3-24-870/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-870 Määruse kuupäev 21. märts 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Maivo Kärdi (Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-24-298 RESOLUTSIOON Jätta Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Tartu Vangla kinnipeetav Maivo Kärt esitas 21. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, milles sisaldub viide haldusasjale nr 3-24-298. Taotleja palub riigi õigusabi korras määrata endale esindaja, kelle vahendusel oleks tal võimalik koostada vastuvõetav ja ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist (EIÕK) tulenevatele sätetele vastav kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK). 2. Kohus mõistab, et taotleja on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i haldusasjast nr 3-24-298 võrsunud vaidluse lahendamiseks. Haldusasjas nr 3-24-298 esitas taotleja kohtule üksnes riigi õigusabi taotluse, milles soovis riigi õigusabi, et pöörduda seoses haldusasjaga nr 3-23-2398 EIK-i poole. Halduskohus jättis 21. veebruari 2024. a määrusega haldusasjas nr 3-24-298 taotleja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Määrus on jõustunud Riigikohtu 19. märtsi 2024. a määrusega. 3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lõige 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lõike 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. 4. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lõike 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lõike 3 järgi tunnistab kohus 3-24-870 vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui:

1. a)kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või
2. b)kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist. 5. Taotleja on haldusasjas nr 3-24-298 ammendanud kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud. 6. M. Kärdi riigi õigusabi taotlus on küll napisõnaline, kuid sellest võib järeldada, et taotleja ei nõustu sellega, et haldusasjas nr 3-24-298 ei antud talle riigi õigusabi korras esindajat selleks, et pöörduda EIK-i seoses haldusasjaga nr 3-23-2398. Taotleja leiab, et sellega on oluliselt rikutud tema põhiõigusi ja vabadusi. Kohus märgib, et haldusasjas nr 3-24-298 tehtud lahendiga ei võetud taotlejalt õigust seoses haldusasjaga nr 3-23-2398 kohtusse pöörduda, kuna taotleja saab oma õiguste rikkumise korral kohtusse pöörduda ka isiklikult, st selleks esindajat omamata. EIÕK art 6 lõikest 1 ega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lõikest 1 tulenevalt ei saa eeldada, et isik peab igal juhul saama EIK-i pöörduda riigi kulul määratud esindaja vahendusel. Seega ei saanud riigi õigusabi andmisest keeldumine praegusel juhul taotleja suhtes tingida EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide rikkumist. Asjaolu, et taotleja ei nõustu siseriiklike kohtute lahenditega, ei tähenda automaatselt taotleja õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11-12). Taotleja kaebus oleks seetõttu selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lõike 3 punktile a. 7. Eelnevast tulenevalt jätab kohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lõike 3 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)