← Eesti

1-24-576/14

Obsah (8)§ 238§ 126§ 180§ 175§ 313§ 38§ 315§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2024. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-576 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Reb

§ 238

lg 2 alusel vähendada Toomas Laurile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 1 (ühe) aasta 8 (kaheksa) kuu vangistuse võrra ning mõista Toomas Laurile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Toomas Lauri eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda Toomas Lauri karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 21.12.2023. a. Toomas Lauri suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Asitõend ja salvestised

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist musta värvi käepidemega verekahtlase määrdumisega nuga (pakend AT 1), mis on hoiul Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas.

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde 21.12.2023.

a häirekeskuse kõnede salvestised CD-R plaadil (pakend HK1), 21.12.

  1. a politseiametnike vormikaamerate P25142 ja P38187 salvestised DVD-R plaadil (pakendatud valgesse ümbrikusse „Vormikaamerad P25142, P38187“) ja 21.12.
  2. a politseiametnike vormikaamerate P25142, P38187 ja P38560 salvestised DVD-R plaadil.
  3. Menetluskulu/makseinfo

§ 180

lg 3 alusel jätta Toomas Lauri sundrahast pool, so 1 025 eurot ja kaitsja tasust pool, so 403,20 eurot, kokku 1428,20 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Toomas Laurilt menetluskulud 1 583,20 (üks tuhat viissada kaheksakümmend kolm eurot ja kakskümmend senti) eurot alljärgnevalt:    ekspertiisi maksumus 155 eurot; kaitsja tasu 403,20 eurot; sundraha 1 025 eurot. Võimaldada Toomas Lauril menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri 99924700007791 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 4. Kannatanu teavitamine

§ 313

lg 1 p 101 ja

§ 38lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanut R.

L. (isikukood XXX, telefon XXX, aadress XXX) Toomas Lauri ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord 2

(11)Vastavalt

§-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on

§ 315lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda.

Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU Toomas Lauri süüdistatakse selles, et tema 21.12.

  1. a õhtul kella 19.00 paiku XXX lõi tahtlikult enda rahulikult istuvat XXX R. L. noaga kolmel korral vasaku jala põlve piirkonda. Sellise tegevusega tekitas Toomas Laur kannatanule kolm lõike- ja torkehaava vasaku põlve piirkonnas, millest kaks olid pindmised ja üks õndlaarterit vigastav ning mille tüsistusena tekkis kannatanul äge verekaotus välisest verejooksust ja verekaotusšokk. R. L. esinenud õndlaarteri vigastus ning selle tüsistusena tekkinud verekaotusšokk põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. Sellega pani Toomas Laur toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. II KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE JA TEO TÕENDATUSE OSAS KarS § 118 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. Kohus, tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et tõendid on saadud kriminaalmenetlusseadust järgides, tõendid on lubatavad ja tuleb võtta aluseks kohtuotsuse tegemisel. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Ütlused on kooskõlas politsei vormikaamera salvestistega ja häirekeskusele tehtud kõnede salvestistega. Kannatanu R. L. andis kohtueelses menetluses ütlusi (tl 30-33) selle kohta, kuidas XXX Toomas Laur teda
  2. detsembril
  3. a noaga vasakusse jalga lõi. Kannatanu ütlustest selgub, et 21.12.
  4. a oli R. L. kaubapäev, ta käis poes ja tuli tagasi kell 15.
  5. Koju jõudes hakkas kannatanu süüa tegema. Toomas jõudis koju kell 16.
  6. Koju jõudes oli Toomas purjus. Toomas istus köögis tooli peale. Kannatanu oli suures toas ja vaatas telekat. Toomas hakkas kurtma, et sõbrad varastasid ta paljaks, võtsid õlle ja suitsu. Kannatanu lihtsalt kuulas Toomast. Kannatanu R. L. sõnul istus ta elutoas truubi kõrval, mis asub uksest paremat kätt. Siis tuli Toomas ja ilma sõnagi lausumata lõi noaga kannatanut vasakusse jalga. Kannatanu mäletab üksnes ühte lööki, siis hakkas verd purskama ja kannatanu kukkus maha. Järgmine hetk, mida R. L. mäletab, oli siis kui Toomas helistas kiirabisse ja karjus: „Tulge ruttu, ma lõin XXX maha.“. Kiirabist anti Toomasele juhised, et haavale survet avaldada, aga Toomas oli vastu, et tema ei jõua. Kannatanu mäletab valu ja kiirabiga sõitu. R. L. palus žguti ära võtta, sest tal oli meeletult valus. Nuga, millega Toomas teda lõi, pidi Toomas võtma köögist laua pealt. Noa käepide peab olema musta värvi, see on R. L. ainuke nuga. 3

(11)Sündmuse protokoll-arvestuskaardilt (tl 1-3) on näha, et 21.12.
  1. a kell 19.01 registreeriti häirekeskuses juhtum, kus teataja lõi XXX kogemata XXX noaga reie piirkonda, XXX on teadvuseta. Helistaja on alkoholijoobes, agressiivne ja räägib, et seisab vereloigus, nõuab vereülekannet ja kiirabi. 22.12.
  2. a asitõendi vaatlusprotokollis (tl 16-18) vaadeldi häirekeskusele tehtud kõnede salvestisi. Vaatlusprotokolli kohaselt helistab 21.12.
  3. a kell 19.00 häirekeskusesse meesterahvas, kes ütleb: „Tere, kuule, ma lõin kogemata XXX noaga, /arusaamatu jutt/, veeni, kuhugi jalga, ta verest jookseb tühjaks.“. Meesterahvas ütleb aadressiks XXX. Meesterahvas ütleb, et XXX ei ole teadvusel, verd on väga palju. Helistaja kirjeldab, kuidas ta läks XXX tülli ja läks kuidagi sinna jalaveeni ja jookseb ära. Häirekeskuse töötaja ühendab helistaja meedikuga. Meesterahvas ütleb, et ta lõikas XXX noaga jalga, lõi XXX noaga veeni, jalaveeni. Meedik annab meesterahvale juhised haav kinni siduda ning üritab teada saada, milline väljuv veri välja näeb. Meesterahvas tõstab häält ja ütleb, et meedik talle rohkem ei räägiks ning tal on pilt eest kadunud. Meesterahvas ütleb XXX nimeks R. L. ning vanuseks XXX. 21.12.
  4. a kell 19.14 teeb meesterahvas häirekeskusesse teise kõne ja uurib, kas juba sõidetakse. Meesterahvas ütleb, et kähku on vaja vereülekandega kiirabi sinna. 21.12.
  5. a kella 19.21 paiku jõudis politseipatrull sündmuskohale XXX, kus peeti kahtlustatavana kinni Toomas Laur ning leiti põrandalt pikali kannatanu R. L.. Patrullpolitseinikud andsid kannatanule esmaabi ning tegelesid T. Lauri kinnipidamisega. Sündmuste käik nähtub 22.12.
  6. asitõendi vaatlusprotokollis (tl 19-26) vaadeldud politseiametnike vormikaamerate P25142 ja P38187 salvestistelt kuupäevast 21.12.
  7. a. Patrullpolitseiniku vormikaamera P25142 salvestiselt [21.12.2023 19_20_38] nähtub, kuidas vormikaamerat kandev patrullpolitseinik1 väljub patrullautost. Hoone ukse ees seisab sinise dressipluusiga meesterahvas. Patrullpolitseinikud annavad meesterahvale korralduse nende juurde minna, kuid viimane eirab korraldusi ja liigub hoone uksest sisse, samal ajal ütleb: „Tule, ma näitan“. Patrullpolitseinikud järgnevad meesterahvale läbi esiku, edasi kööki ja köögist vasakule televiisoriga tuppa. Meesterahvas on toas ja võtab istet. Patrullpolitseinikud jätkavad korralduse „tule siia“ andmist. Meesterahvas väljub elutoast, liigub politseinike suunas ja ütleb: „Kurat küll, ma võin tulla.“. Patrullpolitseinikud annavad korralduse „pikali, kõhuli maha“, mille peale meesterahvas heidab põrandale kõhuli maha. Meesterahvas küsib, kus kiirabi on. Patrullpolitseinik vastab, et kiirabi tuleb. Meesterahva käed pannakse raudu. Edasi on näha, kuidas meesterahvas tõstetakse püsti. Patrullpolitseinik1 ütleb, et maas lamaval XXX on elumärgid. Meesterahvas ütleb selle peale, et ta ei jookse ju kuhugi, ta ei tulnud tapma XXX. Patrullpolitseinikud otsivad žgutti. Patrullpolitseinik1 suundub žgutiga televiisoriga tuppa tagasi, kus paremal pool seina ääres oleva voodi kõrval põrandal lamab XXX. Patrullpolitseinik1 küsib XXX, et kas ta kuuleb teda. XXX vastab: „Mhmh“. Patrullpolitseinik1 asetab XXX vasakule jalale põlvest kõrgemale reiele žguti. XXX ütleb, et ära tee, ära pitsita, ei ole vaja. Patrullpolitseinik1 küsib, mis su nimi on ja kui vana sa oled. XXX vastab, et R., XXX. Patrullpolitseinik1 küsib, kas sa said veel kuskile pihta. XXX vastab, et aind jalga. Patrullpolitseinik1 selgitab, et ta tahab aidata ja kiirabi kohe tuleb. Patrullpolitseinikud uurivad, kas XXX võib veel haavu olla. Kella 19.28 ajal saabub kiirabi, kes tegeleb kannatanuga. 4
(11)T. Laur väitis 21.12.
  1. a õhtul XXX talus korduvalt, et tema oli see, kes R. L. noaga lõi. Seda kinnitab nii vormikaamera P38187 salvestis [21.12.2023 19_20_50] kui ka vormikaamera P38560 salvestis [21.12.2023 19_25_35]. Patrullpolitseiniku vormikaamera P38187 salvestis [21.12.2023 19_20_50] dubleerib vormikaamera P25142 salvestist [21.12.2023 19_20_38] teise vaatenurga alt. Salvestisel alates kell 19:22:04 on kaadris näha köögilaua peal musta käepidemega nuga. Kui patrullpolitseinik1 märkab XXX elumärke, siis T.Laur ütleb: „Kogemata läks raisk reide nuga, ma ei tahtnud ju.“. Meesterahvas toimetatakse majast välja. 22.12.
  2. a asitõendi vaatlusprotokollis (tl 27-29) vaadeldi patrullpolitseiniku vormikaamera P38560 salvestist. Vormikaamera P38560 salvestiselt [21.12.2023 19_25_35] on näha, kuidas sinise dressipluusiga meesterahvale teostatakse turvakontroll. Salvestisel kella 19.26 ajal ütleb meesterahvas, et XXX on praegu suremas. Patrullpolitseinik ütleb, et selles oled sa ise süüdi. Meesterahvas ütleb: „Ma tean. Ta ise hakkas nokkima ja ma loll lõingi noaga, lollisti lõin tal reide. Ma ei tahtnud, ausõna.“. Kella 19.28 ajal siseneb patrullpolitseinik hoonesse. Köögis vasakul asetseva köögilaua peal on näha musta käepidemega nuga. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et patrullpolitseinike vormikaamerate salvestistel kujutatud sinise dressipluusiga meesterahvas on T. Laur ning pikali maas lamanud XXX on kannatanu R. L. Seda tõendab ka Toomas Lauri kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 91-93), mille kohaselt peeti ta kahtlustatavana kinni 21.12.
  3. a kell 19.25 XXX ning isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 94), millest nähtuvalt tuvastati 21.12.
  4. a samas kohas sündmuskohal meetmele allutatud isikuna Toomas Laur. Järgmisel päeval viidi läbi sündmuskoha vaatlus, mille käigus võeti XXX talust kaasa verekahtlase määrdumisega kööginuga, mis oli nähtav ka vormikaamera P38187 salvestisel [21.12.2023 19_20_50] ja vormikaamera P38560 salvestisel [21.12.2023 19_25_35]. Nimelt sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 5-15) kohaselt asub sündmuskoht XXX. Fotodel on mh näha vaade majas sees asuvale köögile, kus otse vaadates asub teises toas elutuba ja vasakut kätt laua peal asub musta käepidemega kööginuga. Fotol nr 6 on näha vaade elutuppa, kus paremat kätt asub voodi. Voodi ees on maas verekahtlane määrdumine. Fotol nr 7 on otsevaade voodile ning voodi kõrval olevale verekahtlasele määrdumisele. Fotol nr 8 on pealtvaade musta käepidemega noale ja fotol nr 9 on näha musta käepidemega noal verekahtlane määrdumine. 22.01.
  5. a asitõendi vaatlusprotokollis (tl 88-89) vaadeldi sündmuskoha XXX vaatluse käigus äravõetud musta värvi käepidemega verekahtlase määrdumisega kööginuga. Vaatlusprotokollis on kaks fotot noast, mille tera ja käepide on verekahtlase määrdumisega. Noa kogupikkus on enam kui 30 cm ning noatera pikkus on umbes 19 cm. Tunnistaja C. T. andis kohtueelses menetluses ütlusi (tl 86-87) selle kohta, et olles patrullteenistuses koos patrullpolitseiniku S. J. 21.12.
  6. a, said nad väljakutse XXX, kus meesterahvas oli XXX noaga löönud jala piirkonda. Kohale jõudes oli meesterahvas välisukse peal ning talle anti korraldus liikuda patrulli poole, mida isik eiras. Meesterahvas liikus hoonesse sisse, sealt edasi eluruumi. Samas ruumis asus ka kannatanu. Meesterahva suhtes kasutati füüsilist jõudu ja paigutati käerauad. Kohe liiguti kannatanu juurde, kellel märgati elumärke. Üks patrullpolitseinik haaras žguti ning paigaldas selle kannatanu vasakule jalale. Samaaegselt hoidis patrullpolitseinik kontakti kannatanuga, kes oli kontaktivõimeline. Hinnanguliselt oli kannatanu kaotanud suure koguse verd. Paralleelselt jõudis sündmuskohale Jõgeva patrull, kelle sõiduki kongi paigutati kahtlustatav. Kell 19.27 jõudis sündmuskohale 5
(11)kiirabi. Kiirabi liikus kannatanuga edasi EMO-sse. Sündmuskohal oli laua peal kööginurga, mille tera oli verine. Nuga pakendati kaasa. Sündmuskohast tehti fotod ja uksele paigaldati pitser. Kahtlustatav oli alkoholijoobes. Patrull liikus koos meesterahvaga Tartu Vanglasse kinnipidamisele. Kasutati vormikaameraid P25142 ja P
  1. Tunnistaja C. T. ütlused on kooskõlas politseiametnike vormikaamerate salvestistega, samuti patrulli teenistuslehel (tl 4) kajastatuga. Seega nähtub ülalrefereeritud tõenditest, et kannatanu R. L. viibis
  2. detsembri
  3. a õhtul kodus XXX asuvas XXX talus. Süüdistatav T. Laur oli koju jõudes alkoholijoobes. Kannatanu vaatas elutoas televiisorit, kui T. Laur kella 19.00 paiku ootamatult kannatanule lähenes ja R. L. sõnagi lausumata kolmel korral noaga vasaku jala põlve piirkonda lõi. Kannatanu jalast hakkas verd tulema ja ta kukkus maha. T. Laur helistas häirekeskusesse ja palus kiirabi saata. Kiirabist anti süüdistatavale juhised, kuidas haavale survet avaldada. Politseipatrull jõudis sündmuskohale 21.12.
  4. a kella 19.21 paiku. T. Lauri suhtes kasutati füüsilist jõudu ja paigutati käerauad ning ta peeti kahtlustatavana kinni. Üks patrullpolitseinikest paigaldas kannatanu vasakule jalale žguti, hoides samaaegselt kontakti kannatanuga. Kell 19.27 jõudis sündmuskohale kiirabi, kes tegeles kannatanuga ning kannatanu viidi edasi EMO-sse. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi anamneesi (tl 37-38) kohaselt hospitaliseeriti R. L. 21.12.
  5. a kell 22.08 EMO-st intensiivravi osakonda vasaku põlve torkevigastuse ja hemorraagilise šoki tõttu. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisidest nr EP23-525189 ja EP23-526461 (tl 45-52) nähtub, et R. L. põhidiagnoos on popliit – (õndla)arteri vigastus. Vasaku a.poplitea läbiv torkevigastus ja põhihaiguse tüsistus on hüpovoleemiline šokk. Operatsiooniprotokollist nr 2023-54726 (tl 5354) nähtuvalt teostati R. L. operatsioon - arteri õmblus trauma korral. T. Laur väitis kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 98-102), et tal läks mingil hetkel silme eest mustaks ja täpselt ta juhtunut ei mäleta. Süüdistatav kirjeldas ütlustes, kuidas XXX käis 21.12.
  6. a kella 12 ja 15 vahel bussiga poes ja tõi napsu. T. Lauri sõnul tuli ta ise hiljem koju, see võis olla kella 17 ajal. T. Laur oli enda sõnul purjus, ta oli õlut joonud. T. Lauri sõnade kohaselt oli ka XXX purjus. XXX räägib omaette. T. Lauri häirib kui XXX pomiseb, valju häälega räägib. T. Lauri häirib XXX hääletoon. T. Laur avaldas ülekuulamisel, et ta sõimas ja karjus XXX, et viimane vait oleks. Tal läks silme eest mustaks, edasist ei mäleta. T. Lauri ütluste kohaselt käis ta vahepeal oma toas ja suurde tuppa tagasi minnes oli XXX maas, verd oli palju. Siis helistas ta kiirabisse ja ütles kõnes, et suure verekaotusega inimene on maas. Politsei saabus enne kiirabi. T. Laur selgitas, et tal väänati käed selja taha ja pandi raudu. Süüdistatava arvamuse kohaselt XXX ei rääkinud midagi, oli teadvuseta. T. Laur XXX noaga löömist ei mäletanud. Ta väitis, et tal läks silme eest mustaks ja edasist ei mäleta. Fakti, et noaga lööjaks oli süüdistatav T. Laur, tõendavad nii kannatanu ütlused kui ka häirekeskusele tehtud kõnede salvestised, mille käigus T. Laur tunnistas, et ta lõi XXX noaga jalga. Samuti on kuulda, kuidas T. Laur patrullpolitseinike vormikaamerate salvestistel korduvalt ütleb, et ta lõi kannatanut noaga reide. Kuigi kannatanu R. L. mäletas üksnes ühte noalööki, on ekspertiisiaktiga nr 24E-AOI0002 (tl 80-85) siiski tuvastatud, et R. L. esinesid kolm lõike- ja torkehaava vasaku põlve piirkonnas, neist kaks pindmised ning üks õndlaarterit vigastav. Kannatanu R. L. ja tunnistaja C. T. ütlustega, asitõendi vaatlusprotokollide, häirekeskusele tehtud kõnede salvestiste, politseiametnike vormikaamerate salvestiste, R. L. meditsiiniliste dokumentide ja ekspertiisiaktiga nr 24E-AOI0002 on tõendatud, et T. Laur lõi 21.12.
  7. a 6
(11)õhtul kella 19.00 paiku XXX talus enda rahulikult istuvat XXX R. L. noaga kolmel korral vasaku jala põlve piirkonda. Ekspertiisiaktis nr 24E-AOI0002 jõudis ekspert järelduseni, et R. L. esinesid kolm lõike- ja torkehaava vasaku põlve piirkonnas, neist kaks pindmised ning üks õndlaarterit vigastav. Vigastuste tüsistusena tekkis kannatanul äge verekaotus välisest verejooksust ning Tartu Ülikoolis diagnoositi tal verekaotusšokk. R. L. kehavigastused võivad olla tekitatud 21.12.2023. a kolmest löögist torke-lõikevahendiga, näiteks noaga, vasaku põlve piirkonda. Kaks haava paiknevad lähestikku kannatanu vasaku põlve ülaosas paremal ning üks haav põlve ülaosas välisküljel vasakul pool. R. L. kehavigastused põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. T. Laur tekitas noaga löömise tagajärjel kannatanule kolm lõike- ja torkehaava vasaku põlve piirkonnas, millest kaks olid pindmised ja üks õndlaarterit vigastav. Vigastuste tüsistusena tekkis kannatanul äge verekaotus välisest verejooksust ja verekaotusšokk. R. L. esinenud õndlaarteri vigastus ning selle tüsistusena tekkinud verekaotusšokk põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. Seega on tõendamist leidnud KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivne koosseis, so teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule. Eelnevast tulenevalt pani T. Laur toime KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivse koosseisu tunnused, so tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega põhjustati oht elule. Kohtul tuleb tuvastada ka T. Lauri tahtlus. Subjektiivne koosseis on täidetud, kui isikul on teo suhtes tahtlus ja tagajärje suhtes vähemalt ettevaatamatus. Seega süüteo kvalifitseerimiseks KarS § 118 lg 1 järgi tuleb tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (KarS § 121) vastav tagajärg. Oluline on ka see, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärjeni. Kannatanu R. L. ütluste kohaselt enne noaga löömist tema ja süüdistatava vahel sõnavahetust ega konflikti ei esinenud. Ka T. Lauri ütlustest saab järeldada, et tal mingit konflikti XXX ei olnud, teda häiris XXX pomisemine, valju häälega rääkimine ja XXX hääletoon. Seega on tõendamist leidnud, et noaga löömisele eelnevat konflikti kannatanu ega süüdistatava vahel ei olnud. Süüdistatavat lihtsalt häiris, et XXX rääkis omaette valju häälega. Süüdistatav lõi kannatanut kolmel korral noaga, kuigi selliseks käitumiseks ei olnud kannatanu mingisugust provotseerivat põhjust andnud. Kuriteo asjaoludest, kannatanu ütlustest ja temale tekitatud vigastuste olemusest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani tervisekahjustamise toime otsese tahtlusega. Sellisele seisukohale asumist toetab kohtu arvates eelkõige tervisekahjustuse tekitamise vahend ehk kööginuga, samuti haava sügavus. Nimelt nähtub ekspertiisiaktist, et vasaku põlve piirkonnas 3 haava, 1 lateraalsel ca 5-6 cm sügavune. Arvestades neid asjaolusid leiab kohus, et süüdistatav, lüües noaga teisele inimesele kolmel korral vasaku jala põlve piirkonda, teadis oma senise elukogemuse pinnalt, et ta tekitab teisele inimesele tervisekahjustuse. Kohtu arvates tuleneb torkehaava sügavusest tervisekahjustuse ohtlikkuse aste ehk mida sügavam on haav, seda ohtlikum on tervisekahjustus. Arvestades kasutatud vahendit ehk kööginuga, mille tera pikkus on umbes 19 cm, siis teadis süüdistatav T. Laur, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja ta ka tahtis seda, või vähemalt möönis seda. Teist inimest noaga korduvalt lüües ja tabades ei saa keskmine mõistlik inimene eeldada, et tervisekahjustust ei teki. 7
(11)T. Lauri teo tagajärjel tekkis kannatanul eluohtlik tervisekahjustus. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes. Kohtu hinnangul pidi süüdistatav ette nägema, et noaga korduvalt jalga lüües saab kannatanu tõsiseid vigastusi, mis võivad olla ohtlikud elule. Ka keskmise elukogemusega inimene saab aru, et noaga teist inimest lüües, sh ka jalga lüües võib vigastada elutähtsaid veresooni, sealhulgas ka artereid. Kohtu arvates on üldteada, et inimese jalgades on suured veresooned, mille vigastamine võib tekitada ohu elule. Süüdistatav pidi aduma, et mida sügavam on haav, seda ohtlikum on tervisekahjustus ning mida rohkem terava noaga kehavigastusi tekitada, seda tõenäolisem on, et mõni neist võib põhjustada ohu elule. Seega tegutses süüdistatav tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, st ta pidas võimalikuks ja möönis kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist. Eeltoodu alusel saab väita, et tegemist on otsese tahtlusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega oht elule. Seega T. Laur täitis KarS § 118 lg 1 p 1 subjektiivse koosseisu tunnused. Seega on T. Lauri poolt KarS § 118 lg 1 p 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine tõendamist leidnud. Kohus ei tuvastanud T. Lauri õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on T. Lauri võimalik karistada nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. Karistusregistri väljatrüki (tl 107-110) kohaselt on T. Lauri varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, Tartu Maakohtu 24.09.
  1. a otsusega nr 1-19-7573 KarS § 424 lg 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Väärteokorras on teda karistatud samuti ühel korral. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et T. Lauri tegevus ei piirdunud ühe noalöögiga, vaid ta lõi kannatanut R. L. noaga kolmel korral. Vigastuste tüsistusena tekkis kannatanul äge verekaotus välisest verejooksust ja verekaotusšokk. Seega vigastuste iseloomust tulenevalt tõid noa löögid kaasa kiire ja ulatusliku verejooksu ning põhjustasid eluohtliku seisundi. Kohtuarst J. Tuusovi 22.12.
  2. a vastuskirja kohaselt oleks ilma sündmuskohal viibinud politseipatrulli tegevuseta võinud kannatanu verejooks kaasa tuua letaalse lõpu. Kuigi süüdistatav kutsus kannatanule kiirabi, nähtub R. L. ütlustest, et kiirabist anti Toomasele juhised, et haavale survet avaldada, aga Toomas oli vastu, väites, et tema ei jõua. Seega päästis potentsiaalselt kannatanu elu politseinike kiire reageerimine kannatanu jalale žguti paigaldamisel. T. Laur ise aktiivselt XXX abistamisest osa ei võtnud, kuigi teda juhendati seda tegema. Kannatanu sõnul on T. Laur teda ka varem käega löönud ja juustest tirinud. Seega ei ole vägivalla kasutamine T. Lauri jaoks võõras. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka sellega, et süüdistatav on oma süüd tunnistanud kogu menetluse vältel. Samuti tuleb arvesse võtta teo taunitavust. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt oli T. Laur enne teo toimepanemist tarvitanud alkoholi, nimelt kanget õlut. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatrikliiniku 8
(11)vastuskirjast (149-150) nähtub, et süüdistataval on diagnoositud alkoholisõltuvus ning jälgimine kahtlustatud psüühiliste ja käitumishäirete suhtes. T. Laur aga ise arvab, et tal alkoholiga probleeme pole. Süüdistatav enda sõnul ärritub kergesti ja tal on suhtlemisprobleemid. Süüdistatava alkoholi tarvitamise probleemi kinnitavad ka kohtule esitatud Tartu Vangla erakorraline ettekanne, Tartu Maakohtu 18.01.
  1. a kohtumäärus asjas nr 1-19-7573 ja Tartu Vallavalitsuse vastus nõudekirjale. Erakorralisest ettekandest (tl 114-115) ja Tartu Maakohtu 18.01.
  2. a määrusest (121-124) nähtub, et T. Laur jätkas hoolimata alkoholi tarvitamise keelust käitumiskontrolli ajal alkoholi joomist, mis tuvastati tal kahel korral. Kriminaalhoolduse algusest peale rääkis T. Laur, et ta tarvitab endiselt alkoholi. Alkoholitarvitamise häire diagnoosimise esmase hindamise teenusel selgus, et T. Lauri AUDIT test näitas tulemust 25 punkti, mis viitab võimalikule sõltuvusele alkoholist. Tartu Vallavalitsuse vastuses nõudekirjale (tl 156-157) on välja toodud, et sotsiaaltöötajatele teadaolevalt on T. Lauril probleeme alkoholi tarvitamisega. Praeguses kriminaalasjas tuvastatud süüdistatava käitumine - T. Laur ise viis end alkoholi tarvitamisega seisundisse, kus ta ei suutnud adekvaatselt olukorda hinnata ja ründas ilma igasuguse põhjuseta XXX korduvalt noaga - väärib hukkamõistu kindlasti ulatuses, mis ei vasta sanktsiooni alammäärale. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta süüdistatava käitumist pärast noalöökide tegemist ehk kiirabi kutsumist. Seega karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 1 alusel süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine vahetult pärast süüteo toimepanemist. T. Laur avaldas kahtlustatavana ülekuulamisel kahetsust, seetõttu arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel karistust kergendava asjaoluna ka puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 3 alusel süüteo toimepanemine kõrges eas inimese suhtes, kuivõrd kannatanu R. L. oli tema ründamise ajal XXX-aastane ning KarS § 58 p 4 alusel süüteo toimepanemine XXX suhtes, kuivõrd kannatanu on süüdistatava XXX. Kohus peab vajalikuks süü hindamisel esile tõsta olulise kergendava asjaolu, so KarS § 57 lg 1 p 1 kohase süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmise vahetult peale süüteo toimepanemist. Kui Toomas Laur poleks kohe kiirabisse helistanud, siis oleks ilmselt olnud tagajärjeks R. L. surm seoses verekaotusega, millele viitas kohtuarst Jana Tuusov (tl 39). Seega asus Toomas Laur vaatamata oma joobele koheselt adekvaatselt abi otsima. Kohus leiab, et selline käitumine annab aluse mõista süüdistatavale karistuse sanktsiooni keskmisest määrast, mis on 8 aastat vangistust, oluliselt väiksemas määras. Seega tuleb Toomas Laur süüdi tunnistada KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning kohus peab põhjendatuks mõista temale karistuseks 5 aastat vangistust. Kuna kriminaalasja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb

§ 238lg 2 alusel vähendada T.

Laurile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 1 aasta ja 8 kuu vangistuse võrra ning mõista T. Laurile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb T. Lauri eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka ning lugeda T. Lauri karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 21.12.2023. a. Kohus on seisukohal, et arvestades teo iseloomu ja süü suurust tuleb Toomas Lauril karistus ära kanda reaalse vangistusena. 9

(11)T. Lauri suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. IV KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS

§ 173

lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning

§ 175

lg 1 p-de 3, 4, 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning sundraha. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Toomas Lauri menetluskuluks on isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 155 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kokku 806,40 (542,88 + 263,52) eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, so 2 050 eurot (kuutasu alammääraks alates

  1. jaanuarist
  2. a on 820 eurot). Maksukohuslaste registri väljavõttes (tl 151) on märgitud, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed T. Lauri tulude kohta, sest ta ei ole
  3. aasta ja
  4. aasta kohta tuludeklaratsiooni esitanud, samuti puuduvad andmed temale
  5. a tehtud väljamaksete kohta. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 152-153) nähtub, et T. Lauri deklareeritud sissetuleku suurus
  6. a ja
  7. a oli 0 eurot. Süüdistatav avaldas kohtule, et XXX, kuna XXX. Arvestades T. Lauri majanduslikku olukorda (XXX) ja resotsialiseerumisväljavaateid, käib süüdistatavale menetluskulude täies mahus ja korraga tasumine üle jõu. Seetõttu jätab kohus

§ 180lg 3 alusel T.

Lauri sundrahast pool, so 1 025 eurot ja kaitsja tasust pool, so 403,20 eurot, kokku 1428,20 eurot riigi kanda ning annab süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulud osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu jooksul.

§ 175lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel tuleb T.

Laurilt välja mõista menetluskulud 1583,20 eurot alljärgnevalt: ekspertiisi maksumus 155 eurot, kaitsja tasu 403,20 eurot ning sundraha 1 025 eurot. V ASITÕEND JA SALVESTISED Kriminaalasjas on asitõendiks sündmuskoha vaatluse käigus XXX talus paiknevast elumajast kaasa võetud musta värvi käepidemega verekahtlase määrdumisega nuga (pakend AT 1), mis on hoiul Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas. Kannatanu R. L. kinnitas 24.01.2024. a avalduses kirjalikult, et ta ei soovi tagasi saada nuga, millega teda löödi. Noa võib hävitada. Sellest tulenevalt leiab kohus, et musta värvi 10

(11)käepidemega verekahtlase määrdumisega nuga (pakend AT 1) tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada.

Lisaks on toimikus üks CD-R plaat ja kaks DVD-R plaati: 21.12.

  1. a häirekeskuse kõnede salvestised CD-R plaadil (pakend HK1), 21.12.
  2. a politseiametnike vormikaamerate P25142 ja P38187 salvestised DVD-R plaadil (pakendatud valgesse ümbrikusse „Vormikaamerad P25142, P38187“) ja 21.12.
  3. a politseiametnike vormikaamerate P25142, P38187 ja P38560 salvestised DVD-R plaadil. Kohus jätab eelnimetatud salvestised

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

VI KANNATANU TEAVITAMINE Kannatanu R. L. esitas

§ 38lg 5 p 2 alusel taotluse enda teavitamiseks.

Seega tulenevalt

§ 313

lg 1 p-st 101 ja

§ 38lg 5 p-st 2 tuleb teavitada kannatanut R.

L. süüdistatava Toomas Lauri ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.