← Eesti

1-24-1230/14

Obsah (14)§ 414§ 48911§ 387§ 50835§ 50842§ 4896§ 50844§ 50838§ 50836§ 50839§ 50845§ 436§ 477§ 48910

1-24-1230 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2024, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-1230 Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Heide Sekretär Sirje Luga Tõlk J

§ 414

lg-st 1, § 436 lg-st 1, § 477 lg 1 p-dest 1, 2, 4 ja 6, § 4896 lg 1 p-dest 3 ja 13 ja lg-st 3, § 48910 lg 1 p-st 3 ja lg-st 2, § 48911 lg 1 p-st 1, §-st 50835, § 50836 lg 1 p-st 1, § 50838 lg-st 1, §-st 50839, § 50842 lg-test 1 ja 2, § 50844 lg-test 1 ja 2 ning §-st 50845 ja Euroopa Nõukogu 27.11.2008. a raamotsuse nr 2008/909/JSK artiklist 24 kohus määras: 1.

§ 48911

lg 1 p 1 alusel tunnistada A N (isikukood: xxx, sünniaeg: xxx) suhtes tehtud Ungari Vabariigi Kiskunhalase piirkonnakohtu 27.10.

  1. a otsuse nr 8.B.363/2022/5 täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks.
  2. Lugeda A Nle tunnustatud kohtuotsuse alusel mõistetud karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust, millest arvata maha A N poolt Ungari Vabariigis vangistuses viibitud aeg 28.09.2022-10.03.2023, s.o 5 (viis) kuud 11 (üksteist) päeva vangistust, määrates seega Eesti Vabariigis täitmisele ja ärakandmisele kuuluvaks 1-24-1230 karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust.
  3. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. 4.

§ 414

lg 1 kohaselt saadetakse A Nle pärast kohtumääruse jõustumist teatis, millesse märgitakse mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt

§ 414

lg-le 3 või isik vahistatakse vangla taotlusel

§-s 429 sätestatud korras. 5. Jätta A N kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu summas 295,24 eurot (sh käibemaks) menetluskuluna Eesti Vabariigi kanda. Käesolev määrus edastada A Nle, tema kaitsja Merike Allikmäele, Riigiprokuratuurile ning määruse jõustumisel Justiitsministeeriumile ja vanglale, kuhu A N peab karistuse kandmiseks ilmuma. EDASIKAEBAMISE KORD

§ 387

lg 1 alusel võib käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. RAHVUSVAHELISE KOOSTÖÖ TAOTLUS 27.02.2024 edastas Eesti Vabariigi Justiitsministeerium Harju Maakohtule Ungari Vabariigi Justiitsministeeriumist saabunud Eesti Vabariigi kodaniku A N suhtes koostatud vabadusekaotuse tunnistuse koos lisadokumentidega. Tunnistuse kohaselt taotleb Ungari Vabariik Eesti Vabariigi kodaniku A N suhtes 27.10.2022 tehtud ja 27.10.2022 jõustunud Kiskunhalase piirkonnakohtu otsuse nr 8.B.363/2022/5 tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis. Tunnistusest nähtub, et Kiskunhalase piirkonnakohtu 27.10.2022. a otsusega tunnistati A N süüdi inimkaubanduses. Teda karistati 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega, millest osa kandis ta Ungari Vabariigis ajavahemikul 28.10.2022 kuni 10.03.2023 ära. POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Prokurör oli seisukohal, et Ungari Vabariigi kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine Eestis on võimalik. Tunnustamisest keeldumise aluseid ei esine.

§ 50835

alusel tunnustab Eesti ja viib mõistetud karistuse täide sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui tegemist on

§-s 4896 loetletud kuriteoga. Käesoleval juhul on A N Ungaris mõistetud süüdi inimkaubanduse eest, mis seisnes isikute ebaseaduslikule piiriületusele kaasaaitamises. Tegemist on n-ö kataloogikuriteoga. Siiski vastaks tunnistuses kirjeldatud tegu Eesti KarS §-s 259 sätestatud kuriteokoosseisule – välismaalase ebaseaduslik toimetamine üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone. Ühtlasi on A N xxx kodanik, tal on Eestis elukoht ning ta oli ise nõus karistuse üleviimisega. Mõistetud 1 aasta 8 kuu pikkusest vangistusest on A N Ungaris ära kandnud 5 kuud 11 päeva, seega ärakandmata karistus oleks 1 aasta 2 kuud 19 päeva vangistust. Repliigina kaitsja seisukohale selgitas prokurör, et taotluse kohaselt on isik tõesti mõistetud süüdi inimkaubanduses, aga Ungari karistusseadustiku tekstist tuleneb, et inimkaubanduse alla käib mh ka ebaseaduslikule piiriületusele kaasaaitamine, mistõttu selles osas ei ole mingit arusaamatust. A N avaldas kohtuistungil, et ta pole hetkel nõus sellega, et kohus tunnustaks ja täidaks Ungari Vabariigi otsust Eestis. Ta pole nõus, et tegemist oli inimkaubandusega. Ungari kohus karistas teda selle teo eest küllaltki rangelt – konfiskeeris telefoni ja SIM-kaardi, isikliku auto ja pagasi. Tuli tasuda ka menetluskulud. Kõik lisaks 5,5 kuule vangistusele. Ei arva, et on kurjategija, kuid on teinud juhtunust oma järeldused. Vangistustingimused Ungaris olid kohutavad ja sellest vaimne 2

(8)1-24-1230 taastumine juba Eestis olles võttis aega. Pärast seda hakkas Eestis tööle ja seadust pole rikkunud. Juhul, kui kohus peaks Ungari otsust tunnustama, siis palub, et kohus ei saadaks teda kohe kohtusaalist karistust kandma ning võimalusel sooviks kanda karistust Tallinna Vanglas. Kaitsja märkis, et seadus ei anna võimalust muuta Ungari otsust, kuid 1/3 sellest karistusest on kantud. Ungaris vangistuses viibimine osutus A Nle katsumuseks, millest tuli Eestis taastuda. Kuna karistuse kandmine ei pea olema tervist kahjustav, siis miks peaks Eesti sellise riigi otsust tunnustama. Kaitsja hinnangul ei ole proportsionaalne veel 1 aastaks 4 kuuks isikut vangistusse saata. A N töötab Eestis. Ta on olnud üle aasta vabaduses, mis näitab, et otsuse täitmine pole aktuaalne. Samuti tuleb arvestada, et kuigi Ungari on taotluses märkinud, et tegemist on inimkaubandusega, siis Eestis poleks selline tegu käsitatav inimkaubandusena. Kaitsja palus kohtul põhiseaduse alusel leida võimalus karistust Eestis mitte täita. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud kohtuistungil ära prokuröri, kaitsja ning A N seisukohad ning tutvunud kohtule edastatud materjalidega ja rahvastikuregistriga, leiab järgmist. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine Ungari Vabariik on edastanud Eesti Vabariigile Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse, millega taotletakse A N suhtes tehtud kohtuotsuste tunnustamist ja temale mõistetud karistuse täideviimist Eesti Vabariigis.

§ 50842

lg 1 kohaselt on Eestile esitatud Euroopa Liidu liikmesriigi vabadusekaotuse tunnistust pädev menetlema Justiitsministeerium ja selle täitmise üle otsustama Harju Maakohus.

§ 50835

lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täideviimine lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt, sõltumata süüteokoosseisu tunnustest. Samas nähtub

§ 50835

lg-st 2, et Eesti Vabariik tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui tegemist on

§-s 4896 nimetatud süüteoga.

§ 4896

lg 1 näeb lisaks süütegude loetelule ette ka tingimuse, mille kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduste järgi, kui taotlevas riigis on karistuse ülemmäärana ette nähtud vähemalt kolmeaastane vangistus. Seega, kui välisriigis on isikut karistatud teo eest, mis kuulub

§-s 4896 nimetatud kuritegude loetellu ning taotlevas riigis on sellise teo eest ülemmäärana ette nähtud vähemalt kolmeaastane vangistus, siis ei pea Eesti Vabariigi kohus enam kontrollima, kas antud tegu oleks karistatav kuriteona ka Eesti Vabariigi õiguse kohaselt. Eesti Vabariigile esitatud tunnistuse kohaselt (tl 5 – vt osa h, punkt 1) mõisteti A N süüdi selles, et 28.09.2022 aitas ta rahalise kasu eesmärgil teadlikult viiel ilma Schengeni alal viibimise õigust tõendava dokumendita Süüria kodanikul jõuda Lääne-Euroopasse, rikkudes sellega seaduseid ning toimides järgmiselt. 28.09.2022 õhtupoolikul ilmus A N Eesti numbrimärgiga (xxx) sõidukis xxx Serbia-Ungari piirile, et võtta sealt peale migrandid, kes olid Ungarisse sisenenud ebaseaduslikult, ja viia nad Lääne-Euroopasse – Austriasse. Pärast seda, kui A N oli migrandid sõiduki peale võtnud, alustas ta piirilt Austria poole sõitmist, ent kell 21.40 pidas politsei A N ja sõiduki Balotaszallase asulast väljas, 5413. maantee 11 500. kilomeetril kontrollimiseks kinni. Kontrolli käigus leidsid politseinikud autost viis kolmanda riigi kodanikku, kellel polnud kodakondsust tõendavaid, isikut tõendavaid ega riigis viibimist lubavaid dokumente. Samas oleks A N nende isikute eduka transportimise eest saanud 1500 eurot. Tunnistusest nähtuvalt (tl 5 – vt osa h, punkt 1) on eelkirjeldatud tegevus Ungari Vabariigi karistusseadustiku § 353 lg 2 p-de a ja b järgi karistatav inimkaubandusena. Nimetatud säte näeb ette 2-8 aasta pikkuse vangistuse isikule, kes aitab rahalise kasu saamise eesmärgil rohkem kui 3

(8)1-24-1230 ühel isikul ebaseaduslikult piiri ületada. Ungari Vabariik on tunnistuses märkinud süütegude loetelus ära inimkaubanduse ning ebaseaduslikule piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis viibimisele kaasaaitamise süüteo (tl 5 pöördel – vt osa h, punkt 2).

§ 4896

lg-s 1 toodud süütegude nimekirjas on punktis 3 nimetatud inimkaubandus ning punktis 13 ebaseaduslikule piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis viibimisele kaasaaitamine. Kuivõrd tunnistuse kohaselt on A N mõistetud süüdi kuriteos, mille eest näeb Ungari Vabariigi karistusseadustik maksimaalse karistusena ette 8 aasta pikkuse vangistuse, on

§ 50835

lg 2 kohaselt Eesti Vabariigil lubatud tunnustada ja Eestis täide viia A N suhtes tehtud Ungari Vabariigi Kiskunhalase piirkonnakohtu 27.10.2022. a otsust nr 8.B.363/2022/5, millega A Nt karistati vabadusekaotusliku karistusega ehk vangistusega. Siinkohal nõustub kohus kaitsjaga selles, et Eesti Vabariigi karistusseadustiku (KarS) § 133 sisustab inimkaubandust Ungari Vabariigist erinevalt. Kuid see asjaolu ei tähenda, et antud juhul ei esineks alust Ungari Vabariigi otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu liikmesriikide vahelises koostöös lähtutakse vastastikuse usalduse põhimõttest. Kuivõrd Ungari Vabariigi esitatud tunnistuses on selgelt kirjeldatud toimepandud süütegu ning see vastab tunnistuses märgitud Ungari Vabariigi karistusseadustiku § 353 lg 2 p-des a ja b kirjeldatud inimkaubanduse kuriteokoosseisule, peab Eesti kohus lähtuma eeldusest, et A N on Ungari Vabariigi seaduste mõttes pannud toime inimkaubanduse. Kuigi praegusel juhul on Ungari Vabariigi otsuse tunnustamise ja täitmise eeldused

§ 50835

lg 2 kohaselt täidetud ilma, et Eesti kohus peaks kontrollima, kas tunnistuses kirjeldatud süütegu oleks kuriteona karistatav ka Eestis, peab kohus siiski antud juhul vajalikuks rõhutada, et Ungari Vabariigi otsuse tunnustamine ja täitmine oleks antud juhul lubatav ka

§ 4896lg 2 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt on muude kui

§ 4896

lg-s 1 nimetatud kuritegude puhul Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud üksnes juhul, kui vastav tegu on Eestis kuriteona karistatav. Kohus nõustub siinkohal prokuröri seisukohaga, et tunnistuses kirjeldatud tegu vastaks Eesti Vabariigi karistusseadustiku § 259 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisule, mille kohaselt on välismaalase ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone toimetamise eest karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Kuivõrd KarS § 3 lg 3 kohaselt on kuritegu karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning KarS § 259 näeb karistusena ette nii rahalise karistuse kui ka vangistuse, on KarS §-s 259 sätestatud just kuriteokoosseis. Seega on tegu, milles A N mõisteti Ungari Vabariigis süüdi, karistatav kuriteona ka Eesti Vabariigis.

§ 50844

lg 1 kohaselt pööratakse kohtuotsuse tunnustamisel see viivitamata täitmisele Eesti õiguse kohaselt.

§ 50844

lg 2 näeb ette, et kui isikule välisriigis mõistetud karistus ületab Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalset määra, muudetakse karistust ning viiakse see vastavusse Eesti karistusseadustikus sätestatud karistusmääradega. Muudetud karistus ei tohi olla väiksem Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalsest määrast. A Nle mõisteti Ungari Vabariigi kohtuotsusega karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Arvestades, et Eesti Vabariigis oleks kirjeldatud kuritegu karistatav KarS § 259 lg 1 järgi, mis näeb raskeima karistusena ette 3 aasta pikkuse vangistuse, siis ei ületa Ungari Vabariigi kohtuotsusega A Nle mõistetud karistus sama kuriteo eest Eesti Vabariigis ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu A Nle Ungari Vabariigis mõistetud karistus muutmisele.

§ 50838

lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on

§ 50836

lg-s 1 nimetatud isik või Eestisse põgenenud või muul viisil tagasi pöördunud seoses tema vastu välisriigis algatatud kriminaalmenetlusega või pärast selles välisriigis süüdimõistmist.

§ 50836

lg 1 p 1 kohaselt Eesti Vabariik tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik on Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis. 4

(8)1-24-1230 Nii kohtule esitatud tunnistuse, Eesti Vabariigi rahvastikuregistri kui ka A N enda kinnitusel on ta Eesti Vabariigi kodanik. Samuti on A N tegelik alaline elukoht nii kohtule esitatud tunnistuse, rahvastikuregistri andmete kui ka isiku enda sõnul Eestis, täpsemalt aadressil xxx. Seega ei ole

§ 50838

lg 1 kohaselt A N nõusolek välisriigi kohtuotsuse tunnustamiseks ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav. Samas märgib kohus siinkohal, et Ungari Vabariigi poolt kohtule koos tunnistusega edastatud dokumentidest nähtub, et A N on karistuse kandmise katkestamisega seonduval istungil 09.02.2023 nõustunud, et temale mõistetud vangistus viiakse täide Eestis, ta lahkub pärast karistuse kandmise katkestamist Ungari Vabariigi territooriumilt ja naaseb seejärel tagasi Eestisse elama (tl 28-29 pöördel). Sealjuures on talle selgitatud, et üleviimiseks antud nõusolekut ei ole võimalik tagasi võtta. Ka 19.03.2024 toimunud Harju Maakohtu istungil kinnitas A N, et Ungari Vabariigis selgitati talle, et Ungari vabastab ta juhul, kui ta nõustub sellega, et Ungari peatab tema karistusaja kandmise, kui ta pöördub tagasi oma koduriiki ja teeb koostööd õiguskaitseorganitega. Seega on A N andnud igati teadlikult nõusoleku enda karistuse üleviimiseks ja täitmiseks Eesti Vabariigis. Arvestades, et A Nle on Ungari Vabariigi poolt mõistetud vabadusekaotuslik karistus, mille osas on ta nõustunud, et see viiakse täide Eestis, ta on Eesti Vabariigi kodanik, tal on siin püsivad (sh perekondlikud) sidemed ning tal on siin alaline elukoht, leiab kohus, et karistuse täideviimine Eestis aitab kaasa ka tema sotsiaalsele rehabilitatsioonile (

§ 50835

lg 3).

§ 50839

näeb ette alused, millal ei ole kohtuotsuse tunnustamine või isikule mõistetud karistuse täideviimine lubatud. Nendeks on: 1) süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olev tegu ei ole kuritegu Eesti karistusseadustiku kohaselt, välja arvatud

§-s 4896 sätestatud juhul; 2) taotlus ei ole esitatud §-s 50834 nimetatud tunnistuse vormi kasutades, see on puudulik, ei vasta selle aluseks oleva taotleva riigi kohtuotsusele või sellele ei ole lisatud taotleva riigi kohtuotsust või selle koopiat; 3) süüdimõistetud isik ei ole

§ 50836

lg-s 1 või 2 nimetatud isik; 4) karistuse täideviimine on Eesti karistusseadustiku järgi aegunud; 5) süüdimõistetud isikul on Eesti Vabariigis puutumatus või välislepingus ettenähtud eesõigused; 6) süüdimõistetud isik on alla neljateistaastane; 7) süüdimõistetud isikul on kohtuotsuse Eestisse saabumise hetkel jäänud karistusest kanda vähem kui kuus kuud; 8) kohtuotsus on tehtud tagaselja, välja arvatud

§-s 4897 sätestatud juhtudel; 9) määratud karistus hõlmab psühhiaatrilist abi või ravi või muud vabadusekaotust hõlmavat meedet, mida ei saa olenemata

§-s 50844 sätestatust teostada Eestis kooskõlas kehtiva õigusega või lähtuvalt Eesti tervishoiusüsteemi korraldusest; 10) kohtuotsus on seotud kuriteoga, mis Eesti karistusseadustiku kohaselt on käsitatav kuriteona, mis on täielikult või suures või olulises osas toime pandud Eesti territooriumil või Eesti territooriumiga samaväärses kohas. Ülal on kohus juba analüüsinud ja leidnud, et tegu, milles A N Ungari Vabariigis süüdi mõisteti, oleks kuriteona karistatav ka Eesti Vabariigis. Ungari Vabariik on esitanud kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise taotluse, kasutades selleks Euroopa Liidu liikmesriigi vabadusekaotusliku karistuse tunnistust. See tunnistus vastab nõuetele, pole puudulik ning sellele on lisatud ka Ungari Vabariigi asjakohane kohtuotsus. Samuti on kohus juba eespool leidnud, et A N on

§ 50836lg 1 p-s 1 nimetatud isikuks.

Antud juhul ei ole ka karistuse täideviimine Eesti karistusseadustiku järgi aegunud. Kuivõrd A N toimepandud tegu vastaks Eestis KarS § 259 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule, mille eest on maksimaalse karistusena ette nähtud kuni 3 aastat vangistust, siis KarS § 4 lg 3 kohaselt on tegemist teise astme kuriteoga (teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on KarS-is karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni 5 aastat või rahaline karistus). 5

(8)1-24-1230 KarS § 82 lg 1 p 2 näeb ette, et otsust ei asuta täitma, kui on möödunud 3 aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Tunnistuse kohaselt jõustus A N suhtes tehtud Ungari Vabariigi kohtuotsus 27.10.2022, mis tähendab, et selle täideviimine ei ole Eesti seaduste järgi aegunud.

§ 50839p-des 5 ja 6 ning 9 ja 10 sätestatud olukorda praegu samuti ei esine.

Kohtule esitatud tunnistusest (tl 6 – osa i, punkt 1.1) nähtub, et A N viibis isiklikult kohtulikul arutelul, mille tulemusel kohtuotsus tehti. Seda kinnitas 19.03.2024 toimunud Harju Maakohtu istungil ka A N ise. Seega ei ole Ungari Vabariigi otsus A N suhtes tehtud tagaselja. Lisaks on praegusel juhul A N suhtes tehtud kohtuotsuse Eestisse saabumise hetkel jäänud tal karistusest kanda rohkem kui 6 kuud. Nimelt nähtub tunnistusest (tl 6 pöördel – osa i, punkt 2), et A Nle mõisteti karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust, millest ta on ära kandnud osa, nimelt perioodil 28.09.2022-10.03.2023, s.o kokku 5 kuud ja 11 päeva vangistust. Nimetatud periood tuleb

§ 50845lg 2 kohaselt arvata maha Eestis kantava vangistuse kogukestusest.

Seega mõistetud karistusest on A Nl ära kandmata veel 1 aasta 2 kuud ja 19 päeva vangistust. Eeltoodu kokkuvõtteks märgib kohus, et

§ 50839

järgi ei esine antud juhul seega mitte ühtegi alust jätkmaks A N suhtes tehtud Ungari Vabariigi kohtuotsus Eestis tunnustamata ja täitmata.

§ 4896

lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad

§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Arvestades Euroopa Liidu liikmesriigi tehtud kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluse eripära, on asjakohane esmalt

§ 436

lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt võib Eesti Vabariik keeldub rahvusvahelisest koostööst, kui: 1) see võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda või muid olulisi huve; 2) see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega; 3) on alust arvata, et abi taotletakse isiku süüdistamiseks või karistamiseks tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast või kui isiku seisund võib halveneda mõnel nimetatud põhjusel. Samuti on praegusel juhul asjakohane

§ 477

lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 6 sätestatu (kuivõrd teised alused on märgitud juba

§-s 50839), mille kohaselt ei tohi taotlevat riiki abistada, kui: 1) taotluse aluseks olev kohtuotsus ei ole jõustunud; 2) otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus; 4) süüdistatavale ei ole tagatud kaitseõigust või kriminaalmenetlus ei ole toimunud talle arusaadavas keeles või 6) Eesti kohus on isiku samas süüdistuses süüdi mõistnud või tema suhtes on kriminaalmenetlus jäetud alustamata või kriminaalmenetlus on lõpetatud. Kohtul pole põhjust arvata, et praegu esineks mõni eelnimetatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse alustest. Sealjuures märgib kohus siinkohal täiendavalt, et isegi juhul, kui Ungari Vabariigis olid vangistuse kandmise tingimused Eesti seaduste mõttes ebainimlikud, siis nimetatu pole põhjuseks seada kahtluse alla Ungari Vabariigi kohtu sõltumatust või erapooletust. Rääkimata sellest, et sel põhjusel jätta Ungari Vabariigi kohtuotsus tunnustamata ja täitmata nagu taotleb kaitsja. Ühtlasi ei pea kohus antud juhul A Nle Ungari Vabariigi mõistetud karistuse tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigi poolt ebaproportsionaalseks. Käesolev kohtuasi pole ligilähedaseltki võrreldav Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.04.2020. a määrusega nr 1-06-9135/67, milles Riigikohus tugines mh põhiseaduse §-le 11 ning leidis, et karistuse täitmisele pööramine oleks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. Käesolevasse kohtuasja puutuvalt märgib kohus veel täiendavalt, et vangistuse ärakandmine ei peagi olema meeldiv või mugav. Asjaolu, et isik on pärast Ungari Vabariigi poolt karistuse kandmise katkestamist ja enne Eestile kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise taotluse esitamist jõudnud asunud tööle, pole midagi eriskummalist. Samuti juhib kohus tähelepanu sellele, et kuigi Ungari Vabariigi seadus näeb A N poolt toimepandud teo puhul minimaalse karistusena ette 2-aastase vangistuse, on Ungari Vabariigi kohus mõistnud talle alla selle jääva karistuse – 1 aasta 8 kuud vangistust, mistõttu on põhjust eeldada, et Ungari Vabariigi kohus on arvestanud kõiki teo toimepanemist iseloomustavaid, sh kergendavaid ja süüd vähendavaid asjaolusid. 6

(8)1-24-1230 Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus

§ 48911

lg 1 p 1 alusel lubatavaks A N suhtes tehtud Ungari Vabariigi Kiskunhalase piirkonnakohtu 27.10.2022. a otsuse nr 8.B.363/2022/5 täitmise Eesti Vabariigis. Lugeda A Nle tunnustatud kohtuotsuse alusel mõistetud karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust, millest arvata maha A N poolt Ungari Vabariigis vangistuses viibitud aeg 28.09.2022-10.03.2023, s.o 5 kuud 11 päeva vangistust, määrates seega Eesti Vabariigis täitmisele ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev.

§ 50845

lg 1 näeb ette, et karistuse täideviimisele, sealhulgas ennetähtaegsele või tingimisi vabastamisele, kohaldatakse Eesti õigust.

§ 414

lg 1 kohaselt saadetakse A Nle pärast kohtumääruse jõustumist teatis, milles märgitakse mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse isikule sundtoomist vastavalt

§ 414

lg-le 3 või isik vahistatakse vangla taotlusel

§-s 429 sätestatud korras. Menetluskulud

§ 48910

lg 1 näeb ette, et kaitsja osavõtt liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest on kohustuslik, kui otsustatakse: 1) konfiskeerimisotsuse tunnustamist; 2) isiku vahistamist või vahistuses pidamist liikmesriigi kohtuotsuse täitmiseks või 3) isiku üleandmist karistuse kandmiseks.

§ 48910

lg 2 kohaselt on isikul õigus taotleda kaitsja osalemist ka

§ 48910lg-s 1 nimetamata juhtudel.

Käesoleval juhul taotles A N kaitsja osalemist tema suhtes arutatava välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. Täiendavalt märgib kohus, et kuivõrd Ungari Vabariik katkestas A N suhtes temale mõistetud karistuse kandmise, sest süüdimõistetu nõustus karistuse kandmise jätkamisega Eesti Vabariigis, siis polnud käesolevas menetluses vaja otsustada sõna otseses tähenduses isiku üleandmise üle karistuse kandmiseks. Samas laiemas tähenduses oli tegemist siiski sisuliselt isikule mõistetud karistuse täitmise üleandmisega Eesti Vabariigile. Seega kaitsja osavõtt Eesti kohtu toimetatavas menetluses oli kohtu hinnangul kohustuslik. Nimetatud kaitseõiguse tagamiseks määras Eesti Vabariik A Nle kaitsja riigi õigusabi korras. Määratud kaitsja esitas kohtule menetlusega seoses kaitsjatasu taotluse, mille kohus rahuldas 295,24 euro suuruses summas (sh käibemaks). Eesti kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri Euroopa Liidu liikmesriigi esitatud kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamise/väljamõistmise korda. Samas on Euroopa Nõukogu 27.11.

  1. a raamotsuse nr 2008/909/JSK (vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil) alusel kriminaalmenetluse seadustikku kehtestatud
  2. peatüki (rahvusvaheline koostöö kriminaalmenetluses)
  3. jao (koostöö kriminaalmenetluses Euroopa Liidu liikmesriikide vahel)
  4. jaotis (Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud vabadusekaotuslikke karistusi ja vabadust piiravaid meetmeid käsitlevate otsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine). Nimetatud raamotsuse artikkel 24 näeb ette, et käesoleva raamotsuse kohaldamisest tulenevad kulud kannab täidesaatev riik, välja arvatud kulud, mis tekivad süüdimõistetud isiku üleandmisel täidesaatvale riigile, ning kulud, mis tekivad eranditult väljaandjariigi suveräänsel territooriumil. Arvestades, et nimetatud raamotsuse kohaselt on Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud vabadusekaotusliku karistuse otsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmisega seotud kulude kandmine selle riigi kohustus, kes otsust tunnustab ja täidab ehk antud juhul Eesti Vabariigi ning kaitsja osavõtt menetlusest on kohustuslik, tuleb määratud kaitsja tasu jätta Eesti Vabariigi kanda. Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.