(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 407 lg 1 teisele lausele loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse osas, milles hageja on hagist loobunud.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2
lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, v.a osa, mis puudutab menetluskulude jaotamist.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole välja toonud, et hagist osalise loobumise tinginuks tema nõuete osaline rahuldamine pärast hagi esitamist kostja poolt. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 368,78 eurot, kuid nõuete hind osata, millest hageja loobus, olnuks 339,46 eurot, jagab kohus menetluskulud selliselt, et 92,05% menetluskuludest jääb kostja kanda ja 7,95% hageja kanda. Hagis märgitu kohaselt oli hageja menetluskuluks hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 420 eurot. Kohus leiab, et hageja põhjendatud kulu lepingulisele esindajale ei üle 100 eurot (1h x 100 eur/h), kui maksekäsu kiirmenetlus jätkub hagimenetlusena, ei ole
Hageja menetluskulu kokku on 240 eurot, millest kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja vastavalt menetluskulude jaotusele 220,92 eurot (240 x 92,05%). Otsuse kättetoimetamine avalikult Maksekäsu kiirmenetluses on tuvastatud, et kostja ei ela rahvastikuregistri järgsel aadressil xxx. Kostja ema palus dokumendid saata aadressile xxx. Kostja ema selgituste kohaselt kostja sel aadressil alaliselt ei ela, kuid saab dokumendid sealt kätte. Varasemas menetluses on Soome kohus tagastanud aadressilt xxx, dokumendid 09.08.2022 märkega „dokumenti ei olnud ühe kuu jooksul alates selle kättesaamisest võimalik kätte toimetada/ aadress teadmata/ adressaadi elu- või asukoht teadmata“. Soome rahvastikuregistri andmetel ei ole kostjal registreeritud aadressi Soomes. Kohus edastas kostjale menetlusdokumendid e-posti aadressil xxx, kuid dokumentide kättesaamist kinnitatud ei ole. Muid andmeid kostja elukoha või kontaktandmete kohta kohtule teada ei ole (sh ei nähtu täiendavaid andmeid rahvastikuregistrist, kinnistusraamatust, Maksu- ja Tolliameti andmebaasist ega kohtute infosüsteemist seoses muude menetlustega). Kohus määrab, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna kohtule ei ole teada kostja elukoht ega kontaktandmed ja tagaseljaotsust ei ole muul viisil võimalik kostjale kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.