KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 6. märts 2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2004 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveamet

) § 361 lg 2 punktid 1, 2 ja 4 ning asjaolu, et dokumentide puudumine järelevalvemeetmete kohaldamise. ning põgenemisoht välistavad leebemate 2. Tartu Halduskohtu 12.09.2023 määrusega antud luba pikendas Tallinna Halduskohus 07.11.2023 määrusega 4-kuuks. Halduskohus leidis 07.11.2023 määruses, et puudutatud isiku kinnipidamine on jätkuvalt põhjendatud

§ 361lg 2 punktide 2 ja 4 alusel.

Tallinna Halduskohtu 07.11.2023 määruse peale esitas puudutatud isik riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus leidis 14.12.2023 määruses, et puudutatud isiku kinnipidamine

§ 361lg 2 punktide 2 ja 4 alusel on põhjendatud.

Samuti nõustu ringkonnakohus halduskohtuga, et puudutatud isik võib kinnipidamiskeskusest vabanemisel põgeneda ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei hoiaks võimalikku põgenemist ära. PPA taotlus ja menetlusosaliste seisukohad 3. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) esitas 27.02.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse, milles palus luba pikendada Xi kinnipidamist kuni neljaks kuuks

§ 361lg 2 punktide 4 ja 6 alusel.

Taotluse põhjendused on kokkuvõetult järgmised: 3.1. Puudutatud isiku kinnipidamiseks esineb

§ 361lg 2 punktis 4 sätestatud alus.

PPA on küll puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse osas otsuse teinud, kuid see on tõlkes ning seda ei ole puudutatud isikule kätte toimetatud. On oluline, et isik oleks PPA-le kättesaadav rahvusvahelisekaitse menetluse lõpuni viimiseks ning tulevase väljasaatmismenetluse tarbeks.

§ 3

ja § 31 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et rahvusvahelise kaitse menetlus lõppeb lõpliku otsuse tegemisega ning kuni sinnamaani on tegemist rahvusvahelise kaitse taotlejaga. Riigikohus selgitas 12.12.2023 määruse 3-22-2509 punktides 11–17, et halduskohtul tuleb rakendada uurimisprintsiipi ja puuduste korral või uute tõendite esitamise korral teha ise otsus, kas PPA peab inimesele kaitse staatuse ja elamisloa andma, misjärel on PPA vaid otsuse vormistaja rollis. Selline lähenemine on EL õigusega kooskõlas ja tõstab menetluse efektiivsust ning annab selgelt mõista, et sisuline menetlus kestab ka kohtumenetluse vältel. Seega on

§ 361 lg 2 p 4 kohaldatav, kuni lõpliku otsuseni.

Ka Euroopa Komisjon, kes koostab rangemat CEAS (Common European Asylum System) reformi, on leidnud, et

§ 361

lg 2 punkt 4 on kasutatav

§ 3

¹ lg 2 lõpliku otsuseni, kui isiku puhul esineb põgenemiseoht ja kergemaid meetmeid ei ole võimalik kasutada. 3.2. Puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist lubab ka

§ 361lg 2 punkt 6, kuna puudutatud isik võib kujutada ohtu avalikule korrale.

Arvestades isikuga seotud asju kogumis: ebaseaduslik piiriületus VF-Eesti, väidetav ajateenimine Vene sõjaväes, Ukraina sõjas osalemine (vestluses isik toob välja, et tema sõdis juba 18.02.2022, kui sõda ei olnud alanud), siis ei ole PPA veendunud, et puudutatud isik saabus Eestisse heatahtlikult. Avaliku korra tagamiseks tuleb riigil välismaalaste ebaseaduslikule riigis viibimisele reageerida ja seda eriti praeguses olukorras, kus Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale on suurenenud. Riigil on kohustus kaitsta riigis kehtivat avalikku korda, et tagada õigusnormide järgimine ja seeläbi vajalikud õigushüved ka teiste riigis viibivate isikute õiguste kaitseks. Hinnanguliselt on Eestis 20 000 mobilisatsioonieas Vene kodanikku ning mitukümmend tuhat vene kodakondsusega isikut. Isikute mobiliseerimiseks, üles ärgitamiseks, massirahutuste korraldamiseks on reaalne oht olemas. Tegevuse eesmärk oleks häirida Eesti riigi avalikku korda ja julgeolekut (näiteks nn „pronksöö“). Venemaa võtab kasutusele järjest 2 uusi taktikaid, kuidas EL riike häirida ja rünnata (hübriidsõda). Isik on näidanud oma tegude ja muutuvate ütlustega, et on ebausaldusväärne ja ei ole teada tema tegelik eesmärk Eesti Vabariiki tulemisel. Isiku valduses olnud mobiiltelefon oli infost tühi (ei olnud pilte, gpsajalugu ega isikuga seotud asju) ka see asjaolu ei ole tavapärane isiku osas, kelle kindel soov oleks taotleda rahvusvahelist kaitset. 3.

1. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA-l ei teki isiku suhtes usaldust ka asjaolu tõttu, et tal on kaasas elektrišokirelva taoline ese, mis Eestis tsiviilkäibes on keelatud. Isiku sõnul on see kaitseks metsloomade eest, kuid PPA hinnangul ei ole antud väide eluliselt usutav. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, kuna isiku sihtriigiks on Saksamaa, kus asuvad tema sugulased. Pole eluliselt usutav, et isik loobuks oma eesmärgi täide viimisest, kuna Eestiga ei seo isikut midagi. Lisaks ei ole PPA-l võimalik ühe järelevalvemeetmena rakendada isiku dokumendi hoiule võtmist, sest isikul puudub kehtiv reisidokument.
2. 29.02.2024 toimunud kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde, ent lisas, et kui Venemaa korraldas
3. aasta lõpus massilise sisserände Soome piiridel, siis selle raames oli piiriületajate seas ka isikuid, kes tegid koostööd Vene eriteenistustega.
4. Puudutatud isik vaidles esitatud taotlusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et PPA taotlus Xi kinnipidamiseks

§ 361

lg 2 punkti 6 alusel on asjaolusid arvestades põhjendatud, kuid kohus peab põhjendatuks anda luba puudutatud isiku kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks. Selle aja jooksul on võimalik julgeolekuasutustel täiendavalt hinnata puudutatud isikuga seotud asjaolusid. 7.

§ 361

lg 2 punkt 6 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotleja võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise eesmärgil. Isiku kinnipidamine avaliku korra ohustamise tõttu on põhjendatud rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine üksnes siis, kui tema käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi (nt Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, punktid 20–21).

§ 361

lg 2 punkti 6 kohaldamiseks peab oht avalikule korrale või julgeolekule olema märkimisväärne ning seda võib põhjendada nt isiku varasema käitumise ja sidemetega, samuti tema juurest leitud esemete ja muude asjaoludega (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, punkt 12). 8. Puudutatud isik on seni kinnipidamiskeskuses viibinud

§ 361

lg 2 punkti 4 alusel ning ehkki PPA-l on olnud kahtlus, et isik võib vabaduses viibides ohustada avalikku korda1, siis varasemalt ei ole PPA taotlenud puudutatud isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist

§ 361lg 2 punkti 6 alusel.

Seega sel alusel taotleb PPA puudutatud isiku kinnipidamist esmakordselt.

ei välista, et isiku kinnipidamise kestel võib üks 1 Vt halduskohtu 07.11.2023 määruse põhjendava osa punkt 9 3 kinnipidamise alus asenduda teise alusega, misjärel toimub puudutatud isiku kinnipidamine juba uuel alusel. 9. Kohus nõustub PPA-ga, et arvestades puudutatud isikuga seotud olulisi asjaolusid, siis ei saa välistada kaebajal sidemete olemasolu Vene relvajõudude või julgeolekuasutustega ning seeläbi eitada ka seda, et isikust võib lähtuda tõeline ja piisavalt tõsine oht Eesti julgeolekule ja avalikule korrale, mistõttu on vajalik tema jätkuv kinnipidamine kinnipidamiskeskuses

§ 361lg 2 punkti 6 alusel.

Seejuures ei ole PPA tuginenud isikust lähtuva ohu hindamisel üksnes asjaolust, et piiriületuseks oli puudutatud isik oma mobiiltelefoni sisu tühjendanud. PPA järelduse, et puudutatud isik võib kujutada endast vahetut ja piisavalt tõsist ohtu Eestis avalikule korral, aluseks on eeskätt asjaolud, et kaebaja teenis alles hiljuti Vene armees ning osales Venemaa poolt 24.02.2022 alustatud täiemahulise agressioonisõja vähemalt sõja ettevalmistavas faasis. Eirata ei saa ka asjaolu, et puudutatud isik sai Venemaa agressioonisõja ettevalmistavas faasis haavata ja oli 3 kuud haiglas. Eestisse tulles oli puudutatud isikul kaasas Eestis ebaseaduslikuks tunnistatud elektrišoki relv ning ta oli oma mobiiltelefoni andmetest puhastanud. Puudutatud isiku väited, et elektrišokirelv oli tal kaasas kaitseks loomade vastu, ei ole kohtule usutavad. On üldteada, et elektrišokirelv eeldab kasutamiseks siiski lühikest vahemaad ning tõenäosus sellise relva kasutamiseks metsloomal on siiski suhteliselt väike. Samuti ei pea kohus usutavaks puudutatud isiku väiteid telefoni puhastamise kohta, seda enam, et väidetavalt abiellus ta 15 päeva enne Venemaalt lahkumist. Kohtu hinnangul tuleb puudutatud isikust lähtuva ohu hindamisel võtta arvesse ka tema käitumist kinnipidamiskeskuselt mobiiltelefoni saamise järgselt. Puudutatud isik esitas halduskohtule kaebuse2, et talle väljastataks tema mobiiltelefon, et suhelda lähedastega, jälgida aktuaalseid uudiseid, vaadata YouTube’i, kasutada Google Translate’i süsteemi, pääseda ligi e-postile ja andmehoidlale, kasutada vabalt WhatsAppi ja Telegrami. PPA esitatud info kohaselt on aga mobiiltelefoni saamise järgselt puudutatud isiku sotsiaalmeedia sõprade arv drastiliselt suurenenud ning talle hakati kinnipidamiskeskusesse pakke saatma. Pakkide saatmist põhjendati sellega, et inimestel hakkas kahju toredast inimesest. See näitab puudutatud isiku oskust manipuleerida. Seega vaadates puudutatud isiku tegevust laiemalt, siis ei saa välistada, et ta võis tulla Eestisse Venemaa eriteenistuste tellimusel. Lisades siia pilti juurde ka tõiga, et puudutatud isik abiellus väidetavalt 15 päeva enne Venemaalt lahkumist, siis ei saa pidada sellist aktiivset suhete arendamist tavapäraseks. Samuti ei saa pidada tavapäraseks, et värskelt abiellunu ei märgi abikaasat isikuandmete ankeeti3. 10. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidamine peab olema erandlik meede, ent antud juhul on selle erandi kohaldamise alus

§ 361lg 2 punkti 6 näol olemas.

Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on konfidentsiaalne, mistõttu on raskendatud ka Eesti julgeolekuasutuste töö puudutatud isikust lähtuva ohu väljaselgitamisel. Ehkki PPA hinnang, et puudutatud isik võib olla ohuks Eesti julgeolekule ja avalikule korrale ning et tema Eestisse saabumine ei pruugi olla heatahtlik, on oma olemuselt hinnanguline, siis ei tähenda see aga seda, et põhjendatud kahtluse korral tuleks isik kinnipidamiskeskusest vabastada. Puuduvad muud puudutatud isiku olukorraga seotud erilised asjaolud, mis lubaksid asuda seisukohale, et tema jätkuv kinnipidamine oleks ebaproportsionaalne. 2 3 Haldusasi 3-23-2582 Vt PPA 01.12.2023 seisukoht määruskaebuse menetluses Tallinna Ringkonnakohtule 4 11. Eelnevast tulenevalt annab kohus PPA loa

§ 361lg 2 punkti 6 alusel puudutatud isiku jätkuvaks kinnipidamiseks kuni 2-kuuks.

See on aeg, mille kestel on PPA-l koostöös teiste julgeolekuasutustega võimalik täiendavalt hinnata kaebajast lähtuvat ohtu Eesti avalikule korrale ja julgeolekule. 12. Kuna puudutatud isikul on kinnipidamiskeskuses mobiiltelefoni ning seeläbi Google Translate kasutamise võimalus, samuti on tal riigi õigusabi korras määratud esindaja, siis ei tõlgi kohus puudutatud isikule määrust vene keelde. (allkirjastatud digitaalselt) 5