Obsah (6)

§ 120§ 209§ 65§ 68§ 64§ 2

1-23-3095 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. august 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-3095 (21740000128) Kohtunik Olga Dorogan Kohtuistu

§ 120

lg 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margit Pärn Süüdistatav Mikhail Simtsov isikukood 38705052224; viibimiskoht Viru Vangla; XXX; XXX; emakeel - XXX; ei tööta; kriminaalkorras 4-l korral karistatud, viimati: 30.11.2021 Viru Maakohtu poolt

§ 209

lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 2,3, § 157-3 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud,

§ 65

lg 2 alusel vangistusega 3 aastat 1 kuu ja 23 päeva,

§ 68lg 1 alusel vangistusega 3 aastat 1 kuu ja 8 päeva alates 30.11.2021.

Tõkendit pole kohaldatud. Kannab karistust Viru Maakohtu 30.11.2021 otsuse järgi. Kaitsja Vandeadvokaat Ilya Zuev Kohtuistungi toimumise aeg 14.06.2023, 03.07.2023, 04.07.2023, 05.07.2023, 07.07.2023 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 311, 314 ja 315, maakohus otsustas: 1. Mõista Mikhail Simtsov

§ 120lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

1 1-23-3095

1. Rahuldada vandeadvokaadi Ilya Zuevi taotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele Mikhail Simtsovile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest summas 1982,40 eurot (sh käibemaks).
2. Seoses Mikhail Simtsovi õigeksmõistmisega jätta KrMS § 181 lg 1 alusel kriminaalmenetluse kulud – määratud kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuevi tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 140 (ükssada nelikümmend) eurot 40 senti, kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuevi tasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 1982 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks) eurot 40 senti, tunnistaja H. Koduvere sõidukulud ning saamata jäänud sissetulek 329 (kolmsada kakskümmend üheksa) eurot 53 senti - riigi kanda.
3. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Grandman Law Firm Advokaadibüroo kasuks 1982,40 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaat Ilya Zuevi poolt süüdistatava Mikhail Simtsovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 30.08.
4. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS
5. Mikhail Simtsovi süüdistatakse selles, et ta 15.09.2021 ajavahemikul kella 11.08-11.24 ajal Narvas 1.Mai 2 Viru Maakohtu Narva kohtumaja tsiviilasja nr 2-21-1857 kohtuistungi vaheajal ähvardas O P sõnadega: „Oota 10 kuud ning ma saan välja ja küll ma siis sinuga arved õiendan. Kui sa loodad, et mind deporteeritakse Venemaale, siis looda edasi. Ma saan välja. Küll sa siis näed, mis juhtuma hakkab, küll ma sulle näitan“. Kannatanu O P tundis Mikhail Simtsovi sellisest ähvardusest reaalset ohtu oma elu ja tervise pärast. Kannatanul oli alust karta, et M.Simtsov viib ähvardused peale vanglast vabanemist täide, sest M.Simtsovi poolne vaimne ja füüsiline vägivald on kestnud tema suhtes pikka aega. 10.05.2019 Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-19-2349 mõisteti Mikhail Simtsov süüdi O P suhtes toime pandud vägivallakuriteo ning tapmise ja tervisekahjustamisega ähvardamise eest ning 30.11.2021 Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-21-5320 mõisteti ta süüdi O P suhtes toime pandud ahistava jälitamise eest. Samuti ütles M.Simtsov 15.09.2021 ajavahemikul kella 11.08-11.24 ajal Narvas 1.Mai 2 Viru Maakohtu Narva kohtumaja tsiviilasja nr 2-21-1857 kohtuistungi vaheajal Narva linna Sotsiaalabiameti Lastekaitse osakonna spetsialisti O S, et kui ta vanglast vabaneb, tuleb ta ametniku töökohta, räägib temaga näost-näkku ning kannatanu saab selle, mille on välja teeninud. Kannatanu O S tundis Mikhail Simtsovi sellisest ähvardusest reaalset ohtu oma elu ja tervise pärast ning tal oli alust karta, et M.Simtsov viib ähvarduse täide. Kannatanu oli kohaliku omavalitsuse ametnikuna avaldanud kohtus O.P ja M.Simtsovi ühise lapse suhtlemiskorra kohta 2 1-23-3095 oma arvamust, milline M.Simtsovile ei meeldinud ning O.S oli töö tõttu teadlik, et Mikhail Simtsov on varasemalt füüsiliselt väärkohelnud kannatanut O P. Sellega pani Mikhail Simtsov toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ja tervisekahjustusega ähvardamise, kusjuures kannatanutel oli alust karta ähvarduse täideviimist. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2. Prokurör jäi süüdistuses toodud asjaolude juurde ning palus süüdistatava süüdi tunnistada

§ 120lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Prokurör on seisukohal, et Mikhail Simtsovi poolt 15.09.2021 kannatanutele öeldud sõnad ja nende väljendusviis, on selgelt mõistetavad ähvardusena tapmise ja terviskahjustuse tekitamisena ning väljaöeldud ähvardusi saab lugeda veenvaks ning reaalseks. M. Simtsov tegutses kannatanute ähvardamisel kavatsetult. Prokurör palus mõista Mikhail Simtsovile karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista Mikhail Simtsovile liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud 7 kuu pikkust vangistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.11.2021 kohtuotsusega nr 1-21-5320 karistuseks mõistetud 3 aasta 1 kuu 23 päeva pikkuse vangistusega ning mõista Mikhail Simtsovile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud 23 päeva vangistust. Arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistuse, s.o Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.11.2021 otsuse kohaselt

§ 68lg 1 alusel karistusaja hulka arvatud eelvangistuses viibitud 15 päeva.

Ärakandmisele kuulub 3 aastat, 6 kuud ja 8 päeva vangistust. Lugeda vangistuse kandmise alguseks 30.11.

1. Lisaks tuleb välja mõista Mikhail Simtsovilt menetluskulud: riigi õigusabi korras osutamise tasud ning II astme kuriteo sundraha.
2. Süüdistatava kaitsja Ilya Zuev palub mõista Mikhail Simtsovi

§ 120lg 1 süüdistuses õigeks.

Kaitsja hinnangul ei olnud kannatanutel alust karta M. Simtsovi sõnadest lähtunud ähvarduse täideviimist. Seega

§ 120lg 1 koosseis ei ole täidetud.

Juhul, kui kohus leiab, et M. Simtsov on süüdi

§ 120lg 1 järgi, palub kaitsja mõista M.

Simtsovile liitkaristus

§ 64

alusel kohaldades

§ 65

lg 1 ja lugeda

§ 64lg 1 alusel M.

Simtsovile mõistetava karistuse kaetuks raskeima karistusega.

1. Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud ning palus end kõikides süüdistustes õigeks mõista. Kohtuistungil süüdistatav tõi välja, et temale esitatud süüdistus ei ole põhjendatud, süü ei ole tõendatud, asi on fabritseeritud. Süüdistatava hinnangul ei ole kannatnute O. P, O. S ja tunnistajate J. T, E.K ütlused usaldusväärsed. Mikhail Simtsov on seisukohal, et tema poolt 15.09.2021 kasutatud sõnad ei tähendanud ähvardamist. Ta on emotsionaalne inimene ja tema käitumise mudel on alati selline.
2. Kannatanu O. P palub teha antud kriminaalasjas õiglase otsuse. Ta märkis, et tema eesmärk on kaitsta oma last ja ennast. Kahjuks Mikhail Simtsov ei saa aru, et iga tema tegevusele järgneb tagajärg. Peale iga tema kuritegu kannatavad nii kannatanud kui ka ta ise. Mikhail Simtsov püüab igal viisil kannatanule kätte maksta, hirmutada teda ja tekitada valu. Nii kohtuistungil, mis toimus 15.09.2021 ja kohtuistungi vaheajal olid ähvardused kannatanu aadressil ja ka teiste menetlusosaliste suhtes. Kannatanul on kõik alused neid ähvardusi karta, kuna Mikhail Simtsov on kannatanu suhtes juba pannud toime vägivalla teo. Kahjuks, ükskõik millise karistuse kohus ei mõistaks, Mikhail Simtsov jätkab kannatanu jälitamist ja mitte mingisugune karistus ei välista tema poolt uute kuritegude toimepanemist edaspidi. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Seadus lubab teha süüdimõistvat kohtuotsust vaid juhul, kui kohtualuse süülisus on tõendatud 3 1-23-3095 ja kohtumenetluse käigus on kohtul kujunenud usaldusväärne ja kontrollitav teadmine, et süüdistatava süü on tõendatud. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et Mihail Simtsovi tuleb õigeks mõista, kuna ei ole

§ 120objektiivne teokoosseis täidetud.

1. Esmalt sedastab kohus asjaolud, mis on käesolevas asjas väljaspool vaidlust ning mida ei ole seadnud kohtuistungil kahtluse alla kaitsja ega süüdistatav. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõendite alusel tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et 15.09.2021 Narvas 1.Mai tn 2 Narva kohtumajas toimus kohtuistung tsiviilasjas nr 2-21-
2. Kohtus oli arutusel M. Simtsovi avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaks määramiseks. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa avalduse esitaja Mikhail Simtsov (videoteel), tema esindaja Andrei Matvejev, lapse ema O P, viimase esindaja J T, lapse L P esindaja Henn Koduvere ning Narva Linnavalitsuse sotsiaalosakonna lastekaitsespetsialist O S. Kohtuistungil tegi kohtunik vaheaja osapooletele võimaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et O S oli kohaliku omavalitsuse ametnikuna avaldanud kohtus O. P ja M. Simtsovi ühise lapse suhtlemiskorra kohta oma arvamust. Seda kinnitavad nii kannatanute O. S ja O. P kui ka tunnistajate J. T, H. K, A. M ütlused, samuti nähtub see 15.09.2021.a. kohtuistungi protokollist ja 13.10.2021 kuriteoteatest. Seda on kinnitanud Mikhail Simtsov ise oma ütlustes, mille usaldusväärsuses selle asjaolu osas puudub alus kahelda. Väljaspool vaidlust on ka asjaolu, et O. S oli töö tõttu teadlik, et Mikhail Simtsov on varasemalt füüsiliselt väärkohelnud kannatanut O P. Seda kinnitavad kannatanute O. S ja O. P ütlused.
3. Vaidlus on asjas selles, mida M. Simtsov ütles kohtuistungi vaheajal ja kellele need sõnad olid adresseeritud. Vaidlusaluseks küsimuseks on ka see, kas M. Simtsovi väljaütlemised täidavad ähvardamise koosseisu

§ 120lg 1 mõttes?

O. P ähvardamine 9. M. Simtsovi süüdistatakse O. P ähvardamises.

§ 120

lg 1 objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist.

1. Süüdistuse sisu küll otsesõnu ei märgi, mis laadi ähvardamisega on tegemist, kuid süüdistuse tekstist on arusaadav, et M. Simtsovile heidetakse ette O. P ähvardamist tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, mis väljendus sõnades: „Oota 10 kuud ning ma saan välja ja küll ma siis sinuga arved õiendan. Kui sa loodad, et mind deporteeritakse Venemaale, siis looda edasi. Ma saan välja. Küll sa siis näed, mis juhtuma hakkab, küll ma sulle näitan“.
2. Kannatanu O. P istungil antud ütluste kohaselt elas ta koos M. Simtsoviga alates
3. aastast kuni
4. aastani. Kooselust sündis
5. aastal neil poeg L. Kooselu lõppemise põhjusteks oli M. Simtsovi agressiivne käitumine, tema süstemaatilised kuriteod ja vangistuste kandmine. M. Simtsov on sõltlane ja ta tarvitas pidevalt alkoholi seetõttu oli tal käitumine kontrollimatu ja agressiivne. M. Simtsov oli tema suhtes varasemalt kuritegusid toime pannud, sõimas ebatsensuursete väljenditega ja ähvardas. Samuti kasutas M. Simtsov vägivalda ka nende poja L suhtes. Praegu O. P M. Simtsoviga ei suhtle, nende suhtlus piirdub tsiviilmenetlusega. M. Simtsov pöördus avaldusega tsiviilkohtusse lapsega suhtlemiskorra kindlaks määramiseks. Sel ajal viibis M. Simtsov vanglas. Kannatanu O. P ütluste kohaselt 15.09.2021 toimunud 4 1-23-3095 kohtuistungi vaheajal pöördus M. Simtsov tema poole ja ütles vene keeles talle, et „ne dumai, sto menja deportirujut, pokazal rukami, sto cherez 10 mesjazev ja võidu i razberus s toboi“ (ära arva, et mind välja saadetakse, ta näitas sõrmedel, et 10 kuud ja ma saan välja, siis sinuga arved õiendan). Kaitsja küsimustele kannatanu täpsustas, et M. Simtsov kasutas vene keeles sõnaväljendit, et ta temaga arveid õiendab (vene keeles „razberetsja“). Kannatanu kirjeldas, et M. Simtsov vaatas talle otse silmadesse, oli samal ajal agressiivne, karjus, sõimas ja žestikuleeris kätega.
6. O. P esindaja J. T on tunnistajana andnud ütlusi, mis samuti kinnitavad M. Simtsovi poolt O. P sõnade „ära arva, et mind välja saadetakse, et kui ta saab välja, siis ta õiendab O kõik arveid“ ütlemist. J. T selgitas, et M. Simtsov hakkas vaheajal kohe O P peale karjuma, teda sõimama ja ähvardama. M. Simtsovi sõnum O. P oli, et O ärgu arvaku, et teda saadetakse Venemaale üle piiri, ta kindlasti vabaneb vahi alt, siis ta õiendab O kõik arveid, O veel saab tema käest. Tunnistaja sõnul M. Simtsov ähvardas O. P otseselt, tema poole pöördudes. Hääletoon oli tal nagu alati üleolev ja ülbe.
7. Lastekaitse töötaja O. S on antud sündmusega seoses öelnud, et esimesed tegemised või ütlemised olid O P suhtes, et M.Simtsov hõikas temale ebatsensuurseid sõnu ja et ta saab kätte teda, kui ta välja saab. O. S ei suutnud täpselt M. Simtsovi sõnakasutust meenutada. Tunnistaja selgitas, et sisu poolest M. Simtsov ähvardas O P kehalise vägivallaga, kui ta saab välja, siis vägivallatseb O P. Ta ütles seda lärmakalt, nagu muiates. Kas M. Simtsov on kuidagi kehaliselt mingeid märke andnud ei ole O. S näinud, kuna istus M. Simtsovi poole seljaga. O. S selgitas, et O. P oli hirm, ta oli närvis, käed värisesid ja ta oli mures.
8. Kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda O. S ütluste õigsuses põhjusel, et ta istungil usaldusväärsuse kontrolli järgselt ei osanud öelda, mida täpselt Mikhail Simtsov ütles O P, kas ta ähvardas teda sellega, et lõpetab või arveid õiendab O P. Nimelt kohtuistungil ta neid sõnu enam ei mäletanud, öeldes, et sisu poolest M. Simtsov ähvardas O P kehalise vägivallaga, kui ta saab välja, siis vägivallatseb O P. Siinjuures märgib kohus, et asjaoludest mittemäletamine ei tähenda, et isiku ütlused on vastuolus ja ei ole aluseks lugeda O. S ütlused ebausaldusväärseks. Paratamatult aja jooksul mälestused toimunud sündmustest muutuvad vähem intensiivsemaks ning kõiki toimunud asjaolusid ei pruugigi enam nii täpselt mäletada.
9. Kohtuistungi vaheajal saalis viibinud tunnistaja H. K selgitas, et konkreetseid sõnu, mida M. Simtsov vaheajal ütles O P tema valdavalt ei mäleta. Ähvardus ei olnud sõnadest konkretiseeritud, sellest jutust, sellest toonist, sellest sõnavõtust oli tunnistajale selge, et see on füüsilise rünnaku ähvardused. Samuti ütles M. Simtsov O. P isiklikke tõsiseid solvanguid ja sõimas teda.
10. Tunnistaja A. M ütluste kohaselt käitus M. Simtsov selle vaheaja raames täiesti tavapäraselt. Tema püüab alati oma seisukohti kaitsta. M. Simtsov ei olnud rahul kõikide poolte seisukohtadega, aga kas ta otseselt süüdistas konkreetset isikut seda tunnistaja ei mäleta. A. M ei suutnud täpselt M. Simtsovi sõnakasutust meenutada. Tunnistaja hinnangul oli kohtuistungi vaheajal jutt terav ja järsk, kuid seda, mida M. Simtsov rääkis A. M ei võtaks ähvarduseks. Tunnistaja ei kuulnud midagi otseset ähvardavat. Tunnistaja sõnul M. Simtsov on väga emotsionaalne inimene ja ka temaga räägib M. Simtsov kõrgendatud toonil. A. M jaoks ei olnud M. Simtsov käitumises midagi ebatavalist.
11. Kohtu hinnangul on nimetatud isikute ütlused usaldusväärsed. M. Simtsov on välja toonud selle, et O. P, O. S, J. T ja H. K ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna nimetatud isikud pidevalt muudavad oma ütlusi, samuti nende isikute ütlused on vastuolus teiste tõenditega ega ole 5 1-23-3095 loogilised. Kohtul ei ole andmed, et varasemalt oleksid nimetatud isikud oluliselt erinevaid ütlusi andnud. Sisemisi vastuolusid isikute ütlustes kohus ka ei näe. O., O. S, J. T ja H. K ütlustes ei ole midagi sellist, mis võiks olla kohtu silmis eluliselt mitteusutavaks või ebaloogiliseks. Kohus märgib esmalt, et iseenesest langevad nii O. P kui ka O. S, J. T ja H. K kohtus antud ütlused kokku selles osas, et M. Simtsov pöördus isiklikult O. P poole. Lisaks kirjeldasid nimetatud isikud kohtus veenva üksikasjalikkusega nii süüdistuses märgitud teo toimepanemisele eelnenud kui ka teo toimepanemise ajal ilmnenud sündmuste käiku. Muu hulgas peatusid isikud M. Simtsovi solvaval ja agressiivsel käitumisel ning O. P kirjeldas M. Simtsoviga kooselu käigus kogetu pinnalt mitmeid olukordi, kus M. Simtsov käitus nii tema kui tema laste suhtes hirmutavalt ja vägivaldselt. Kohus leiab, et O. P, O. S, J. T ja H. K ütlused sündmuste käigu kirjeldamisel on üldiselt usaldusväärsed ja põhidetailides on omavahel kooskõlas, samuti haakuvad nimetatud isikute ütlused teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.
12. Kohus ei nõustu M. Simtsovi seisukohaga, et kuna prokurör on tutvustanud tunnistajale H. Koduverele tema kohtueelses menetluses antud ütlusi, siis H. K ütlused ei ole usaldusväärne tõend. Ettevalmistamise käigus tunnistajale ütluste näitamine, mille tunnistaja on ise andnud, ei ole käsitletav kriminaalmenetluse rikkumisena ning sellest ei tulene prokuröri soov kallutada tunnistajat andma ütlusi prokurörile sobival viisil (vt veel 05.07.2023 kohtumäärus). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaks aluse kahelda H. K ütluste usaldusväärsuses. Vastuolusid teiste tõenditega kohus ei näe. Osas, mille kohta H. K mäletab asjaolusid, kattuvad tema ütlused tsiviilasja kohtuistungi protokollis kajastatuga ning teiste tunnistajate ja kannatanute ütlustega. Kohtuistungil oli kohtul võimalik jälgida tunnistajat ristküsitluse kestel. H. K andis ütlusi vabalt ja kindlalt.
13. Kannatanu O. P ja tunnistaja J. T ütlused on kattuvad asjaolus, et süüdistatav kasutas O. P poole pöördudes muuhulgas ka väljendit „ära arva, et mind välja saadetakse, et kui ta saab välja, siis ta õiendab O P arveid“. Kattuvus erinevate isikute ütlustes suurendab nende usaldusväärsust. Kuigi sellise sisuga väljendi kasutamist pole kinnitanud kannatanu O. S ning tunnistajad H. K ja A. M, ei lükka nende isikute ütlused ümber kannatanu O. P ja tunnistaja J. T ütlusi. Kannatanu O. S ning tunnistajad H. K ja A. M on ise kinnitanud, et nemad ei suuda praeguseks täpselt M. Simtsovi sõnakasutust meenutada. Seega ei saa kannatanu O. S ja tunnistajate H. K ja A. M ütlused ümber lükata kannatanu O. P ja tunnistaja J. T ütlusi, milliseid väljendeid süüdistatav kasutas.
14. M. Simtsov ise O. P ähvardamist ei tunnista öeldes, et tema pole kohtuistungi vaheajal pöördunud O. P poole. Ta ei rääkinud O P, et kui ta tuleb välja, siis õiendab temaga arveid. O. P tema üldse ei suhelnud. O. P istus ja vaikis ja teda esindas ainult J. T. M. Simtsov nägi, et O. P istus oma esindaja J. T kõrval, kuid vaateväli oli piiratud. M. Simtsov selgitas, et tema kõne oli suunatud kohtusaalis viibijate poole, kuid ta pole kedagi ähvardanud sõnadega klaarida arveid. Tema osales kohtuistungil video teel ja rääkis valju häälega. Arvestades et M. Simtsov emotsionaalselt esineb kohtutes, siis pöördus ta sellise tooniga nagu alati räägib. M. Simtsovi sõnul ei suhtle ta O. P alates 2019 aastast, s.t sellest ajast kui ta hakkas karistust kandma. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava väited osaliselt usaldusväärsed. Arvestades, et M. Simtsovi ütlused selles osas, et ta pole rääkinud O P, et kui ta tuleb vanglast välja, siis õiendab temaga arveid, ei lange kokku kannatanu O. P ja tunnistaja J. T ütlustega, jätab kohus M. Simtsovi süüd eitavad ütlused selles osas kui ebausaldusväärse tõendi otsuse tegemisel kõrvale.
15. Kannatanu O. P ja tunnistaja J. T ütlustele tuginedes loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav ütles O. P süüdistuses märgitud ajal ja kohas vene keeles fraasi „ne dumai, sto menja deportirujut, pokazal rukami, sto cherez 10 mesjazev ja võidu i razberus s toboi“, mis eesti keelde tõlgituna tähendab, et „ära arva, et mind välja saadetakse, ta näitas sõrmedel, et 10 6 1-23-3095 kuud ja ma saan välja, siis sinuga arved õiendan“. Kannatanu O. P ütlustega pole kooskõlas ega tõendatud süüdistuses märgitu, mille kohaselt ütles M. Simtsov O. P, et „Kui sa loodad, et mind deporteeritakse Venemaale, siis looda edasi. Ma saan välja. Küll sa siis näed, mis juhtuma hakkab, küll ma sulle näitan“. Kuigi tunnistaja J. T ütluste kohaselt ütles M. Simtsov O. P ka seda, et „O ärgu arvaku, et teda saadetakse Venemaale üle piiri“ ja "sa saad minu käest" tuleb silmas pidada, et ähvarduse sisuks on konkreetses kannatanus ettekujutuse loomine võimaliku kahju tekkimisest ja sellega hirmutunde tekitamine just kannatanus. Seega juhul, kui isegi kõrvalseisja kuulis ähvarduse (O ärgu arvaku, et teda saadetakse Venemaale üle piiri ja sa saad minu käest), kuid ei ole seda ähvarduse adressaat kuulnud, ei ole ähvardamise objektiivne koosseis seoses nimetatud sõnade väljaütlemisega täidetud. 22.

§ 120

lg-le 1 vastab muuhulgas tegevus, mis seisneb tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Järgnevalt tuleb kohtul seega leida

§ 120lg 1 koosseisu objektiivse külje raames vastus küsimusele, kas M.

Simtsov ähvardas O. P tapmise ja/või tervisekahjustuse tekitamisega ja kas O. P oli alust karta ähvarduse täideviimist? 23 . M. Simtsovile süüks arvatud teo hindamisel peab kõigepealt osutama sellele, et süüdistatava poolt väljaöeldut lauset pole võimalik käsitada ühemõttelise viitena võimaliku tapmise või tervisekahjustuse tekitamisele. M. Simtsov ei ähvardanud O. P otsesõnu tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega. Süüdistatava poolt väljaöeldust saab järeldada, et kui 10 kuu hiljem tuleb ta välja, siis O. P arved õiendab (vene keeles “razberetsja“). Vene keeles sõna „razbiratsja“ on kasutusel üsna erinevates olukordades. Kõnekeeles väljendab see teise isiku soovi kindla probleemi ära lahendada, kellestki üle saada. Mõnikord öeldakse seda ka olukordades, kus soovitakse suhteid klaarides kätte maksta (vt nt https://sanstv.ru/dict). M. Simtsov ei konkretiseerinud, mida ta täpselt silmas peab, kuidas ta kannatanuga arved õiendab, ta pole väljendanud selgelt kahju tekitamise võimalust pärast tema vabanemist. Seega ainuüksi süüdistatava lausutud sõnadest tapmis- või kehavigastuse tekitamise ähvardust ei tulene. 24. Siinkohal tuleb märkida, et kuigi ähvardamise teokoosseis on täidetud juhul, kui ähvardatakse tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, ei pea ähvardaja seda sõnaselgelt välja ütlema. Oluline on aga tähele panna, et

§ 120

tunnuseid ei saa realiseerida igasuguse ütluse või teoga, mida võib tõlgendada ähvardusena, vaid ähvardamine tähendab vaadeldava kuriteokoosseisu mõttes võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimise või saabumise ettekujutuse loomist kannatanul, olgu siis sõnaliselt või mõnel muul konkreetse kannatanu jaoks arusaadaval moel (RKKK 1-19-1849, p 23). Oluline on see, et kannatanul tekib uskumus, et ähvardaja teeb oma lubaduse teoks ja see uskumus peab paistma reaalne ka n-ö keskmisele mõistlikule inimesele (RKKK nr 3-1-1-59-11, p 9.2). Eelnevast tulenevalt omab asjas määravat tähendust see, mida tundis ähvarduse adressaat. Oluline on tuvastada kannatanu O. P arusaam ning hinnang öeldule. 25. O P selgitas, et kuuldes, et ähvardatakse kohtuistungil oli ta hirmul, hakkas nutma ja tal värisesid käed. Tema ütluste kohaselt oli tal alust arvata, et 10 kuu hiljem saab M. Simtsov välja ja hakkab agressiivselt käituma. Oht oli selles, et kui M.Simtsov saab 10 kuu pärast vanglast välja, siis ta tuleb tema koju ja väärkohtleb teda. O P kaitsja küsimusele, mida tema arvates tähendab väljend klaarida arveid, kannatanu pole selgesõnaliselt teadnud täpsemalt vastata ega konkretiseerida ja on väljendanud ebamääraselt, et tema arvates tähendab väljend klaarida arveid tekitada talle vaimset või kehalist valu. Seejärel aga kannatanu selgitas, et see tähendab, et M. Simtsov tuleb tema juurde koju või kohta, kus ta viibib ning tekitab temale vaimset või füüsilist kahju. Kohtu hinnangul ei järeldu O P ütlustest, et temal tekkis arusaam, et süüdistatav ähvardas teda tapmise ja/või tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu sai aru, et võib ähvarduse 7 1-23-3095 täideviimise tagajärjeks olla valu või vaimne või kehaline kahju tekitamine. Maakohtu istungil üle kuulatud kannatanu pole ähvarduse sisu osanud detailsemalt kirjeldada ega kahju ja valu tekitamist saanud konkretiseerida.

§ 120

objektiivsete tunnuste täitmine eeldab aga mitte lihtsalt valu või umbmäärase kahju, vaid just tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist.

1. Kohtuistungi vaheajal saalis viibisid veel kannatanu O. S ning tunnistajad H. K, J. T ja A. M, kuid ka nimetatud isikud pole ähvarduse sisu ja tähendust osanud detailsemalt kirjeldada. Kohtu hinnangul ei järeldu ka nimetatud isikute ütlustest, et süüdistatav ähvardas O. P tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu O. S ütluste kohaselt ähvardas M. Simtsov O. P kehalise vägivallaga, et kui ta saab vanglast välja, siis vägivallatseb O P. J. T selgitas, et tema sai M. Simtsovi sõnadest aru, et seal toimub füüsiline vägivald. H. K avaldas, et ähvardamine ei olnud konkretiseeritud, sellest jutust, sellest toonist, sellest sõnavõtust oli selge, et see on füüsilise rünnaku ähvardused. A. M selgitas, et ei võtaks ta M. Simtsovi sõnu ähvarduseks. Seega, menetlusosalised tajusid Mikhail Simtsovi poolt öeldud sõnad ja nende väljendusviis väga erinevalt. O. S, J. T, H. K ütlustest tuleneb, et süüdistatava poolt väljaöeldust saab järeldada, et kui M. Simtsov saab välja, siis võib ta kasutada O. P suhtes füüsilist vägivalda. Milles see füüsiline vägivald peaks seisnema, kas valu või tervisekahjustuse tekitamises isikud ei täpsustanud. Seega nimetatud isikute ütlustest pole võimalik tuvastada millise vägivallateoga kannatanut ähvardati. Eluliselt võib sarnase ähvarduse täideviimise tagajärjeks olla ka valu põhjustamine, millega tervisekahjustust ei kaasnegi. Seega süüdistatava tegevuse käsitlemine tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisena on oletuslik ja füüsilise vägivallaga hirmutamine osutub käesoleval juhul umbmääraseks.
2. Toimunud sündmust hinnates juhindus kohus kohtupraktikast, mille kohaselt isegi kui mingi ütlus või tegu ei pruugi eraldi vaadatuna kujutada endast ähvardust

§ 120

tähenduses, võib see oma sisu poolest seda siiski olla juhul, kui vastavat ütlust või tegu hinnatakse sellele eelnenud või sellega (teatud juhtudel ka hiljem) kaasnevate asjaoludega kogumis ( RKKK nr 1-19-1849, p 25). M. Simtsovi tegevust hindaski kohus ka koostoimes teiste, kaasnevate ning tuvastatud asjaoludega.

1. Kinnitust on leidnud, et 10.05.2019 Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-19-2349 mõisteti Mikhail Simtsov süüdi O P suhtes toime pandud vägivallakuriteo ning tapmise ja tervisekahjustamisega ähvardamise eest. Kohtuotsuse kohaselt 30.11.2017 tekitas Mikhail Simtsov O P füüsilist valu ja kehavigastusi ning 19.01.2018 saatis oma mobiiltelefonilt O P telefoninumbrile peksmise ja tapmisähvardustega sms-sõnumeid, samas O P oli alust karta nende ähvarduste täideviimist kuna tema tajus neid reaalsena ning kartis oma elu ja tervise pärast. Kinnitust on samuti leidnud, et 30.11.2021 karistati Mikhail Simtsovi Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-21-5320 O P suhtes toime pandud ahistava jälitamise eest. Toonase süüdistuse kohaselt detsembrist 2019 kuni märtsini 2020 kiusas Mikhail Simtsov O P, helistades talle korduvalt ja saates O. P solvava ja ähvardava sisuga kirju. Seda kõike tõendab lisaks O P ütlustele ka kohtuotsused nr 1-19-2349 ja nr 1-21-
3. Kohus leiab, et ainuüksi varasematest vägivalla juhtumitest O P vastu, ei saa teha järeldust, et ka käsitletavas episoodis oli O P alus karta ähvarduse täideviimist. O P sõnul ähvarduste mõju varasemalt on viinud selleni, et tal olid paanikahood ja ta pöördus psühholoogi poole. Kui inimene kardab varasemast kogemusest teist inimest juba niigi paaniliselt, siis ei ole vaja palju selleks, et ta hakkaks kartma ka agressiivset ja solvavat käitumist selle inimese poolt. Kuna ähvardus peab olema tõsiselt võetav (veenev), ei saa seetõttu kannatanu hirmutunne üldjuhul tuleneda vaid tema isikulisest eripärast. Vastasel juhul sõltuks

§ 120

sätestatud 8 1-23-3095 süüteokoosseisu tunnuste realiseerimine üksnes kannatanu emotsionaalsest reaktsioonist.

1. Kohus ei saa jätta tähelepanuta fakti, millest sai üldse alguse M. Simtsovi ebaviisakas ja lubamatu käitumine kohtuistungi vaheajal. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli häiritud sellest, et tsiviilmenetluses ei saanud ta kompromissi sõlmida ega saanud oma lapsega pikema aja jooksul suhelda. Sellises situatsioonis süüdistatav lausus sellised sõnad, kuna ta oli rahulolematu menetlusosaliste seisukohtadega.
2. Asjaolude õigeks hindamiseks ei saa jätta tähelepanuta süüdistatava ka isikut iseloomustavat tausta. Tõendid kinnitavad M. Simtsovi iseloomuna pigem seda, et tema jaoks kriitilises situatsioonis läheb ta kergesti endast välja ja käitub ootamatult impulsiivselt ja emotsionaalselt. Tunnistaja A. M seda kinnitas ja 16.07.2021.a. Viru Maakohtu kriminaalasja nr 1-20-8869 kohtuistungi protokolli stenogrammist ja salvestisest on seda näha ja kuulda. 16.07.2021 toimunud kohtuistungil, kus viibisid nii Mikhail Simtsov kui ka O P esines Mikhail Simtsov kõrge hääletooniga ja sõimas O. P. M. Simtsovi sõnul on ta emotsionaalne inimene ja tema käitumise mudel on alati selline. See asjaolu ei saa küll otseselt õigustada süüdistatava poolt kannatanu aadressil öeldut, kuid on siiski süüdistava tavapärast käitumist iseloomustav ja annab toimunu üldpildi mõistmiseks ja siseveendumuse kujunemiseks olulist teavet.
3. Kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et M. Simtsov oli 15.09.2021 kohtuistungi vaheajal endast väljas ja emotsionaalselt pinges. O. P, J. T, O. S ja H. K sõnade kohaselt M. Simtsov karjus ja sõimas ning oli agressiivne. Samas ei tähenda see iseenesest, et lisaks emotsionaalsele sõnavõtule oli ta valmis ähvardama kannatanut tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega, rääkimata sellest, et omada kavatsust viia see ähvardus reaalselt täide. Kohtu hinnangul pidi kannatanu ilmselgelt aru saama, et tegemist on vaid pahameele väljendamisega ja emotsionaalse purskega, mille taga ei ole midagi kaugeleulatuvat, rääkimata ähvarduse realiseerimisest. Hetkeliselt ärritunud ja emotsionaalselt kontrollimatult M. Simtsovi väljaöeldud sõnade põhjal ei saa kvalifitseerida kuritegu, s.o

§ 120

objektiivsetele tunnustele vastava kvaliteediga käitumist, mis oleks andnud ähvarduse adressaadile O. P tõsiselt võetava aluse tunda hirmu enda tervise, veelgi enam elu pärast.

§ 120sisu ei saa käsitleda liiga avaralt.

33. Toimepanija peab looma kahjuliku tagajärje saabumisest mulje kui millestki, mis sõltub tema tahtest, s.t tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku (RKKK 1-19-1849, p 23-25). Seega pidi

§ 120lg 1 objektiivse koosseisu täitmiseks kannatanu O.

P tõsiselt arvama, et süüdistatav M. Simtsov võib oma ähvarduse realiseerida ja kannatanu tappa või talle tervisekahjustuse tekitada.

1. Kannatanu O. P ütluste kohaselt tegi süüdistatav talle ka väga täpselt selgeks, millal ta oma ähvardused täide viib. Kannatanu kartis, et M. Simtsov saab 10 kuu pärast vanglast välja, tuleb tema koju või kohta, kus ta viibib ning hakkab agressiivselt käituma. Kannatanu teadis, et 10 kuu pärast M. Simtsov tõepoolest võib vanglast vabaneda, siis ähvardav oht oli tema jaoks reaalne. Hinnates O. P ütlusi, et öeldud sõnad temas hirmu tekitasid, tuleb märkida järgmist.
2. Kinnitust on leidnud, et 10.05.2019 Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-19-2349 mõisteti Mikhail Simtsov süüdi ja karistati teda 2-aastase ja 8-kuulise vangistusega, millest arvati maha eelvangistuses viibitud 10 päeva. M. Simtsov hakkas vanglas karistust kandma alates 2019 aastast. Ka 15.09.2021 kuriteosündmuse ajal viibis süüdistatav vanglas ja osales kohtuistungil videoteel. O. P sõnul sel ajal, kui M. Simtsov kandis vangla karistust on olnud M.Simtsovi suhtes kohaldatud O. P kaitseks lähenemiskeeld. Lähenemiskeelu ajal tundis ta ennast turvaliselt ja lähenemiskeeld oli mõjuv. M. Simtsovi suhtes on kohtumenetluses olnud kriminaalasi nr 1-215320, kus kannatanuks oli O. P. Selles kriminaalasjas kohtuistungid algasid juba 21.09.2021 ja 9 1-23-3095 kohtuotsusega 30.11.2021 karistati M. Simtsovi 3-aastase 1-kuulise ja 8-päevase vangistusega. Seda kõike tõendab lisaks O P ütlustele ka kohtuotsused nr 1-19-2349 ja nr 1-21-5320 ning karistusregistri väljavõte.
3. Ähvardamiseks ei saa pidada hoiatamist: kellelegi selle ütlemist, et tulevikus juhtub midagi sellist, mille üle pole hoiatajal mingit mõju. Kuigi kuriteosündmuse aja seisuga, so 15.09.2021 jäi M. Simtsovi karistusaja ärakandmiseni um 10 kuud ei sõltunud tema tahtest, kas ta vabaneb 10 kuu pärast, kuna ta pole valitsenud kriminaalasja nr 1-21-5320 edasist võimalikku käiku. Sellest oli teadlik ka O. P ise. Eeltoodust tulenevalt objektiivselt põhjendamatuks tuleb pidada O. P kartust, et M. Simtsov võiks 10 kuu pärast vanglast vabaneda ja tema juurde tulla. Kohtul ei ole alust järeldada, et kannatanul tekkis arusaam, et M. Simtsov võib oma ähvarduse realiseerida nii nagu ta lubas, s.t 10 kuu pärast. Järelikult ei ole sellises olustikus ja sel moel väljaöeldud sõnad midagi sellist, mis saaks tekitada ning peaks tekitama kannatanus tõsiselt võetavat kartust tapmise või tervisekahjustuse saabumise ees 10 kuu pärast, kui M.Simtsov vanglast vabaneb. O. Savvatjeva ähvardamine
4. M. Simtsovi süüdistatakse

§ 120

lg 1 järgi ka selles, et ta ähvardas Narva linna Sotsiaalabiameti Lastekaitse osakonna spetsialisti O S. Süüdistuse tekstist on arusaadav, et M. Simtsovile heidetakse ette O. S ähvardamist tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, mis väljendus sõnades: „kui ta vanglast vabaneb, tuleb ta ametniku töökohta, räägib temaga näostnäkku ning kannatanu saab selle, mille on välja teeninud“.

1. Kannatanu O S ütluste kohaselt lastekaitsespetsialistina esindas ta Narva Linnavalitsuse sotsiaalosakonna seisukohta lapse L P heaolu küsimuses. Narva Linnavalitsus ei toetanud M. Simtsovi avaldust. M. Simtsov teadis Narva linnavalitsuse lastekaitse osakonna seisukohta. Kannatanu selgitas, et 15.09.2021 kohtuistungi vaheajal M. Simtsov pöördus alguses personaalselt O P poole, seejärel ütles kõikidele menetlusosalistele, et 10 kuu hiljem tuleb ta välja ja kõik saavad välja teenitud, et ta käib iga viibija juures, käib siis kõikides kabinetides ja kõik, kes osalesid selles asjas saavad oma tasu. O S nime M. Simtsov ei nimetanud, ta küsis A. M, kellega tegu on, kuna ta ei teadnud kes mina olen.
2. Kannatanu O S ütlused riimuvad tunnistajate H. K, J. T ja kannatanu O. P ütlustega. See, mis nimetatud isikud vaheajal kuulsid, langeb olulises osas kokku kannatanu O S ütlustega. H. K selgitas, et peale seda, kui M. Simtsov pöördus O P poole, siis pöördus ta kõikide poole, kes tema positsioonile vastuarvamusi esitasid. M. Simtsov pöördus üldisemalt ja ütles, et kõik, kes tema positsioonile vastuarvamusi esitavad, et nendega ta tuleb vabadusse pääsemist vestlema ja nad saavad oma palga selle eest. Öeldu oli esitatud kindla, valju ja ähvardava hääletooniga. Kui M. Simtsov hakkas istungil kohtunikule selgitama oma käitumist, siis sai tunnistaja aru, et see vaheajal öeldud ähvardus oli suunatud O S.
3. Tunnistaja J.T on antud sündmusega seoses öelnud, et M. Simtsov pöördus alguses O P poole, siis lastekaitse poole ja siis kõikide menetlusosaliste poole, kes olid tookord saalis. Teiste protsessi osaliste kohta oli öeldud, et saavad kõik, kes tema vastu selles protsessis olnud. Põhimõtte oli ka selles, et saab ka tema, kui M. Simtsov välja tuleb vanglast. Lastekaitse on selles nimekirjas esimene, kelle juurde ta tuleb. Samas avaldas tunnistaja, et konkreetsed sõnad, millised M. Simtsov ütles O S ta ei oska praegu täpselt öelda, kuna tal on väga palju tsiviilasju.
4. Kannatanu O. P on antud sündmusega seoses öelnud, et peale tema ähvardamist, pöördus M. Simtsov lastekaitsespetsialisti Olga Savvatajeva poole. M. Simtsov karjus O. S suunas, et kes sa 10 1-23-3095 oled selline? Saades A M selgitust, et tegemist on sotsiaaltöötajaga, ütles Mikhail Simtsov O S, et ta tuleb nende osakonda, leiab ta üles ja õiendab temaga samuti arved. O. S ähvardas M. Simtsov sellepärast, et talle ei meeldinud ametniku poolt tsiviilkohtule esitatud arvamus. Peale seda pöördus M. Simtsov teiste saalis viibijate poole lausega, et ta tuleb iga isiku juurde ja kõik vastutavad. M. Simtsov pöördus sellele viibijale, kes oli eriarvamusel. O. P selgitas, et sündmusest on möödunud 2,5 aastat ja praeguseks ei suuda ta sõnasõnalt meenutada M. Simtsovi öeldud sõnu.
5. Kohtu hinnangul on nimetatud isikute ütlused ka selle episoodi puhul usaldusväärsed. Kuigi tunnistajaid H. K ja J. T ning kannatanu O. P pole osanud sõnasõnalt konkretiseerida süüdistatava poolt kasutatud väljendit, on seda mäletanud kannatanu O S. Kannatanu O S ütlustele tuginedes loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav ütles süüdistuses märgitud ajal ja kohas muu hulgas ka fraasi, et „10 kuu hiljem tuleb ta välja ja kõik saavad välja teenitud, et ta käib iga viibija juures, käib siis kõikides kabinetides ja kõik, kes osalesid selles asjas saavad oma tasu“.
6. Kuigi sellise sisuga väljendi kasutamist pole kinnitanud tunnistajad H. K ja J. T ning kannatanu O. P, ei lükka nende isikute ütlused ümber kannatanu O S ütlusi. Nimetatud isikud on ise kinnitanud, et praeguseks ei suuda nad täpselt M. Simtsovi sõnakasutust meenutada. Seega ei saa tunnistajate H. K ja J. T ning kannatanu O. P ütlused ümber lükata kannatanu O S ütlusi, milliseid väljendeid süüdistatav kasutas. Sündmusi tajudes ei pruugi pealtnägijad mäletada täpset kasutatud sõnastust, kuid nad fikseerivad enda jaoks öeldu mõtte. Kohtu hinnangul see, mis nimetatud isikud vaheajal kuulsid, langeb oma sisu ja põhimõte poolest kokku kannatanu O S ütlustega. Väljendid „vastutavad“, „saavad tasu“, „saavad oma palga“, „saavad, mida on välja teeninud“ on sama tähendusega väljendid.
7. Kaitsja on välja toonud selle, et tsiviilasja kohtuistungi protokollis kajastatu ei lange kokku sellega, mida O. S ja H. K ülekuulamisel ütlesid. Tunnistajad tsiviilasja kohtuistungil kinnitasid, et M. Simtsovi sõnad olid ebameeldivad, kuid keegi neist pole öelnud, et neil oli alust karta. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et seetõttu tuleb O. S ja H. K ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Asjaolust mitterääkimine ei muuda nende isikute ütlusi kuidagi ebausaldusväärseks, kuna O. S ja H. K ei olegi kohustatud sellest rääkima, kuna vastavat küsimust (kas neil oli alust karta) pole neile tsiviilmenetluses esitatud. Süüdistataval ja kaitsjal oli kohtumenetluses soovi korral võimalik kas või küsitleda O. S ja H. K tsiviilmenetluses antud selgituste kohta, kuid süüdistatav ja kaitsja seda võimalust ei kasutanud. Kohus leiab, et tunnistajate O. S ja H. K ütlused sündmuste käigu kirjeldamisel on üldiselt usaldusväärsed ja põhidetailides haakuvad tsiviilasja kohtuistungi protokollis kajastatuga ning teiste tunnistajate ja kannatanu O. P ütlustega. Kahtlustäratav ei ole see, et tunnistajad tsiviilasja kohtuistungil ei maininud, et neil oli alust karta.
8. Süüdistatav M. Simtsov on nõustunud sellega, et ta pöördus kohtuistungi vaheajal menetlusosaliste poole, kuid tema kasutatud sõnad ei tähendanud ähvardamist. M. Simtsov ei suutnud täpselt sõnakasutust meenutada. Süüdistatav selgitas, et ütles ta suuremas osas seda, et ta ajab asju seaduse järgi ja kes seaduse järgi takistavad saavad kätte vastavalt seadusele. M. Simtsov möönab, et ta ütles ka fraasi, et kui ta vabaneb, siis hakkab tegelema selle küsimusega aga seaduslikult. M. Simtsov selgitas, et ta osales kohtuistungil video teel ja rääkis valju häälega. Arvestades et M. Simtsov emotsionaalselt esineb kohtutes, siis pöördus ta sellise tooniga nagu alati räägib. M. Simtsov oli oma ütlustes kindel, et 10 kuu pärast peale vanglast vabanemist tahtis ta isikute ja ametnikega kõik küsimused seaduslikult ära lahendada ja seda on kõikidele menetlusosalistele ka vaheajal öelnud. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava väited usaldusväärsed. Arvestades, et M. Simtsovi ütlused selles osas, et ta ütles, et „ajab asju seaduse järgi ja kes seaduse järgi takistavad saavad kätte vastavalt seadusele“ ei lange kokku 11 1-23-3095 eelnimetatud isikute ütlustega, jätab kohus M. Simtsovi süüd eitavad ütlused selles osas kui ebausaldusväärse tõendi otsuse tegemisel kõrvale.
9. Kõike eelöeldut arvestades on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et süüdistatav ütles süüdistuses märgitud ajal ja kohas muu hulgas ka fraasi, et „10 kuu hiljem tuleb ta välja ja kõik saavad välja teenitud, et ta käib iga viibija juures, käib siis kõikides kabinetides ja kõik, kes osalesid selles asjas saavad oma tasu“.
10. Kohus peab vajalikuks märkida järgmist. Praegusel juhul on süüdistuses püstitatud hüpotees, et suulise ähvarduse ütles süüdistatav Narva linna Sotsiaalabiameti Lastekaitse osakonna spetsialisti O S. O. S ütlused ei kinnita, et M. Simtsov ütles seda otseselt O.S vaid kõikidele osalistele, kes tema positsioonile vastuarvamusi esitasid. Seega O S sai aru, et ähvardavad laused lausuti kõikidele osalistele, kes M. Simtsovi positsioonile vastuarvamusi esitasid, sealhulgas ka O.S. Ka süüdistatav rääkis, et ta pöördus kohtuistungi vaheajal kõikide menetlusosaliste poole. Järelikult ei suunanud M. Simtsov öeldut konkreetselt O.S, mistõttu süüdistuses toodud hüpotees O. S personaalses ähvardamises ei leidnud kinnitust. O S selgitas, et M. Simtsovi sõnad, mis olid kõikide kohta öeldud, ta võttis ka enda aadressile. Käesoleva juhtumi puhul J. T ja O. P ütluste kohaselt M. Simtsov pöördus ähvardusega ka personaalselt O. S poole sõnadega, et „lastekaitse on selles nimekirjas esimene, kelle juurde ta tuleb, et ta tuleb nende osakonda, leiab ta üles ja temaga arveid õiendab“. Kohus on seisukohal, et ähvardus peab olema suunatud konkreetsele kannatanule ja kannatanu peab aru saama, et ähvardus on suunatud just temale. Tuleb silmas pidada, et ähvarduse sisuks on konkreetses kannatanus ettekujutuse loomine võimaliku kahju tekkimisest ja sellega hirmutunde tekitamine just kannatanus. Seega juhul, kui isegi kõrvalseisjad kuulsid, et M. Simtsovi ähvardavad laused lausuti ka otseselt O.S, kuid ei ole seda ähvarduse adressaat kuulnud, ei ole nende sõnade väljaütlemisega (lastekaitse on selles nimekirjas esimene, kelle juurde ta tuleb, et ta tuleb nende osakonda, leiab ta üles ja temaga arveid õiendab) ähvardamise objektiivne koosseis täidetud. 48.

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo tunnusteks esiteks ähvardamistegu ning teiseks alus karta ähvarduse täideviimist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus analüüsima, kas eespool nimetatud lause, mis oli suunatud kõikidele osalistele, kes M. Simtsovi positsioonile vastuarvamusi esitasid (10 kuu hiljem tuleb ta välja ja kõik saavad välja teenitud, et ta käib iga viibija juures, käib siis kõikides kabinetides ja kõik, kes osalesid selles asjas saavad oma tasu) täidab ähvardamise koosseisu

§ 120lg 1 mõttes?

Kas M. Simtsov ähvardas O. S tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ja kas O. S oli alust karta ähvarduse täideviimist?

1. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kindlalt öelda, et M. Simtsov ähvardas O. S tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega. Kasutatud väljenditest - kõik saavad välja teenitud, kõik, kes osalesid selles asjas saavad oma tasu – ei ole võimalik tervisekahjustuse tekitamisega või tapmisähvardust välja lugeda. M. Simtsov ei konkretiseerinud, mida ta täpselt silmas peab, mida pidid need kõik saama, ta pole väljendanud selgelt kahju tekitamise võimalust pärast tema vabanemist. Süüdistatava poolt väljaöeldust saab järeldada, et kui 10 kuu hiljem tuleb ta välja, siis kannatanu saab välja teenitud, et ta tuleb ametniku töökohta ja O. S saab oma tasu.
2. Ka selle episoodi puhul on olnud oluline tuvastada kannatanu O. S arusaam ning hinnang öeldule ja ka see, mida kannatanu tundis. O S küsimusele, kas ta oskab täpsemalt öelda, mida ta kartis, milles seisnes oht, kannatanu pole selgesõnaliselt teadnud täpsemalt vastata ega konkretiseerida ja on väljendanud ebamääraselt, vastates ,, et ähvarduse all tundis ta ennast ebaturvaliselt, tundis ohtu, et tõesti võib M. Simtsov midagi ette võtta. O. S selgitas, et ta ei tea, mida M. Simtsov silmas pidas - kas füüsilist vägivalda kasutab või põhjustab mingisugust kahju. Kohtu küsimustele O. S täpsustas, et tema kartis, et M. Simtsov võiks 10 kuud hiljem tema tööl 12 1-23-3095 käia teda ähvardamas. Oluline on veel kord märkida, et

§ 120

koosseis on täidetud üksnes siis, kui ähvarduse sisu ehk teadvustatav kahju on tapmine või tervisekahjustuse tekitamine. Kohtu jaoks ei järeldu O. S ütlustest, et temal tekkis arusaam, et süüdistatav ähvardas teda tapmise ja/või tervisekahjustuse tekitamisega. Kohus leiab, et kuna kannatanu on väljendanud olukorra osas „ma tundsin ennast ebaturvaliselt“ ei saa M. Simtsovi väljaöeldut ja väljendusviisi pidada kuidagi selliseks, et kvalifitseerida seda tõsiseltvõetava ähvardusena ja veelgi enam kuriteona.

1. Kohtu hinnangul ei olnud O. S ka objektiivselt alust karta ähvarduse täideviimist. Esiteks pole M. Simtsov pöördunud ähvardusega personaalselt O. S poole. Samuti ei tundnud O. S M. Simtsovi inimesena, nad pole varem isiklikult kohtunud ega O. S teadnud, mida täpselt M. Simtsov võib temale teha. Kannatanu on kinnitanud maakohtus, et oli kuulnud süüdistatava varasematest vägivallatsemistest, kuid ainuüksi teadlikkus M. Simtsovi varasematest vägivallatsemistest O. P ja tema lapse suhtes, ei saa teha järeldust, et ka käsitletavas episoodis oli O. S alus karta ähvarduse täideviimist. Ka pelgalt valjuhäälse, ärritunud ja solvava kõneviisi põhjal ei saa kõneleda kuriteost, mis oleks andnud ähvarduse adressaadile tõsiselt võetava aluse tunda hirmu enda tervise ja elu pärast. Kohus pole tuvastatud asjaolusid, mis oleks andnud O.S kui väidetavale ähvarduse adressaadile tõsiselt võetava aluse tunda hirmu enda elu või tervise pärast. Kannatanu kartus ja arusaam, et M. Simtsov tõepoolest kas füüsilist vägivalda kasutab või põhjustab mingisugust kahju pole kohtu arvates objektiivselt tõendamist leidnud ja kannatanu enda käsitlus ning ütlustes väljendatu on ebakindel.
2. Ähvardus peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Tõendid aga näitavad, et M. Simtsovi poolt kohtuistungi vaheajal öeldud sõnad nende väljendusviis erinevad menetlusosalised tajusid väga erinevalt. Ühed tajusid seda ähvardusena, teised aga mitte. Tunnistajad J. T ja H. K, kes olid samuti väidetava ähvarduse adressaadiks ei tundnud end kannatanutena. H. K selgitas, et ähvardus ei olnud sõnadest konkretiseeritud, aga tundus, et see võiks olla füüsilise vägivalla ähvardus või vara kahjustus. Tunnistaja J. T sõnul pole M. Simtsov teda otseselt ähvardanud, tema sõnad tähendasid kättemaksu, kuidas aga võiks välja näha see kättemaks M. Simtsovi poolt ei osanud tunnistaja täpsustada. A. M ei pidanud seda, mida M. Simtsov rääkis ähvarduseks. Kohtu jaoks ei järeldu tunnistajate ütlustest, et süüdistatav ähvardas kannatanut O. S tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega.
3. Kohus ei ole kohtuliku uurimise käigus kohtusaalis tajutu ja kogetu ning tõendikogumile seeläbi hinnangut andes veendunud, et M. Simtsov kannatanuid tegelikult tapmise ja/või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardas. Kohus tuvastas, et M. Simtsov ütles kannatanutele eelpoolnimetatud laused, kuid ähvardusena seda kannatanud võtta ei saanud. Uuritud tõendite põhjal nõustub kohus kaitsjaga ja tõdeb, et M. Simtsovi tegevus kohtuistungi vaheajal ongi hinnatav üksnes pahameele väljendamisena olukorrale, kus tsiviilmenetluses ei saanud M. Simtsov kompromissi sõlmida ja süüdistatav ei saanud oma lapsega pikema aja jooksul suhelda. KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõtte alusel tuleb öelda, et konkreetse konfliktsituatsiooni põhjuseid ja sõnade konteksti arvestades on võimalik versioon, et M. Simtsovi kasutatud sõnad ei tähendanud ähvardamist. M. Simtsov avaldas, et tema pöördumine menetlusosaliste poole tähendas, et 10 kuu pärast peale vanglast vabanemist tahtis ta isikute ja ametnikega kõik küsimused seaduslikult ära lahendada (kuigi kohus pole tuvastanud, et M. Simtsov oleks seda kohtuistungi vaheajal öelnud). Asjas leiab tuvastamist, et M. Simtsov pöördub erinevatesse õiguskaitseorganitesse suhteliselt sageli oma õiguste kaitseks ja väljendades selliselt oma rahulolematust erinevate olukordadega. Ka tsiviilkohtusse pöördus M. Simtsov ise selleks, et määrata lapsega suhtluskorda. O. P sõnul miinimum seitse korda taotles M. Simtsov kriminaalasja algatamist kannatanu suhtes. Kohtu hinnangul on loogiline M. Simtsovi selgitus, et vabaduses olles on tal palju rohkem võimalusi oma õiguste kaitsmiseks, sel 13 1-23-3095 põhjusel ütles ta, et just pärast vanglast vabanemist hakkab ta probleemidega tegelema. Kohtu hinnangul pole seega tõendatud, et süüdistatav soovis kannatanuid ähvardada tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ja nimetatud kuritegudes tuleb süüdistatav õigeks mõista.
4. Seega leiab kohus kokkuvõtvalt, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et M. Simtsov 15.09.2021 kella 11.08-11.24 ajal Narvas 1.Mai 2 Viru Maakohtu Narva kohtumajas tsiviilasja nr 2-21-1857 kohtuistungi vaheajal ähvardas O P ja O S tapmise ja/või tervisekahjustuse tekitamisega ning neil oli alust karta ähvarduse täideviimist. Kuna

§ 120

lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused ei ole täidetud, tuleb Mikhail Simtsov talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kriminaalmenetluse kulud

1. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ning § 175 lg 1 p-st 4 on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Praeguses asjas on määratud kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuevi tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 140 (ükssada nelikümmend) eurot 40 senti, kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuevi tasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 1982 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks) eurot 40 senti. Seega on määratud kaitsja tasu ja kulud kriminaalmenetluses kokku 2122,80 eurot (140,40+1982,40=2122,80). Kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuevi 07.07.2023 tasutaotlus kohtumenetluses osutatud õigusabi eest on põhjendatud ja tasu suurus kooskõlas justiitsministri
2. juuli
3. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-tega 1, 4 ja § 6 lg-ga 3 ning nimetatud summa kuulub hüvitamisele. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks ka tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad. Praeguses asjas on tunnistaja H. Koduvere sõidukulud ning saamata jäänud sissetulek 329 (kolmsada kakskümmend üheksa) eurot 53 senti. Õigeksmõistva otsuse tõttu tuleb eelnimetatud menetluskulud kogusummas 2452,33 eurot KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2024 kohtuotsusega. 14