lg 21 paluvad pooled, et kohus kinnitaks maksegraafiku maksekäsuga ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-23-114200 menetluse võlgniku vastu esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse osas. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 489 lg 21 sätestab, et kui avaldaja ja võlgnik on kohtule esitanud kirjaliku avalduse võla tasumiseks osade kaupa ning lisanud avaldusele maksegraafiku makseettepanekus märgitud võla tasumiseks, võib kohus kinnitada maksekäsu tegemisega koos maksegraafiku. Maksegraafik peab sisaldama võla tasumise tähtpäevi, osamaksete suurusi ja osamaksete tasumise korda, kuid ei tohi sisaldada muid tingimusi võla tasumiseks. Osamakse suurus märgitakse rahasummana. Koos maksekäsu tegemisega kinnitatud maksegraafik kehtib täitedokumendina. Maksegraafikule ja selle kinnitamisele kohtu poolt ei kohaldata käesolevas seadustikus kompromissi kohta sätestatut. 4. Kohus, olles maksegraafiku üle vaadanud, leiab, et poolte esitatu ei vasta
lg 21 teises ja kolmandas lauses toodud nõuetele, mille kohaselt maksegraafik peab sisaldama võla tasumise tähtpäevi, osamaksete suurusi ja osamaksete tasumise korda, kuid ei tohi sisaldada muid tingimusi võla tasumiseks. Poolte kokkulepe sisaldab tingimust, et Julianus Inkasso OÜ-l on õigus maksegraafikust tuleneva maksega viivitamisel kostjalt koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses, kui kostja viivitab maksegraafikust tuleneva makse maksmisega. 5. Maksegraafik kehtib
Viidatud sättest tulenevalt oleks avaldajal võimalik täitemenetlust alustada, kuid kohtutäitur ei saa võlgnikult kogu summat korraga sisse nõuda, vaid peab lähtuma kokkulepitud tasumise tähtpäevadest, osamaksete suurusest ja tasumise korrast (vt Kõve, V. jt,
III kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2018, § 489 p 3.3.1.b). Arvestades kokkuleppe sisu, tuleb
Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (
Kohus menetleb esitatud kokkulepet kompromisslepinguna analoogia korras
7.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 3
Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 12.
lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Poolte kokkuleppest nähtuvat sisaldab kompromisssumma ka menetluskulusid. Komrpomisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning kohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.