← Eesti

2-21-138523/19

Obsah (11)§ 178§ 415§ 422§ 417§ 418§ 423§ 173§ 169§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-21-138523 Määruse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2024, Pärnu Tsiviilasi Osaühing Aktiva Finants hagi A.J. vast

§ 178lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Osaühing Aktiva Finants esitas
  2. novembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse A.J.ilt 1913,19 euro saamiseks. Võlgnikul ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul Tsiviilasi nr 2-21-138523 kätte toimetada, mistõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning
  3. märtsil 2022 andis maksekäsu osakonna kohtunikuabi nõude üle kohtunikule avalduse lahendamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule põhjendatud nõudega hagiavalduse ja tasus täiendavalt riigilõivu, kohus
  4. juuni 2022 määrusega võttis hagiavalduse menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Hagiavaldus lisadega ja menetlusse võtmise määrus toimetati A.J.ile isiklikult kätte
  5. detsembril 2022 tema elukohas Rohu tn 44-406, Pärnus. Seega hagile vastamiseks määratud tähtaeg 14 päeva lõppes
  6. detsembril
  7. Kostja hagile ei vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.
  8. Pärnu Maakohus
  9. jaanuari 2023 tagaseljaotsusega rahuldas Osaühingu Aktiva Finants hagi A.J.i vastu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel
  10. oktoobril 2019 sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3469839 tuleneva võlgnevus 1961,98 eurot (millest 1309,41 eurot põhivõlg, 149,60 eurot intressi võlg, 35 eurot sissenõudmiskulud, 467,97 eurot
  11. jaanuari 2023 (kaasa arvatud) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis) ning alates
  12. jaanuarist 2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivise põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 1309,41 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär oli 10,5% aastas). Kohus tagaseljaotsusega jättis rahuldamata hageja nõude sissenõudmiskulu 15 eurot väljamõistmiseks. Kohus jättis hageja menetluskulud 99,24% ulatuses A.J.i kanda ja 0,76% ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kanda. Kostja A.J.i menetluskulud jäid täies ulatuses tema enda kanda. Kohus määras osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 425 eurot (225 eurot riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 180 eurot lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta), mõistis A.J.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulude katteks välja 421,77 eurot ning viivise menetluskuludelt.
  13. A.J. suri
  14. jaanuaril 2023, s.o järgmisel päeval pärast tagaseljaotsuse tegemist, tagaseljaotsust talle kätte ei ole toimetatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § § 353 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma korral menetlus tsiviilasjas peatub, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist.

  1. Pärimisregistri andmetel anti A.J.i pärimisasjas
  2. septembril 2023 välja pärimistunnistus ning selle kohaselt on A.J.i pärijateks N.T., G.V.ja L.P.. Kohus
  3. septembril 2023 teavitas pärijaid menetlusest ja jõustumata tagaseljaotsusest. AVALDUS MENETLUSE TAASTAMISEKS (KAJA)
  5. oktoobril 2023 saabus kohtule kostja pärijate N.T., G.V.ja L.P.a kaja. Kostjad paluvad taastada menetlus, lubada kostjatel astuda menetlusse ja rahuldada kaja, jätta osaühingu Aktiva Finants hagi rahuldamata ja tema menetluskulud enda kanda. Kostja õigusjärglased paluvad tagastada kostjatele kaja esitamise eest tasutud riigilõivu 245 eurot.
  6. Kostjad märgivad, et
  7. jaanuari
  8. a tagaseljaotsuse tegemise aluseks ei olnud nende tegevusetus, vaid A.J.i tegevusetus. Kostjad ei suhelnud A.J.iga ning neil ei olnud võimalik tema käitumist mõjutada. Samas on kostjad pärast A.J.i surma rääkinud nii tema naabrite kui ka meditsiinitöötajatega ja saanud teada, et tema tervislik seisund oli juba pikemat aega halb. A.J. viidi enne surma hoolekandeasutusse SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu. Hoolekandeasutuse töötajate jutust on selgunud, et tal oli hulgaliselt probleeme tervisega, sh ka mingi ajukahjustus. Üldpilt tema tervislikust seisundist oli väga halb, seda iseloomustati sõnaga kurtunud – tugevasti kõhnunud, otsa 2

(6)Tsiviilasi nr 2-21-138523 lõppenud. On selge, et sellised muutused ei toimu inimesega üleöö. Arvestades, et A.J.ile toimetati menetlusdokumendid kätte isiklikult allkirja vastu
  1. detsembril 2022 ehk umbes poolteist kuud enne tema surma, pidi tema tervislik seisund olema juba menetlusdokumentide kättetoimetamise ajal nii halb, et pidi takistama kohtule kirjaliku vastuse esitamist, samuti hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamise või ennistamise taotlemist. Arvestades hoolekandeasutuse töötajate poolt mainitud ajukahjustust, ei saanud A.J. tõenäoliselt üldse arugi, mis dokumendid talle allkirja vastu kätte toimetati. Seega esineb ka mõjuv põhjus, mis tingis A.J.i tegevusetuse.
  2. Pärnu notar Kaia Krüger algatas
  3. märtsil 2023 A.J.i pärimismenetluse, mille käigus viis Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Kersti Kaljula läbi A.J.i suhtes üleskutsemenetluse pärandvara inventuuri teostamiseks. Pärandvara inventuuri aktist nähtub, et üleskutsemenetluses esitas oma nõuded ka OÜ Aktiva Finance Group, seega on see asjaolu hagejale teada. Pärandvara inventuur selgitas välja, et A.J.i pärandvara hulka kuulub varalisi kohustusi kokku 10 092,15 euro väärtuses, kuid asju ja õiguseid pärandvara hulka ei kuulu, sh oli pärandaja nimel oleva AS SEB Pank arvelduskonto saldo seisuga
  4. jaanuaril
  5. a 0,00 eurot.
  6. A.J.i pärandi inventuuri tulemuste alusel esitasid kostjad kohtule A.J.i pärandvara pankrotiavalduse. Pärnu Maakohtu
  7. septembri
  8. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-13217 võeti pankrotiavaldus menetlusse ja määrati deposiidi nõue. Kuna kohtu määratud tähtpäevaks ei maksnud keegi pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1500 eurot ning pärandvaras ei olnud piisavalt vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks, lõpetas Pärnu Maakohus
  9. oktoobri
  10. a määrusega A.J.i pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Määrus avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded
  11. oktoobril 2023, määrus on jõustunud.
  12. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lõige 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 143 lõige 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et pärast pankrotiavalduse esitamist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvaraga. A.J.i pärandvara hulka ei kuulu asju ega õiguseid, sh oli pärandaja nimel oleva AS SEB Pank arvelduskonto saldo seisuga
  13. jaanuar
  14. a 0,00 eurot. Tulenevalt PärS § 130 lõikest 3 ning § 143 lõigetest 1 ja 4 on kostjate vastutus hageja ees välistatud, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. HAGEJA VASTUS KAJALE
  15. Kohus
  16. märtsil 2024 edastas kaja hagejale ja küsis temalt kirjaliku arvamuse kaja kohta. Hageja
  17. märtsil 2024 kirjalikus seisukohas vaidleb kaja rahuldamisele vastu. Hageja leiab, et kostjate poolt kaja esitamine on tarbetu. Viidates PärS § 130 lg-le 3 ja § 143 lg-tele 1 ja 4, hageja leiab, et kuna pärandaja pärandvara pankrotimenetlus lõppes pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning pärijad ei vastuta nõude eest oma isikliku varaga, siis ei ole menetluse taastamisel alust. Hageja jaoks on nõue lõpetatud oktoobris, kui pankrotimenetlus lõppes pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Hageja palub jätta kaja rahuldamata ning menetlus taastamata. Menetluskulud jätta kostja kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  18. Kohus leiab, et kaja tuleb rahuldada ja menetlus tsiviilasjas taastada.

§ 415

lg 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

§ 422

lg-st 1 tulenevalt on hagile vastamata jätmise mõjuvaks põhjuseks muu hulgas poole haigestumine. Tulenevalt

§ 417lg-test 1 ja 2 kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne 3

(6)Tsiviilasi nr 2-21-138523 tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast.
  1. Tagaseljaotsusega osaliselt rahuldati hageja nõuded A.J.i vastu, sest A.J. hagile ei vastanud. Asjas ei ole vaidlust selles, et algsele kostjale toimetati hagiavaldus lisadega ja menetlusse võtmise määrus enne tagaseljaotsuse tegemist isiklikult kätte. See tähendab, et kaja esitamiseks on vajalik mõjuv põhjus. L.P., L.T. ja G.V.astusid kostjatena menetlusse pärast tagaseljaotsuse tegemist. Kostjad ei ole oma käitumisega põhjustanud tagaseljaotsuse tegemist, kuid saavad kaja esitamisel tugineda sellele, et nende õiguseellasel oli mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks ja sellest kohtule mitte teatamiseks. Kostja õigusjärglased on põhistanud, et A.J. ei saanud hagile vastata oma tervisliku seisundi tõttu. Kostjate väidetel toimetati A.J. mõni aeg enne surma hooldekodusse. Kostjate teada oli A.J.il hulgaliselt probleeme tervisega, sh ka mingi ajukahjustus, üldpilt tema tervislikust seisundist oli väga halb, seda iseloomustati sõnaga kurtunud– tugevasti kõhnunud, otsa lõppenud. Kostjad oletavad, et selline terviseseisund ei teki üleöö ning A.J. pidi juba dokumentide saamise ajal olema väga halva tervisega ega olnud suuteline aru saama, et peab hagile vastama.
  2. Kohus möönab, et kostjad ei ole esitanud A.J.i tervisliku seisundi kohta tõendeid. A.J. oli surres 69-aastane. Kohtukordnik on
  3. detsembril 2022 andnud dokumendid A.J.ile isiklikult allkirja vastu üle A.J.i kodus. Pärast seda pooleteise kuu jooksul A.J.i tervise seisund halvenes sedavõrd, et ta ei olnud enam suuteline iseseisvalt toime tulema ja toimetati hooldekodusse, kus ta peagi suri. Kohus leiab, et sellest saab mõistlikult järeldada, et A.J. ei pruukinud juba dokumentide kättesaamise ajal tervise tõttu olla suuteline aru saama, mis talle üle anti ja mida ta tegema peab. Tema tervis võis halveneda ka vastamise tähtaja jooksul.

§ 422

lg 1 kohaselt on menetlusosalise tervisest tulenev takistus hagile kirjalikult vastata või taotleda vastamiseks tähtaja pikendamist on kohtu hinnangul mõjuv põhjus menetlustoimingu tegemata jätmiseks. Eeltoodu alusel kohus leiab, et

§ 417

lg 2 alusel tuleb kaja rahuldada ja menetlus tsiviilasjas taastada.

§ 418

lg 1 kohaselt menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.

  1. Kuivõrd kohus tegi tagaseljaotsuse seetõttu, et kostja hagile tähtaegselt ei vastanud, taastub kaja rahuldamise järel menetlus eelmenetluse staadiumisse. Hagi läbi vaatamata jätmine
  2. Menetluse taastamise järel ole asjas aga kostjaks enam A.J. (kelle õigusvõime on surmaga lõppenud), vaid tema üldõigusjärglastena pärijad L.P., L.T. ja G.V.. Hagi rahuldamine sõltub sellest, kas hagejal saab olla nõuet A.J.i pärijate vastu. Kostjad taotlevad jätta hagi läbi vaatamata, kuivõrd hagejal ei saa olla nõuet kostjate vastu: kostjad on põhivõlgniku A.J.i pärijad, pärimismenetluses on läbi viidud pärandvara inventuur ning seega PärS § 143 lõige 1 kohaselt on pärijate vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega, pärandvara pankrotimenetluse on lõppenud raugemisega.
  3. Kajale lisatud pärnu kohtutäitur Kersti Kaljule
  4. septembril 2023 koostatud A.J.i pärandvara inventuuri akti kohaselt pärandajal ei olnud vara, mille arvelt kohustusi täita. Pärandajal oli arvelduskonto AS-is SEB Pank, mille saldo surma päeva seisuga oli 0 eurot. Pärandajale ei kuulunud registritesse kantavat kinnis- ega vallasvara. Inventuuriaktis kajastatud pärijate selgituste kohaselt elas A.J. enne surma Pärnu linna poolt antud sotsiaalkorteris (toas), korter oli väga halvas seisukorras ning seal ei olnud midagi, millel oleks olnud mingit väärtust, praktiliselt kõik läks prügimäele. Erinevate võlausaldajate ees oli pärandajal kohustusi kokku vähemalt 10 092,15 eurot, sh hageja käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue. Ka pärandaja matusekulud on tasunud pärandaja õed 4

(6)Tsiviilasi nr 2-21-138523 ning kulude hüvitamiseks pärandvaras vahendeid ei olnud. Seetõttu pärijad esitasid kohtule pärandvara pankrotiavalduse. Pärnu Maakohtu
  1. oktoobri 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-13217 on pärandvara pankrotiasjas jäetud ajutine haldur nimetamata ning menetlus lõpetatud pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtute infosüsteemi andmetel määrus jõustus edasi kaebamata
  2. oktoobril
  4. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja
  5. aprilli 2022 hagiavalduses A.J.i vastu esitatud nõuet võimalik kostjate vastu rahuldada, sest hagejal ei ole õiguslikku alust nõuda A.J.i pärijatelt pärandaja võlgade tasumist. Hageja kinnitab ka ise, et tema nõue A.J.i vastu lõppes 2023.a oktoobris pankrotimenetluse raugemise määruse jõustumisega.

§ 423

lg 2 p 2 viimase alternatiivi kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi läbi vaatamata. 18. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Siin asjas tuleb jaotada hagimenetluse kulud ja kaja lahendamise kulud. 18.1.

§ 169

lg 2 näeb ette, et tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Seega kaja esitamisega seotud menetluskulud jäävad kostjate kanda. Hageja taotles jätta kaja rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda, kuid ei ole täiendavate menetluskulude kohta nimekirja esitanud ning hageja võimalike kulude suurus ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Seega kaja lahendamise menetlusega seotud kuludest jäävad kostjate kanda nende endi menetluskulud. 18.2. Hagi läbivaatamisega seoses jäävad

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

§ 168

lg-tes 3-5 sätestatud erisusi menetluskulude teisel viisil jaotamiseks praeguses asjas ei esine. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata kaja lahendamise tulemusel koheselt, esialgne kostja ega tema pärijad ei ole hagimenetluses sisuliselt osalenud ning neil ei saa olla tekkinud hagimenetlusega seoses menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad hageja kanda tema enda võimalikud menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt asjas puuduvad hüvitatavad menetluskulud, mistõttu kohus

§ 174lg 1 alusel menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

19. Riigilõivude tagastamine

§ 150

lg 1 punkti 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

§ 150

lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

§ 150

lg 1 punktis 7 nähakse ette riigilõivu tagastamine kaja osalise või täieliku rahuldamise korral.

§ 150

lg 31 järgi riigilõivu i tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sh kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada.

§ 150

lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja 5

(6)Tsiviilasi nr 2-21-138523 läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 19.
  1. Kohtute infosüsteemi andmetel tasus Aktiva Finance Group OÜ maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude kohta hagiavalduse esitamisel
  2. aprillil 2022 täiendavalt riigilõivu 157,09 eurot. Hagejal on

§ 150lg 1 p 3 ja lg 4 alusel õigus selle summa tagastamist taotleda.

Selleks tuleb hagejal kohtule avaldus esitada hiljemalt 31. detsembril 2024.

§ 150

lg 6 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. 19.

  1. Kostjad on kaja esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks kohtule taotluse esitanud. Kostjate eest tasus Geir Veski
  2. oktoobril 2023 riigilõivu 245 eurot. Hagimaterjalid toimetati kostjale A.J.ile kätte isiklikult allkirja vastu ning sellisel juhul

§ 150lg 31 kohaselt üldreeglina kajalt tasutud riigilõivu ei tagastata.

Kohus leiab aga, et kuna A.J. jättis hagile vastamata oma tervise seisundist tulenevalt, mida kinnitab tema surm 1,5 kuud hiljem, siis selles asjas esineb

§ 150lg 31 teises lauses sätestatud alus kaja riigilõivu tagastamiseks.

Kohus rahuldab kostjate taotluse ja tagastab kaja esitamisel tasutud riigilõivu 245 eurot samale kontole, millelt see tasuti. Riigilõiv tagastatakse pärast määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.