Obsah (11)

§ 47§ 49§ 17§ 18§ 45§ 46§ 2§ 44§ 54§ 59§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasja number 2-23-18102 Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2024, Narva kohtumaja Kohtuasi R P (P ) maksejõuetusavaldus Menetlustoiming

§ 47lg 1, 2).

22. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

1. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
2. Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse tegemiseks OÜ-le S. EDASIKAEBAMISE KORD Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja. ASJAOLUD P P (edaspidi avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetus-avalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi, mida on ca 24 000 eurot. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Avaldaja soovis avalduse läbivaatamist kohtuistungil. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Avaldajal usaldusisiku kandidaadi osas vastuväiteid ei ole. Kohus võttis 31.01.
3. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo. Sama määrusega määras kohus kohtuistungi maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks ja aja usaldusisikule aruande kohtule esitamiseks. Usaldusisik esitas kohtule 27.02.2024 aruande. Usaldusisiku aruanne 3 2-23-18102 Usaldusisiku poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist. I Vara Vara on kajastatud

§ 17lg 1 p 1 kohaselt koostatud ja aruandele lisatud vara- ja võlanimekirjas.

S AS vastusest nähtub, et arvelduskonto nr XXX jääk on 592,57 eurot, kuid samas on kontol kaardimakse broneering 84,69 eurot. Seega on konto tegelik jääk 507,88 eurot. Samas on igal isikul õigus kasutada raha vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ulatuses, kuna P P AS L Pank arvelduskontol raha ei ole, ei arvesta usaldusisik arvelduskonto jäägiga kui varaga oma lõppjäreldustes. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et P P sai

1. aasta II poolaastal ja
2. a alguses maksustatavat tulu OÜ-st X. Tema
3. a jaanuari netosissetulek oli 1207,12 eurot. Võimaliku pankrotimenetluse ajal saab netosummast 1207,12 eurot kinni pidada 354,43 eurot. P P esitas
4. a,
5. a ja
6. a tuludeklaratsioonid, enamkinnipeetud tulumaksu ei ole. P P esitas 15.02.2024 tuludeklaratsiooni ka
7. a kohta, mille alusel on tagastamisele kuuluv enamkinnipeetud tulumaks 215,64 eurot. Deklaratsioon oli vastuse koostamise ajal kontrollimisel. Kuna Viru Maakohus ei keelanud 31.01.
8. a määrusega võlgnikul oma vara käsutada ilma usaldusisiku nõusolekuta, ei saatnud Maksu- ja Tolliamet tagastamisele kuuluvale enamkinnipeetud tulumaksule aresti. Tuludeklaratsioonid on lähtuvalt

§ 17lg 1 p 3 lisatud Maksu- ja Tolliameti vastusele.

P P on pensionikonto nr XXX, millel on pensioniregistri III samba 6.694 S pensionifond V100 osakut osaku puhasväärtusega 1.9987 eurot koguväärtusega 13.38 eurot. Usaldusisik suhtles AS P juristiga, kelle arvates ei ole pensionifondi osakud see vara, mida pankrotihaldur saaks iseseisvalt arvata pankrotivara hulka, küll aga saab võlgnik teha vastava avalduse koos pankrotihalduriga. Pensioniregistri II sambas osakuid ei ole, osakute eest on raha välja võetud 06.01.

1. Nähtuvalt Transpordiameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele on P P nimel registreeritud sõiduauto Volkswagen Passat CC (registrimärk XXX, esmane registreerimisaasta 2008). Sõidukile on tehtud korraline ülevaatus 07.02.2024, ülevaatus kehtib kuni 01.
2. P P selgitas usaldusisikule 27.02.2024 kell 13:40 telefoni teel, et on sõiduki võõrandanud
3. a lõpus, on saanud selle eest 1000 eurot sularahas ja sõiduki omandus peaks käesolevaks ajaks olema ka ümbervormistatud ostja nimele. Usaldusisik helistas 27.02.2024 16:00 Transpordiametisse, saamaks teada, kas sõiduk on veel P P nimel. Transpordiameti töötaja E K teatas, et P P käis 27.02.2024 pärastlõunal isiklikult koos ostjaga Transpordiameti Jõhvi kontoris ja vormistas sõiduki kolmanda isiku nimele. 4 2-23-18102 Sellest tulenevalt ei arvesta usaldusisik sõidukiga kui varaga oma lõppjäreldustes. Tulenevalt eeltoodust P P usaldusisikule teadaolevat vara ei ole. II Kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud

§ 17

lg 1 p 2 kohaselt koostatud vara ja võlanimekirjas ja mis on lisatud käesolevale aruandele. Tulenevalt eeltoodust moodustavad P P usaldusisikule teadaolevad kohustused kokku vähemalt 27771,94 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused P P vara suhtes täitemenetlusi algatatud ei olnud IV Majanduslik olukord Seisuga 27.02.2024 P P usaldusisikule teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 27 771,94 eurot. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et P P sai

1. aasta II poolaastal ja
2. a alguses saanud maksustatavat tulu OÜ-st X. Tema
3. a jaanuari netosissetulek oli 1207,12 eurot. Võimaliku pankrotimenetluse ajal saab netosummast 1207,12 eurot teha kinnipidamisi 354,43 eurot. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on usaldusisik seisukohal, et P P on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Maksejõuetuse põhjus on mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. V Usaldusisiku seisukoht kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta Usaldusisik juhib P P tähelepanu asjaolule, et juhul, kui kohus kuulutab välja P P pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, siis peab P P kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma

§ 47

sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. VI Muud menetluslikud küsimused 5 2-23-18102

1. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub: Kuulutada välja P P (P , ik XXX) pankrot. Algatada P P kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada P P pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (ik XXX ). Kohustada P P kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev.
2. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht.
3. Välja mõista OÜ-le S (rk XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb, usaldusisiku tasu 1260 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 277,20 eurot, kokku 1537,20 eurot vastavalt juurdelisatud tasu arvestuse aruandele.
4. Anda P P menetlusabi ja mõista välja usaldusisiku tasust 820,00 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabina riigi vahenditest.
5. Vabastada P P usaldusisiku tasu 1000,40 eurot riigile hüvitamise kohustusest;
6. Usaldusisiku tasust 536,80 eurot koos käibemaksuga jätta P P kanda.
7. Anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tolliametile P P tuludeklaratsioonid.
8. Keelata P P ilma usaldusisiku nõusolekuta oma vara käsutamine.
9. Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse tegemiseks OÜ-le S.
13. Usaldusisiku töötasu arvestus Usaldusisik tegi oma ülesannete täitmiseks järgmised toimingud: • Järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, B AS-le, T B AB-le, H B AS-le, S F OÜ-le, A L AS-le, AS-le I , H OÜ-le, M OÜ-le, A OÜ-le, A OÜ-le, K .ee (kõik kokku 11 dokumenti) -1 tund; • tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega - 1 tund; • dokumentide analüüs, suhtlemine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega - 1 tund; • vara ja võlanimekirja ning aruande koostamine - 5,5 tundi; • usaldusisiku toimiku komplekteerimine - 0,5 tundi. 6 2-23-18102 Kokku 9 tundi arvestusega 140 eurot tunnis. Seega on usaldusisiku tasu kokku 1260,00 eurot, millele lisandub käibemaks 277,20 eurot, kokku 1537,20 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. 12.03.
14. a kohtuistung Võlgnik teatas kohtuistungil, et on usaldusisiku aruandega tutvunud. Usaldusisik selgitas võlgnikule maksejõuetusmenetluse käiku. Usaldusisik jäi esitatud aruande juurde. Võlgnik midagi täiendavalt lisada ei soovinud. Kohus teatas menetlusosalistele, et 18.04.24 Viru Maakohtu Narva Kohtumajas kell 13:10 toimub vande andmine ja kell 13:20 võlausaldajate esimene üldkoosolek. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi

) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 18

lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 45

lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku aruande kohaselt seisuga 27.02.2024 P P usaldusisikule teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 27 771,94 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ta ei suuda rahuldada nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti välja kuulutamata jätmiseks asjas ei ole. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus välja võlgniku pankroti määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). 7 2-23-18102 PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab pankroti väljakuulutamisel kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (halduri) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku P P pankrotihalduriks ja kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on pankrotihalduriks nimetamiseks usaldusväärne isik, ta on

§ 46lg 1 esimese lause kohaselt võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni.

Kohus kuulutab välja võlgnik P P pankroti, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 3 kohaselt, kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 89 lg 2 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 45

lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik taotles kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks

§ 45lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta.

Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

§ 46

lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus 8 2-23-18102 nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi kohta ei ole. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik.

§ 46

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikule järgmist. − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

− Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1 ja 2).

− Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Menetluskulud

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

9 2-23-18102 Vastavalt

§ 54

lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

§ 54

lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot (820/5). Usaldusisik palub määrata tasuks 1260 eurot, arvestusega 9 tundi hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (22%) 277,20 eurot, kokku 1537,20 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kuna menetluses võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks ei jätku, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot. Ülejäänud tasu 536,80 eurot koos käibemaksuga välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 150 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks ei jätku, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi rohkem, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024. a on kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ei jätku ning tulenevalt

§ 54lg-st 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka Pankr

S § 23 lg 4. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti alates 01.01.2024 (KMS § 15 lg 1). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitseta10 2-23-18102 vast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus, tutvunud usaldusisiku aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu 820 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 1180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabina riigi vahenditest. Usaldusisiku ülejäänud tasu 536,80 eurot koos käibemaksuga (22%), tuleb mõista välja võlgnikult ning

§ 59

lg 9 alusel välja maksta summad vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Edasikaebamise õigus

§ 18

lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.

§ 8

lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.

§ 54

lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. PankrS § 18 lg 4 kohaselt, määruse peale, millega pankrotiavaldus tagati, võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 11