldusasjale nr 3-24-188 ning märkis, et ta kavatseb esitada EIK-ile kaebuse, sest kõik menetlused nimetatud haldusasjas on ammendunud. Taotleja viibib vanglas vahistatuna ja tal puudub sissetulek. Ta palub anda riigi õigusabi EIK-i pöördumiseks ja dokumentide tõlkimiseks, sest avaldus tuleb EIK-i saata inglise või prantsuse keeles.
3. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt esitas taotleja haldusasjas nr 3-24-188 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
4. detsembri
5. a käskkirja nr 2-23/1-2/488 tühistamiseks ja Tartu Vanglalt mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks. Tartu Halduskohus tagastas
6. jaanuari
7. a määruse resolutsiooni p-ga 1 taotleja kaebuse kahju 3-24-905 hüvitamise nõude osas ning jättis kaebuse ülejäänud osas käiguta.
8. veebruari
9. a määrusega tagastas Tartu Halduskohus taotleja kaebuse ülejäänud osas. X esitas
10. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtu
11. jaanuari
12. a määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles vaidlustas kaebuse käiguta jätmist. Kaebuse tagastamist X ei vaidlustanud. Tartu Halduskohtu
13. jaanuari
14. a määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu
15. veebruari
16. a määrusega, millega ringkonnakohus tagastas X määruskaebuse. Tartu Halduskohtu
17. veebruari
18. a määrus jõustus KIS-i märke kohaselt
19. märtsil
20. KOHTU SEISUKOHT
21. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui isik taotleb riigi õigusabi selleks, et pöörduda haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks EIK-i, kuulub taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse (vt nt Riigikohtu erikogu
22. veebruari
23. a määruse nr 3-21-3011/9, p 4). 4.

§ 37

lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab

§ 6

lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. 4.1. Taotleja on rahvastikuregistri andmetel Eesti kodanik ning tema väidete kohaselt on EIÕK rikkumise pannud toime Eesti riik. 4.2.

§ 6

lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus võtab asja materjalide juurde väljavõtte X vabakasutuskontost ajavahemiku

1. november 2023 kuni
2. märts 2024 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejale laekuvad ka vanglas karistust kandes sissetulekud ja taotlejat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks, kuid siiski võivad olla piiratud taotleja võimalused õigusabiteenuse eest ise tasuda. 5.

§ 37

lg 3 kohaselt keeldub maakohus

§ 37

lg 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt vaidlustas taotleja haldusasjas nr 3-24-188 üksnes tema tühistamiskaebuse käiguta jätmist, kuid mitte kaebuse tagastamist (nii tühistamiskaebuse kui ka hüvitamiskaebuse osas). Vastavalt HKMS § 121 lg-le 4 võib kaebuse tagastamise määruse peale esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Nimetatud sättest tulenevat edasikaebevõimalust on Tartu Halduskohus taotlejale haldusasjas nr 3-24-188 selgitanud nii 29. jaanuari 2024. a kui ka 26. veebruari 2024. a määruses. Jättes Tartu Halduskohtu 29. jaanuari 2024. a ja 2 3-24-905 26. veebruari 2024. a määrused kaebuse tagastamist puudutavas osas vaidlustamata, ei kasutanud taotleja oma edasikaebeõigust. Taotleja ei ole esile toonud, et talle poleks edasikaebeõiguse teostamine kättesaadav olnud. Seega ei ammendanud taotleja haldusasjas nr 3-24-188 kõiki riigisiseseid õiguskaitsevahendeid. 6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X riigi õigusabi taotluse

§ 37

lg 3 alusel rahuldamata, sest esitatav kaebus oleks EIÕK art 35 lg 1 kohaselt ilmselgelt vastuvõetamatu.

1. Kohus märgib täiendavalt, et EIK-i võib kaebuse esitada ka eesti keeles, sest Eesti on EIÕK ratifitseerinud riik.
2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3