MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 03.04.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-883 Haldusasi Xi esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kohustamiseks
) § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
§ 112
lg 1 punkt 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaatele. 9. Taotlejal sissetulek menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul puudub. Kohus võtab taotleja vanglasisese isikuarve väljavõtte perioodi 24.11.2023 - 23.03.2024 kohta käesoleva asja materjalide juurde
§ 62lg 2 alusel.
Nimetatud andmetele tuginedes ei ole taotleja sissetulek esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumiseks piisav. Seega on menetlusabi andmine lubatav ning kohus vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 10. Kaebaja taotleb vaidemenetluse ajaks esialgse õiguskaitse kohaldamist, paludes taotluses Tallinna Vangla kohustamist võimaldama kaebajale tahvelarvuti kasutamist iga päev. 11.
§ 249
lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (
§ 249lg 2).
Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (
§ 249lg 4).
Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (
§ 249lg 3).
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata taotluse lubatavust (
§ 249
lg 1) ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (
§ 249lg 3).
12. Taotlusest nähtuvalt on kaebaja 23.03.2024 esitanud Tallinna Vanglale vaide seoses temale tahvelarvuti igapäevase kasutamise võimaldamisega. Ka Tallinna Vangla on kohtule kinnitanud, 2
(4)et selline vaie on taotleja poolt esitatud ning vangla ei ole vaiet veel lahendanud, seega on vaidemenetlus pooleli. Taotleja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajaks ning kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
- Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
- Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmalt kindlaks tegema, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ehk kas taotleja jaoks saabuvad pöördumatud rasked tagajärjed või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldustest, mis ühtlasi tähendab, et see on üks taotluse rahuldamise eeldustest. Isikul on esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmisel ei oleks isikul ka soodsa otsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik, või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (nt Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2014 määrus nr 3-14-50441, p-d 10−11).
- Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust eeskätt sellega, et kaebajal on tahvelarvuti igapäevane kasutamine vajalik seoses tema arvukate kohtumenetlustega, milles on tal vaja enda õigusi kaitsta, kohtule dokumente esitada ning kohtuga suhelda. Samuti nähtub taotlusest, et tahvelarvuti kasutamine on vajalik ka uudiste lugemiseks ja õppematerjali vaatamiseks.
- Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS § 11 lg 4 kohaselt kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vangla võimaldada vaiete, taotluste ja muude pöördumiste koostamist ning esitamist kirjaliku vormi asemel elektroonilises vormis. Elektroonilises vormis esitatud vaie, taotlus või muu pöördumine kinnitatakse elektrooniliselt. VangS § 11 lg 10 sätestab, et kinnipeetav kinnitab käesolevas seaduses sätestatud juhtudel dokumentide kättesaamise või nendega tutvumise allkirjaga. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus lubada kinnipeetaval haldusaktide ja muude dokumentide kättesaamist või nendega tutvumist kinnitada ka elektrooniliselt. VangS § 31¹ kohaselt on kinnipeetaval lubatud kasutada internetti vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Kinnipeetaval on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist.
- Kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, kuidvõrd kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tahvelarvuti igapäevast kasutamist. Kohtule teadaolevalt on kaebaja kogenud menetlusosaline ja saanud enne tahvelarvutite kasutuselevõttu nii kohtule kui ka vanglale edukalt pöördumisi esitada ka kirjalikult. See tähendab, et kaebajale ei teki esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumatult raskeid tagajärgi juba vaidemenetluse ajal, sest kaebaja saab kohtumenetlustes enda õigusi kaitsta sõltumata asjaolust, kas ta igapäevaselt tahvelarvutit kasutada saab. Tallinna Vangla on kohtule selgitanud, et nendele kinnipeetavatele, kellele on kohtuotsus või -määrus vastuvõtmiseks ootel, on tahvelarvuti kasutamiseks andmine prioriteetsem. Vangla üksus saab sellistest kinnipeetavatest igapäevaselt ülevaate. Seega juhul, kui kohtumenetluses koostatakse dokument, mis tuleb kaebajale kätte toimetada või millega kaebajal tutvuda tuleb, võimaldatakse kaebajale tahvelarvuti kasutus. Lisaks on vangla kohtule selgitanud, et uudiste ja õppematerjalidega tahvelarvutites tutvuda ei saa ning kaebaja eesti keele õppes ei osale. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et soovitud uudistega saab kaebaja endiselt tutvuda nii televisiooni, raadio kui ka ajalehtede vahendusel ning soovitud õigusaktide ja kohtupraktikaga saab kaebaja jätkuvalt tutvuda vanglateenistuse poolt kohandatud arvutivõrgus 3
(4)üksuse arvutis, esitades vastavasisuline taotlus vangale. Samuti on vangistust puudutavad õigusaktid olemas ka väljaprinditult ning vajadusel on õigusakte võimalik kaebajal laenutada raamatukogu vahendusel. Seega ei esine kohtu hinnangul selliseid asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada kaebajale pöördumatult raskete tagajärgede tekkimist juba vaidemenetluse ajal.
- Kuna esialgse õiguskaitse vajadus puudub, ei kaalu kohus puudutatud isiku õigusi ja avalikku huvi ega hinda vaide perspektiive.
- Eeltoodud põhjustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik 4
(4)