Obsah (7)

§ 124§ 152§ 46§ 71§ 43§ 2§ 62

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-39 Määruse kuupäev 8. veebruar 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada tal

) § 71 lg 6, § 119 lg 1, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas
2. juunil 2022,
3. septembril 2022,
4. novembril 2022,
5. jaanuaril 2023,
6. veebruaril 2023 ja
7. aprillil 2023 Tartu Vanglale taotlused, milles palus talle väljastada andmed kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust (vangiregister) tema tervisega seonduvate erandite, lubade ja erinäidustuste osas. Tartu Vangla jättis
8. aprilli
9. a vastusega nr 6-24/3611-2 kaebaja taotlused rahuldamata.
10. Kaebaja esitas
11. mail 2023 Tartu Vanglale taotluse, milles palus talle edastada vangiregistrist kõik tema tervisega seonduvad andmed. Tartu Vangla jättis
12. mai
13. a vastusega nr 6-24/1862-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Vangla märgib, et on kaebajale vastanud juba
14. aprilli
15. a vastusega nr 6-24/3611-2 ning jääb oma varasema seisukoha juurde. 3-24-39
16. Kaebaja esitas
17. mail 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis mh vangiregistrist kaebaja tervisega seonduvate andmete väljastamist. Tartu Halduskohus tagastas
18. novembri
19. a määrusega haldusasjas nr 3-23-1149 Juri Kolesnikovi kaebuse riigilõivu tasumata jätmise tõttu.
20. Kaebaja esitas
21. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib, et kohus menetleks uuesti tema haldusasjas nr 3-23-1149 esitatud kaebust tema tervisega seotud erivajaduste ja näidustuste kohta koopiate väljastamise osas (haldusasi nr 3-24-39).
22. Tartu Vangla esitas
23. jaanuaril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele Tartu Vangla
24. aprilli
25. a vastuse nr 6-24/3611-2 ja
26. mai
27. a vastuse nr 6-24/1862-2 aluseks olnud kaebaja avaldused. Vangla selgitab, et kaebaja ei ole esitanud teisi avaldusi tema terviseprobleemidega seotud erivajaduste ja näidustuste kohta koopiate väljastamiseks.
28. Tartu Halduskohus jättis
29. jaanuari
30. a määrusega Juri Kolesnikovi kaebuse käiguta, andis kaebajale tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks ning võttis asja juurde haldusasja nr 3-23-1149 juurest täiendavad tõendid. Kohus sai kaebust tõlgendades aru, et kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastada talle vangiregistrist andmed tema tervisega seotud erivajaduste ja näidustuste kohta. Kuna kohus leidis, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades, andis kohus kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Samuti tuleb kaebajal tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus.
31. Kaebaja esitas kohtule
32. veebruaril 2024 avalduse, milles soovib kaebuse rahuldamist või kompromissi sõlmimist ning viitab erinevatele kohtuasjadele, kus on soovitud lahenduse saavutanud. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist, kuna ta siiani pöördub antud teemaga seoses vangla ja kohtu poole. Kaebaja märgib, et esitab igaks juhuks veel uue taotluse vangiregistrist andmete väljastamiseks. Kaebaja väljendab rahulolematust vangla tegevuse osas seoses kaebaja majandusliku seisundi, vabakasutuskontolt summade mahaarvamise ning sisseostude tegemise, televiisori ja töö võimaldamata jätmisega. Kaebaja taotleb avaldusele lisatud dokumentide tagastamist ning nendest haldusasja toimikusse koopiate tegemist, riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi. Kaebaja selgitab, et ta on mitmetes kohtuasjades riigilõivu tasumisest vabastatud. Kaebajal puuduvad rahalised vahendid ning tal esinevad terviseprobleemid. KOHTU SEISUKOHT 8.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.

1. Kohus jääb
2. jaanuari
3. a määruses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Käesolevas asjas ei kohaldu vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise regulatsioon. Kuna tegemist on teabenõuete täitmist puudutava küsimusega, siis on VangS § 11 lg 5 suhtes erinormiks avaliku teabe seaduse § 46 lg 1, mis annab kaebajale õiguse pöörduda kaebusega otse kohtusse. Kui kaebaja oleks soovinud vaidemenetluse läbida, siis oleks vaie tulnud esitada Andmekaitse Inspektsioonile (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
4. detsembri
5. a määrus asjas nr 3-20-992, p 10).

§ 46

lg 2 esimene lause sätestab, et kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise 2 3-24-39 teatavakstegemisest arvates. Vangla keeldus kaebajale nõutud teabe väljastamisest nii

1. aprilli
2. a vastusega nr 6-24/3611-2 kui ka
3. mai
4. a vastusega nr 6-24/1862-
5. Tartu Vangla teatas kohtule
6. juunil 2023 haldusasjas nr 3-23-1149, et kaebaja sai Tartu Vangla
7. aprilli
8. a vastuse nr 6-24/3611-2 kätte
9. aprillil
10. Kohtul puudub täpne teave selle kohta, millal toimetati kaebajale kätte Tartu Vangla
11. mai
12. a vastus nr 6-24/1862-2, kuid see ei saanud toimuda hiljem kui
13. mail
14. Kaebaja esitas
15. mail 2023 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-23-1149 kaebuse, millele olid mõlemad eelnimetatud otsused lisatud. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebaja pöördus käesolevas haldusasjas kohtusse
16. jaanuaril 2024, on selge, et kaebaja on kohustamiskaebuse esitamisel ületanud 30-päevast tähtaega. 10.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. jaanuari
2. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17;
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
5. mai
6. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13). Käesoleva vaidluse esemeks on kaebajale vangiregistrist tema tervisega seotud erivajaduste ja näidustuste kohta andmete väljendamise põhjendatus. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust kaebaja etteheited vangla tegevusele seoses kaebaja majandusliku seisundi, vabakasutuskontolt summade mahaarvamise ning sisseostude tegemise, televiisori ja töö võimaldamata jätmisega. Eelkirjeldatud vangla tegevuse osas on kaebajal võimalik pöörduda eraldiseisvalt kohtu poole, mida kaebaja on ka teinud (vt nt haldusasjad nr 3-24-202 ja 3-24-353). Kaebaja märgib, et esitab vanglale uue taotluse vangiregistrist andmete väljastamiseks. Kohus selgitab, et kui ta soovib eelnimetatud taotlusega seonduvalt kohtusse pöörduda, peab vangla eelnevalt kaebaja taotluse lahendama. Seejärel on kaebajal võimalik esitada soovi korral vaie Andmekaitse Inspektsioonile või kaebus halduskohtule. Tegemist on aga uue vaidlusega, mida kohus ei lahenda käesoleva haldusasja raames. Seega, kuigi kaebaja esitas kohtule
7. veebruaril 2024 kaebetähtaja ennistamise taotluse, ei ole kaebaja esitanud sisulisi selgitusi, mida saaks lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Tartu Ringkonnakohtu
8. septembri
9. a määrus haldusasjas nr 3-20-1235, p 9; Riigikohtu halduskolleegiumi
10. oktoobri
11. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Kaebaja ei ole olnud ise piisavalt hoolikas tähtaja järgmisel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. 11.

§ 152

lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

1. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. 3 3-24-39
2. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. 13.
3. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse ja puuduste kõrvaldamise avalduse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt vaatamata oma õigusalaste teadmiste puudumisele ja terviseprobleemidele halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (vt nt haldusasjad nr 3-23-2994, 3-23-2842, 3-23-2728, 3-23-2505, 3-23-894 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (

§ 2lg-d 4 ja 5).

13.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Juri Kolesnikovi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
2. Kaebaja taotleb
3. veebruaril 2024 kohtule esitatud avalduse lisade tagastamist. Kohus, olles tutvunud dokumentide sisuga, rahuldab kaebaja taotluse ning tagastab need kaebajale (

§ 62lg 2).

Kohus ei pea vajalikuks teha dokumentidest haldusasja toimikusse koopiaid, kuna need ei ole käesoleva asja lahendamiseks vajalikud. Kuigi kohtule esitatud Tartu Vangla

1. jaanuari
2. a seisukoht seondub vangiregistrist andmete väljastamisega, puudutab see haldusasja nr 3-23-1986 ning ei oma käesolevas asjas tähtsust. Kuna kohus jätab kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata ning ei tugine kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisel kaebaja majanduslikule seisundile, ei pea kohus vajalikuks jätta haldusasja toimikusse kaebaja vabakasutuskonto väljavõtet. Samuti ei ole asja lahendamiseks vajalik Tartu Vangla
3. detsembri
4. a vastus nr 2-5/1153-
5. Eelnimetatud vastus puudutab küll vangiregistrist andmete väljastamist, kuid tegemist ei ole käesoleva vaidluse esemega seonduvas haldusmenetluses antud vastusega, vaid oluliselt varasema haldusmenetlusega seonduva dokumendiga. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4