Obsah (5)

§ 436§ 657§ 651§ 654§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2024, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 436lg 2 sätteid.

Maakohus leidis, et kostja maksevõime kontrollimiseks koguti piisavalt andmeid, kuid andmeid analüüsides jõuti ebaõige järelduseni, et kostja oli krediidivõimeline. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja jääb maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Hageja esitatud tõendid ei anna alust asuda järeldusele, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja arvestas kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja finantskohustuste suuruseks kõik kostja kohustused. Pärast arvestuste tegemist jäi kostjale enda tarbimiseks piisav jääk. Kostja sissetulek oli piisav laenutaotluse rahuldamiseks, seega kostja oli krediidivõimeline. Juhul kui kostja sattus hiljem makseraskustesse seoses ebamõistliku tarbimise või hilisemate üle jõu käivate laenude võtmisega, siis selle eest ei vastuta krediidiandja ega hageja. Maakohtu selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramise kohta on ümber lükatud kostja käitumisega lepingute täitmisel enam kui 11 kuu jooksul, mil kostja tasus osamakseid õigeaegselt. 6. Kostja (vastustaja) kaebusega ei nõustu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maakohus kontrollis kõiki makseid ja tulusid. Kostja ei nõustu apellatsiooni põhistustega ja vaidleb neile vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 5 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (

§ 657lg 1 p 1).

Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. 8. Hageja on esitanud kolmest tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. Maakohus leidis, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning rahuldas hagi osaliselt. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tervikuna, palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud ulatuses (

§ 651lg 1).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole eksinud otsust tehes hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimisel ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust teistsugusele seisukohale. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid põhjendusi korrata (

§ 654lg 6).

1. Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.
2. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väidetega, et maakohus ei võtnud seisukohta hageja kõigi väidete kohta ega hinnanud kõiki kohtutoimikus olevaid tõendeid, millega on rikkunud

§ 436lg 2 ja § 442 lg 8 sätteid.

Hageja need väited jäävad paljasõnalisteks, sest apellatsioonkaebusest ei nähtu, milliste hageja faktiväidetega maakohus ei arvestanud ning millised kohtutoimikus olevad tõendid on jäänud maakohtul hindamata. 9.

1. Apellant ei nõustu maakohtu hinnanguga tema poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga otsuse p-s 12, et hageja kogus piisavalt andmeid, et kostja maksevõimet kontrollida, kuid jõudis andmeid analüüsides ebaõige järelduseni, et kostja on maksevõimeline. Maakohus on oma seisukohta otsuse p-des 12 - 16 asjas esitatud tõendeid hinnates piisavalt põhjendanud. Maakohus on otsuse p-s 14 analüüsinud ka hageja koostatud tabeleid, millega hageja soovis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on neile samadele tabelitele tuginenud ka apellatsioonkaebuse p-s 8 leides, et kostja finantskohustuste suurust arvestades jäi kostjale tarbimiseks piisav reserv. Samas ei ole hageja vastu vaielnud maakohtu järeldustele, et erinevates tabelites on kostja septembri 2021 sissetuleku suurus märgitud erinevalt, ka ei lange tabelites toodud numbrid kokku nende alusel koostatud analüüsidega. Samuti ei ole hageja vaidlustanud maakohtu järeldust, et alates 2021 märtsist (st enne hagejalt laenu saamist) on kostja võtnud igas kuus laenu, mille suurus ületab mitmel kuul tema sissetulekut, hageja analüüsis on kostja sissetulekud arvestatud koos võetud laenuga ning ilma laenudeta ei kata kostja sissetulek ära tema igakuiseid väljaminekuid. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei võimalda ringkonnakohtul jõuda järeldusele, et hagejal sai tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumus, et kostja on krediidivõimeline. 9.
2. Asjaolu, et kostja suutis 11 kuu jooksul esimese lepingu sõlmimisest lepinguid täita, ei ole aluseks muuta maakohtu hinnangut hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Kostja võttis tarbimislaenu kolme laenulepinguga kokku 4000 eurot (3000+ 500+500), seejuures oli esimese lepingu järgi tagasimakse tähtajaks 60 kuud, teise laenulepingu järgi 12 kuud ja kolmanda laenulepingu järgi 36 kuud. Seega suutis kostja lepinguid täita siiski lühikest aega võrreldes lepingute kogutähtajaga. Juba asjaolu, et kostja soovis pärast 3000 euro laenamist
3. juulil 2022 laenata seejärel veel kaks korda 500 eurot, kusjuures
4. detsembril 6 2022 500 eurot laenates taotles kostja maksetähtajaks 36 kuud, iseloomustab äärmiselt selgelt, et kostja ei olnud hagejaga laenulepinguid sõlmides maksejõuline, ta finantseeris oma püsikulusid laenuraha arvel ja vajas laenatud rahasummade tagasimaksmiseks ebaproportsionaalselt pikki tähtaegu. Kostja on vastuses hagile avaldanud, et ta tasus uute laenudega vanu laene. 9.
5. Nõustuda saab hageja seisukohaga, et krediidiandjal on õigus eeldada, et tarbija esitab krediidiandjale enda huvi, vajaduste ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Samas ei ole hageja väitnud, et kostja andis talle nende asjaolude osas ebaõiget informatsiooni. Laenuandmise ajal kostja kohta andmete puudumine maksehäirete registris ei saa olla hageja rikkumisi kostja maksevõime hindamisel vabandavaks asjaoluks. 9.
6. Kokkuvõtvalt ei nõustu ringkonnakohus hageja seisukohaga, et ta oli kostjale laenu andes hoolas ja kontrollis piisavalt kostja maksevõimet. Kostja ei olnud varakas ja tema maksevõime ei võimaldanud tal hagejaga sõlmitud tarbijakrediidilepingutest tulenevaid kohustusi täita. Hageja ei vaidlusta maakohtu arvestuskäiku hagi osalisel rahuldamisel, mistõttu ringkonnakohus maakohtu otsust punktides 26-29 ei kontrolli. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
7. Kuivõrd hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 7