KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2024, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-23-4303 (233023002987) Kohtunik Olga Dorogan Kaebuse esitaja Pjo

§ 2p-s 40 loetletud erandi tunnusele.

Transpordiametil pole õiguslikku alust registreerimiskannet teha. Sellist mootorsõidukit, mida pole lubatud registreerida, ei tohi ka liikluses juhtida ning seda tehes paneb isik toime

§ 203tunnustele vastava väärteo.

Menetleja leidis, et P. Godžitašvilile kohaldatud karistus, ehk rahatrahv 50 trahviühikut ehk 200 eurot on kooskõlas kaebaja süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Arvestades eeltoodut palus menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Samuti puudub kaebuse puhul selgus, mis summas õigusabi kulude hüvitamist kaebaja taotleb, kuna kaebuses on summa suurus jäänud märkimata ning puudub ka selgus, mis õigusabiga tegemist on. Sellegipoolest on menetleja seisukohal, et õigusabi kulud tuleb jätta kaebaja kanda. Samuti menetleja palus lisada väärteoasja materjalide juurde vaatluse protokolli, mis on asendatud videotõendiga.

1. Viru Maakohus võttis 22.01.2024 määrusega P. Godžitašvili kaebuse menetlusse ning määras vaadata Pjotr Godžitašvili kaebuse läbi kirjalikus menetluses. Kohus määras edastada PPA Ida prefektuuri 18.01.2024 esitatud kirjalikku seisukoha Pjotr Godžitašvilile. Nimetatud määruse kohaselt on kohtumenetluse pooltel õigus esitada maakohtule asjasse puutuvaid tõendeid, samuti taandusi ja muid taotlusi kuni
2. jaanuarini
3. Kohus määras, et kirjalikus menetluses kaebuse läbi vaatamisel tehakse maakohtu otsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu kantselei kaudu hiljemalt
4. veebruaril
6. Viru Maakohus jättis 31.01.2024 määrusega kaebuse esitaja Pjotr Godžitašvili taotlus välja nõuda PPA-lt fotod ja videosalvestused 20.08.2023 P. Godžitašvili koos elektritõukerattaga jalakäijate piiripunkti läbimises rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud Pjotr Godžitašvili kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (tl 12, tl 43). Esmalt toob kohus kohtuotsuses välja, millised faktilised asjaolud on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud ning millised tõendid annavad aluse asuda sellisele seisukohale, samuti annab kohus Pjotr Godžitašvili tegevusele õigusliku hinnangu (I). Kohtuotsuse II alapunktis on leitavad kohtu seisukohad seoses Pjotr 3 Godžitašvilile mõistetud karistusega. Pärast seda lahendab kohus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude (III). I Objektiivne koosseis
8. Menetlusalusele isikule Pjotr Godžitašvilile heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et tema juhtis kehtestatud korras registreerimata mootorsõidukit Kugoo Kirin M4 Pro. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et sellise tegevusega rikkus Pjotr Godžitašvili liiklusseaduse § 76 lg 1 nõuet ja pani toime liiklusseaduse § 203 järgi kvalifitseeritava väärteo.
9. Liiklusseaduse § 76 lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liiklusseaduse § 203 näeb ette vastutuse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut.
10. Väärteo toimepanemise faktilistes asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Menetlusalune isik tunnistas, et sõitis elektritõukerattaga Kugoo Kirin M4 Pro väärteoprotokollis nimetatud kohas ja ajal ning sõiduk ei olnud registreeritud. Nimelt Pjotr Godžitašvili ülekuulamise protokollist (lk 3132) nähtub, et ületas ta 20.08.2023 hommikul, kella 5 paiku, piiripunkti ja tuli Eestisse. Ta sõitis oma tõukerattaga Kugoo M4, millise ta oli soetanud 2021.aastal Sankt-Peterburis. Edasi sõitis ta kauplusesse „Prisma“, pärast suundus oma kontorisse, mis asub aadressil Soldino tn. 1H, Narva linn. Sõites kaupluse „Coop“ juures, peatas teda politsei. P. Godžitašvili ütles varjamata, et tõukerattal on kolm erinevat režiimi ja arendab ta kiirust üle 25 km/h, kuid ta ei ole kunagi lubatud 25 km/h ületanud. Politsei teatas talle, et see tõukeratas on mootorsõiduk, mis peab olema ARKis arvele võetud ja juhil peab olema A või AM kategooria juhiluba. P. Godžitašvili tunnistas, et ei teadnud sellest ilmunud seadusest elektritõukerataste kohta. P. Godžitašvilil on AM, A, B, C kategooria juhiload olemas. P. Godžitašvili kinnitas ka kohtule esitatud kaebuses, et ta liikus elektritõukerattaga.
11. Lisaks tõendavad eeltoodut tunnistaja R S ütlused (lk 29-30). Tunnistaja R S ütluste kohaselt olles 20.08.2023 patrullteenistusel koos patrullpolitseinik E O teostamas liiklusjärelevalvet Narva linnas kella 04.21 paiku „Coop“ kaupluse lähedal Mõisa tn. 1b juures, märkas kõnniteel sõitmas elektritõukerattale sarnast sõidukit. Esimesel visuaalsel vaatlusel tundus, et elektritõukeratta sarnane ese ei ole lubatud elektritõukeratas, mis vastab sõiduki nõutele. Elektritõukeratas oli peatatud. Elektritõukeratta juhiks osutus Pjotr Godžitašvili. Ta oli kaine. Tunnistaja küsis P. Godžitašvililt, milline on tõukeratta võimsus ja tippkiirus. P. Godžitašvili vastas, et ta sõidab sellega 25 km/h, kuid maksimum kiirus 3-ndal käigul on ca 50 km/h. P. Godžitašvilile oli seletatud, et antud tõukerattaga ta ei tohi sõita, kuna seaduse järgi on sellega liiklemine keelatud. P. Godžitašvili seletas, et ta ostis selle kauplusest Sankt-Peterburist ning ei teadnud, et sellega sõitmine Eesti teedel on keelatud. Tõukerattas Kugoo M4 Pro oli asitõendina ära võetud ning saadetud ekspertiisi.
12. Seda, et P. Godžitašvili sõitis elektritõukerattaga kõnniteel tõendab ka politseiautokaamerast tehtud videosalvestis, millest nähtub, et 20.08.2023 kell 04:21:24 kaupluse ja elumajade juures liikleb kõnniteel elektritõukerattale sarnane liikumisvahend. Sõiduki juht istub istekohal, tema jalad toetuvad sõiduki spetsiaalsele alusele. Sõiduk liigub mootori jõul.
13. Eeltoodu pinnalt asub kohus seisukohale, et menetluse käigus on tõendamist leidnud, et Pjotr Godžitašvili juhtis 20.08.2023 kell 04.21 Narva linnas, Mõisa tänaval maja 1b juures kõnniteel 4 elektrilist tõukeratast Kugoo Kirin M4 Pro. Samuti on tuvastamist leidnud, et sõiduk polnud registreeritud.
14. Väärteoasjas on üheks keskseks küsimuseks, kas Pjotr Godžitašvili juhitud elektritõukeratas Kugoo Kirin M4 Pro on mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses, mis vajas kehtestatud korras registreerimist. P. Godžitašvili ei nõustu, et tegemist on mootorsõidukiga, sest ta ületas selle elektritõukerattaga riigipiiri ning kui see oleks mootorsõiduk, siis piiritöötajad peaksid sellele reageerima ning takistama registreerimata sõidukit riiki vedamist. Kaebuses on menetlusalune isik välja toonud, et kui ta on 20.08.2023 kell 03.00 paiku Eesti Vabariigi suunal jalakäijate kontrollpunkti koos elektritõukerattaga ületanud, siis keegi tollitöötajatest pole tema tähelepanu juhtinud, et tegemist on mootorsõidukiga, mis vajab registreerimist.
15. Kohtu hinnangul on väär menetlusaluse isiku seisukoht, et välistab vastutuse

§ 203järgi asjaolu, et talle lubati registreerimata sõidukit riiki sisse vedamist.

Kohus märgib, et

§ 203

näeb ette vastutuse registreerimata mootorsõiduki juhtimise, mitte selle sõiduki registreerimata jätmise või registreerimata sõiduki riiki sissetoomise eest. Nii oma ütlustes kui ka kaebuses ei ole P. Godžitašvili kordagi väitnud, et jalakäijate kontrollpunkti ületades juhtis ta tõukeratast. Asjaolu, et P. Godžitašvili ületas elektritõukerattaga riigipiiri ei tähenda, et ta poleks temale etteheidetavat väärtegu toime pannud. Kohus ei tuvasta siin mingeid asjaolusid, mis peaks välistama

§ 203väärteokoosseisu esinemise.

Eelöeldu selgitab ka seda, miks ei rahuldanud kohus P. Godžitašvili taotlust välja nõuda PPA-lt fotod ja videosalvestused 20.08.2023 P. Godžitašvili koos elektritõukerattaga jalakäijate piiripunkti läbimisest. Kohus ei pea võimalikuks hakata analüüsima näiteks seda, kuidas P. Godžitašvili riigipiiri ületas. Väärteo toimepanemise kohaks on vaidlustatava otsuse kohaselt Mõisa tn. 1b, Narva linn. See tähendab, et fotodel ja salvestistel P. Godžitašvili riigipiiri koos tõukerattaga ületamisest ei ole väärteoasja lahendamise seisukohalt tähtsust. Tähtsust mitte omavad tõendeid kohus aga tulenevalt VTMS § 31 lg-st 1 ja KrMS § 286-1 lg-st 1 vastu ei võta. 17. Kohtu hinnangul kohtuväline menetleja on jõudnud õigele seisukohale selles, et Pjotr Godžitašvili juhtis 20.08.2023 kell 04.21 Ida-Virumaal, Narva linnas Mõisa tänaval maja 1b juures mootorsõidukit Kugoo Kirin M4 Pro, mis ei ole kehtestatud korras registreeritud ja täitis sellega

§ 203väärteo objektiivse koosseisu.

18. Liiklusseaduse (

) § 2 p 40 kohaselt mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. Liiklusseaduse § 2 p 73 kohaselt sõiduk on seejuures teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul. Riigikohus on 30.05.2023 otsuses nr 4-22-4021 p-s 12 selgitanud, et mootorsõidukina tuleb liiklusseaduse – sh

§-de 201 ja 203 - mõttes käsitada mis tahes seadet, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele: 1) see on kas teel liiklemiseks ette nähtud või on seda selleks faktiliselt kasutatud; 2) see liigub mootori jõul; 3) selle valmistajakiirus ehk valmistaja määratud suurim kiirus ületab 6 km/h; 4) see ei vasta mitte ühelegi

§ 2

p-s 40 ammendavalt loetletud erandile, s.o tegemist pole ei üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduki (

§ 2

p 13), jalgratta (

§ 2

p 14), kergliikuri (

§ 2

p 211), pisimopeedi (

§ 2

p 56), robotliikuri (

§ 2

p 681), maastikusõiduki (

§ 2

p 36) ega trammiga (

§ 2p 87).

1. Kohtu hinnangul on tuvastamist leidnud, et Pjotr Godžitašvili juhtinud Kugoo M4 Pro on mõeldud teel liiklemiseks ja menetlusalune isik seda selleks ka kasutas. P. Godžitašvili juhtis Kugoo M4 Pro kõnniteel Mõisa tänaval Narva linnas. Samuti on tuvastamist leidnud, et Kugoo M4 Pro 5 liigub mootori jõul ning selle valmistajakiirus ületab 6 km/h. Sõidukil polnud ka sellist kiiruspiirikut, mis välistanuks võimaluse liikuda sellega ainult mootori jõul kiiremini kui 25 km/h. Materjalidest nähtub, et 20.08.2023 kella 07.09 paiku äravõetud tõukerattas Kugoo M4 Pro on PPA Narva politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseinik E O poolt vaadeldud. Videovaatlusel tehti kindlaks, et on elektritõukerattal Kugoo M4 Pro olemas elektrijõumootor, peegel, pidur, istekoht, süütelukk. Odomeetri näit on 230 km. Tõukerattal on 3 käiku: esimese käigu kiirus on kuni 17 km/h, teise käigu kiirus on kuni 37 km/h ning kolmanda käigu kiirus on kuni 57 km/h. Toimiku materjalide juurde on lisatud ka edasimüüja kodulehel avaldatud tootekirjeldus (lk 37-38), kust on näha, et tõukeratta Kugoo Kirin M4 maksimaalseks kiiruseks on 45 km/h. Antud asjaolude üle puudus väärteoasjas ka vaidlus.
2. Viidatud Riigikohtu lahendis selgitab kõrgema astme kohus sedagi, et

§ 2

p-s 40 sätestatud definitsioonile vastav seade on liiklusseaduse tähenduses mootorsõiduk olenemata sellest, kas see vastab ka mõne mootorsõiduki kategooria (vt

§ 93

ja vastavad definitsioonid

§-s 2) tunnustele. Just

§ 2

p-s 40 ette nähtud mootorsõiduki üldmõiste eesmärk on piiritleda nende sõidukite ring, mille puhul tuleb liiklusohutuse tagamiseks järgida mootorsõiduki käitamisele ja sellega liiklemisele kehtestatud reegleid. Seejuures defineerib seadus mootorsõidukit ennekõike selle üldtunnuste (kasutusotstarve, jõuallikas, kiirus) kaudu, mitte mootorsõiduki kategooriate suletud loeteluna. Ka asjaolu, et mõni

§ 2

p 40 tähenduses mootorsõiduk ei ole liigitatav mitte ühessegi mootorsõiduki kategooriasse, ei vabasta mootorsõidukiga liiklejat kehtestatud piirangutest ja vastutusest. 21. Kõike eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et Pjotr Godžitašvili juhitud Kugoo M4 Pro on mootorsõiduk liiklusseaduse mõttes. Liiklusseaduse § 76 lg 1 kohaselt peab mootorsõiduk olema kehtestatud korras registreeritud ning tal peab olema riiklikud registreerimismärgid. Mootorsõiduki registreerimiseks peab mootorsõiduk vastama Eestis kehtivatele tehnonõetele (vt “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”, vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusega nr 42). Teisisõnu, kui isik soovib liikuda mootorsõidukiga teedel liiklusseaduse mõttes, tuleb täita tehnonõudeid ja sõiduk registreerida. Kui tegemist on kehtestatud korras registreeritud sõidukiga, siis sellele väljastatakse ka registreerimismärgid. Registreerimismärgid kinnitatakse vastavalt sõiduki margile ja mudelile selleks ettenähtud kohale sõiduki ees ja taga. Menetlusalune isik oleks pidanud enne sõidu alustamist kontrollima, kas sõiduk on tehniliselt korras, kas on registreeritud ning kas sellel on registreerimismärgid. On selge, et isegi siis, kui Pjotr Godžitašvili sooviks mootorsõidukit Kugoo Kirin M4 Pro registreerida, poleks see võimalik, sest Transpordiametil poleks õiguslikku alust registreerimiskannet teha. Riigikohus on oma lahendis märkinud, et sellist mootorsõidukit, mida pole lubatud registreerida, ei tohi ka liikluses juhtida ning seda tehes paneb isik toime

§ 203

tunnustele vastava väärteo (Riigikohtu 30.05.2023 otsus väärteoasjas nr 4-22-4021, p 23).

1. Eeltoodu pinnalt asub kohus seisukohale, et menetluse käigus on tõendamist leidnud, et Pjotr Godžitašvili juhtis 20.08.2023 mootorsõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud. Seega täitis ta enda tegevusega liiklusseaduse § 203 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, rikkudes liiklusseaduse § 76 lg
2. Subjektiivne koosseis
3. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 17 lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. 6
4. Kohus, võttes arvesse väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, on seisukohal, et P. Godžitašvili on väärteo toime pannud ettevaatamatusest, s.o hooletusest. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kuna vaidlustatud otsuses ei ole P. Godžitašvilile tahtlust ette heidetud, siis ei kaalu kohus selle olemasolu tulenevalt reformatio in peius põhimõttest.
5. P. Godžitašvili sõitis oma elektritõukerattaga, mida oli soetanud Venemaal. Tema ütluste kohaselt ta ei teadnud sellest, et seadus elektritõukerataste osas on muutunud, et tegemist on motoorsõidukiga. Ta ei teadnud sellest, et juhib mootorsõidukit. Kohus möönab, et P. Godžitašvili ei teadnud, et juhib mootorsõidukit, aga arvestades elektritõukeratta tehnilisi andmeid (võimsus ja tippkiirus) pidi ta ette nägema, et tegemist on mootorsõidukiga, mis tuleb registreerida. Lisaks ostes tõukeratta Venemaal, pidi ta kontrollima, kas seda võib kasutada Eesti Vabariigis või on siin olemas mingid piirangud. Seega tuvastab kohus pehmeima ettevaatamatuse vormi ehk hooletuse, mis on süüteokoosseisu tuvastamiseks piisav. Õigusvastasus, süü
6. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid selle teo puhul ei esine. P. Godžitašvili on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14aastane.
7. Süü aspektist omab tähendust KarS § 39, mille kohaselt isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Kohtul pole alust kahelda P. Godžitašvili korduvalt kinnitatud väidetes: ta ei teadnud sellest, et elektritõukeratas on seaduse mõttes mootorsõiduk, mis tuleb registreerida. Kohtu hinnangul oli taoline eksimus P. Godžitašvili jaoks kergesti välditav ega välista seetõttu tema teo süülisust.
8. Üldjuhul peab oma teo keelatuse ära tundma isik, kes tegutseb mingis kindlas valdkonnas. P. Godžitašvili ütlustest nähtub, et temal on AM, A, B, C kategooria juhiload olemas. Kui isik soetab endale tõukerattast välisriigis, siis peab ta siiski olema hoolikas ja tegema endale selgeks kõik võimalikud piirangud. Ka sotisaalmeedias on olemas väga palju nii sõnavõtte, selgitusi kui ka artikleid selle kohta, millised elektritõukerattad on seaduse mõttes mootorsõidukid, mis tuleb registreerida. Seega oli P. Godžitašvilil võimalik ka juriidiliste eriteadmisteta aru saada, et tema poolt juhitud elektritõukeratast saab määratleda kui mootorsõidukit ning seetõttu peaks see olema registreeritud. Seega oli keelueksimus, ehk arusaam teedel liiklemisest registreerimata ja ilma registreerimisnumbrita mootorsõidukiga lubatavusest, P. Godžitašvilile välditav ehk see ei välista tema süüd.
9. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et P. Godžitašvili on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 203 järgi. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).
10. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud 7 väärteomenetlusõigust. Nii on väärteoprotokollis märgitud konkreetse rikkumise asjaolud (tl 24) ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus (tl 21-23). Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll ja menetlusaluse isiku ülekuulamine vormistatud nõuetekohaselt. Väärteoprotokollist nähtub, et P. Godžitašvilile on selgitatud VTMS § s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja (lk 27, 28). Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. II Karistus
11. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 32.

§ 203

näeb kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Rahatrahvi keskmiseks määraks on 50 trahviühikut ehk 200 eurot. 33. Kohtuväline menetleja on määranud rahatrahvi suuruses 50 trahviühikut ehk sanktsiooni keskmises määras. P. Godzitašvili süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning kohus tuvastas teo toimepanemise vähemalt hooletuse ehk ettevaatamatuse kergeimas vormi, viitab see isiku keskmisest väiksemale süüle. Süü suurust mõjutavad ka väärteo toimepanemise asjaolud. Kuivõrd registreerimise eelduseks on ohutusnõuete täitmine, on registreerimisvõimetu mootorsõiduk liikluses üldjuhul ohtlikum ja niisuguse mootorsõiduki juhtimine liikluses tähendab suuremat süüd KarS § 56 lg 1 esimese lause mõttes. P. Godzitašvili liikus elektritõukerattaga varahommikul Narva linnas, Mõisa tänaval elumaja juures kõnniteel, s.o ajal ja kohas, kus oleks võinud viibida suurem hulk rahvast. Niisuguses olukorras on raske tagajärje põhjustamine märksa tõenäolisem kui nt keset ööd mõnes hõredasti asustatud paigas. Kiiremate elektritõukeratastega ei tohi jalakäijatega samas keskkonnas liigelda, kuna see ei ole teistele liiklejatele ohutu. Kohtu hinnangul muudavad nimetatud asjaolud kaebaja süü suuremaks ja teo ohtlikumaks. Sellest tulenevalt ei saa kohtu arvates karistus olla alla

§ 203sanktsiooni keskmäära.

1. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et P. Godzitašvili puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes. P. Godzitašvili ei ole oma süüd tunnistanud ega avaldanud toimepandu suhtes kahetsust. P. Godzitašvili on kaebuses avaldanud, et peab valeks, et inimene ei kahetse tehtut. Asjaolu, et ta süüd ei tunnista, ei räägi sellest, et ta ei kahetse selgelt tehtut. P. Godzitašvili arvates saab tehtut kahetseda vaid siis, kui isik on süüdi, kuid tema pole süüdi. Kohtu hinnangul selliselt avaldatus ei kajasta süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes kahetsust. Kohtul ei kujunenud veendumust, et P. Godzitašvili puhtsüdamlikult oma tegu kahetseb. Kuna aga puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, siis tuleb kõike eelöeldut arvestades sellegipoolest lähtuda karistuse keskmisest määrast.
2. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et P. Godzitašvilile mõistetud karistus 50 trahviühiku suuruse rahatrahvi näol sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. 8 III Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus
3. Oma kaebuses palus Pjotr Godžitašvili määrata temale kohtu õiglase äranägemise järgi hüvitist ebaseadusliku vastutusele võtmise eest, süü astme ebaseadusliku kindlaksmääramise eest, kuritegelikule ja omakasupüüdlikule huvi puudumisele osutamata jätmise eest, avalikule korrale kahju tekitamise puudumise eest ning ebaseaduslikult isikliku vara äravõtmise eest. Kohtu hinnangul on see taotlus käsitletav süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlusena. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) annab isikule õiguse nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Kuigi Pjotr Godžitašvili ei ole oma nõude esitamiseks konkreetsetele SKHS sätetele tuginenud, saaks kohtu hinnangul praegusel juhul olla asjakohaseks sätteks SKHS §
4. Viidatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib juhul, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Järelikult on kahjunõude rahuldamise eelduseks menetleja süüline menetlusõiguse rikkumine, millega põhjustati Pjotr Godžitašvilile kahju.
5. Kohus ei tuvastanud eelnevalt menetleja tegevuses menetlusõiguse rikkumist, sh süülist rikkumist. Kohus leiab, et puudub alus väita kahju tekitamist, kuna väärteoasja materjalidele tuginedes pole alust arvata, et menetleja võttis ebaseaduslikult Pjotr Godžitašvili vastutusele või pole karistuse mõistmisel mingi olulise asjaoluga arvestanud. Pjotr Godžitašvili on heitnud kaebuses menetlejale süülise rikkumisena ette muuhulgas ebaseaduslikult isikliku vara äravõtmist. Kaebuses märgitakse, et PPA on võtnud tõukeratta ära rikkudes sellega seaduse ja põhiseadusega kaitstud omandiõigust. Väärteo materjalidest nähtub, et 20.08.2023 võeti P. Godžitašvililt ära elektritõukeratta, elektritõukeratast vaadeldi ning 06.11.2023 tagastati P. Godžitašvilile terve ja rikkumatuna. Pretensioone P. Godžitašvilil ei olnud (lk 35). Kohtu hinnangul puuduvad alused arvata, et elektritõukeratta äravõtmisega oli omandiõigust rikutud, kuna elektritõukerattas on asitõendina ära võetud väärteomenetluse raames ning 06.11.2023 P. Godžitašvilile tagastatud tervena. Kohus leiab, et kõnealuse väärteoasja menetlemisel on asitõendiks oleva tõukeratta puhul igati järgitud asitõendiga seotud reegleid väärteomenetluses. Lisaks väldib vara äravõtmisega kahju hüvitamist P. Godžitašvili suhtes süüdimõistva otsuse tegemine. Ainuüksi kaebaja subjektiivne arvamus menetleja väidetava süülise menetlusõiguse rikkumise tulemusena isikule tekitatud kahju põhjustamise ning tõendamata väited ebaseadusliku vastutusele võtmise ja vara äravõtmise kohta ei anna alust SKHS § 7 kohaselt kahjunõudeks.
6. Kohus ei võta arvesse ja ei analüüsi pikemalt kaebuse argumente, mis puudutavad ebausaldusväärset teavet kaebaja kodakondsuse kohta, kuna need ei ole käesolevas asjas asjakohased. Nagu nähtub kohtuvälise menetleja seisukohast, arvestas ta Rahvastikuregistri andmetega, mille kohaselt kaebaja kodakondsus on määratlemata. Menetlusaluse isiku enda rahulolematus tema suhtes tehtud väärteootsusega ning arvamus, et kohtuvälise menetleja otsus ei vasta nõuetele, kuna sisaldab ebausaldusväärset teavet kaebaja kodakondsuse kohta, ei saa olla aluseks otsuse tühistamisele ja hüvitise maksmisele.
7. Kaebaja palus kaebuses välja mõista PPA-lt menetluskulud (kaebuses vene keeles kohtukulud, eesti keeles õigusabikulud). Menetluskulude hüvitamise taotluses tuleb välja tuua, mis summas menetluskulude hüvitamist kaebaja taotleb. Seda Pjotr Godžitašvili oma taotluses teinud ei ole ja selliseid asjaolusid ei sedasta väärteomaterjalide pinnalt ka kohus. Menetluskulud, sh kohtukulud ja õigusabikulud väärteomenetluses puuduvad.
8. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või 9 materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Lisaks jätab kohus Pjotr Godžitašvili taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 10