Obsah (7)

§ 407§ 444§ 445§ 468§ 123§ 129§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 06.02.2024. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasi nr 2-23-16895 Tsiviilasi M. V

§ 407

järgi, et hagile mittevastamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Menetlusdokumendid on kostjale kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu elektrooniliselt kätte toimetatud 07.12.2023. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hageja on palunud mõista elatise välja miinimummääras. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.

1. a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
4. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et M. V. on T. V. ja C. L. ühine alaealine laps. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus

§ 407

lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks hageja väite, et kostja ei ole täitnud oma ülalpidamise kohustust oma alaealisele lapsele elatise maksmise teel. Kohtule teadaolevalt ei esine mõjuvat põhjust, mis annaks alust vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla seadusega ettenähtud miinimumi.

1. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada PKS § 101 alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist. Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada lapse sünniaeg ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ja lasterikka pere toetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus. Kui sisestada elatiskalkulaatorisse hageja sünnikuupäev ja märkida, et laps ei viibi kostja juures ning lapsetoetus makstakse lapse emale, siis moodustab igakuine seadusjärgne miinimumelatis M. V. : 1) perioodil 29.11.2022-31.01.
2. a 225,64 eurot [209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)]; 2) perioodil 01.02.2023-31.03.
3. a 215,64 eurot [209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)]; 3) perioodil 01.04.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 260,33 eurot [249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)].
4. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks (tagasiulatuva) elatisena perioodi 29.11.2022 kuni 29.02.2024 eest välja 3761,23 eurot (
5. a novembrikuus kahe päeva eest 15,04 eurot + (2 x 225,64 = 451,28) + (2 x 215,64 = 431,28) + (11 x 260,33 = 2863,63) eurot. Ühtlasi mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 01.03.2024 kuni M. V. täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise summas 260,33 eurot kuus. Nimetatud summa muutub iga aasta
6. aprillil (esimest korda
7. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 7.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

8. Kohus määrab

§ 445lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra.

PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele tuleb elatis kanda iga kuu 10. kuupäevaks C. L. arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx Coop Pangas selgitusega „M. elatisraha“. 9.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 10. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist.

§ 123alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg.

Hageja nõue oli välja mõista elatis miinimummääras, mis hagi esitamise ajal oli 260,33 eurot. Hagi hind on seega 2342,97 eurot (

§ 129lg 2).

MENETLUSKULUD 11.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kuna hagejad on vabastatud riigilõivu tasumisest ning muid menetluskulusid neil tsiviilasja materjalide kohaselt tekkinud ei ole, määrab kohus, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik