Obsah (5)

§ 424§ 74§ 68§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-7696 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna esinduse

) § 74 lg 4 alusel Tartu Maakohtu

1. oktoobri 2018 otsusega U.A-le määratud katseaega 3 kuu võrra, st
2. jaanuarini
4. Määrus saata U.A-le ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Kohtuotsus
5. Tartu Maakohtu 22.oktoobri 2018 otsusega tunnistati U.A süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 74

lg 2 alusel määrati koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26.

– 28. juuni 2018, s.o 3 päeva koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka ja mõisteti U.A koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 27 päeva vangistust. Ülejäänud karistus, s.o 1 aasta ja 5 kuud vangistust jäeti

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui U.A ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut 1 kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid, täidab

§ 75

lg 2 pdes 2 ja 8 sätestatud kohustusi ja talle

§ 75

lg 4 alusel pandud kohustust registreerida ennast hiljemalt 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbida hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 22. oktoobrist 2018.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti U.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

Erakorraline ettekanne

2. juunil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtu Võru kohtumajale U.A kohta erakorralise ettekande. Selles ettekandes märgitakse järgmist.
3. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolud, et U.A lahkus
4. juunil 2019 kriminaalhooldusametniku eelneva loata Eesti territooriumilt Soome ega ilmunud
5. juunil 2019 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
6. juunil 2019 antud kirjalikus seletuses märkis U.A, et ta sõitis
7. juunil 2019 Soome, et tutvuda tööga. U.A väitel ei ilmunud ta
8. juunil 2019 registreerimisele, sest ta viibis sel ajal Soomes.
9. U.A suhtes algas kriminaalhooldus
10. novembril
11. Kriminaalhooldusametnik kohtus U.A-ga esimest korda
12. novembril
13. Sellel kohtumisel selgitas ametnik U.A-le kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise korral. U.A pöördus
14. jaanuaril 2019 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmahindamisele. Ta otsustas, et ta ei jätka programmis osalemist. Temaga on katseajal vesteldud alkoholi tarvitamisest ja teda on motiveeritud jätkama programmis osalemist, kuid praegu tunneb ta, et ei vaja meditsiinilist sekkumist. U.A läbis
15. veebruarist 2019 kuni
16. märtsini 2019 liiklusohutusprogrammi.
17. aprillil 2019 esitas U.A kriminaalhooldusametnikule töövõimetoetuse määramise otsuse, millest nähtub, et tal on tuvastatud osaline töövõime ja talle on määratud töövõimetoetus perioodiks
18. veebruarist 2019 kuni
19. veebruarini
20. U.A on täitnud registreerimiskohustust 12 korral. Ühel korral jättis ta ametniku vastuvõtule ilmumata, kuid mitteilmumine loeti põhjendatuks.
21. märtsil 2019 laekus kriminaalhooldusametnikule Politsei- ja Piirivalveametilt informatsioon, millest nähtub, et U.A tarvitas
22. märtsil 2019 alkoholi. Selle eest tegi kriminaalhooldusametnik U.A-le
23. märtsil 2019 esimese kirjaliku hoiatuse.
24. mail 2019 laekus kriminaalhooldusametnikule informatsioon, et U.A tarvitas
25. mail 2019 alkoholi. Selle eest tegi kriminaalhooldusametnik U.A-le
26. mail 2019 teise kirjaliku hoiatuse.
28. juunil 2019 saatis U.A ametnikule e-kirja, kus mainis, et soovib sõita
29. juunil 2019 Soome. Kuna tegemist oli nädalavahetusega, polnud ametnikul võimalik temaga suhelda. U.A ei ilmunud
30. juunil 2019 registreerimisele, sest ta oli sel ajal Soomes.
31. juunil 2019 ilmus U.A registreerimisele ja mainis ametnikule, et ta saab asuda ametliku töölepingu alusel tööle ettevõttes R. O. . Nad leppisid kokku, et U.A saadab töölepingu ametnikule ekirja teel.
32. juunil 2019 esitas U.A avalduse välisriiki sõitmiseks, mille ametnik rahuldas.
33. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pikendada U.A katseaega 3 kuu võrra kuni
34. jaanuarini 2021, sest U.A vajab täiendavat toetust ja järelevalvet. 2 Kohtu seisukoht
35. Kohus tuvastab U.A
36. juuni 2019 e-kirja,
37. ja
38. juuni 2019 MIS tabamuse teadete ja U.A kirjaliku seletuse alusel, et U.A sõitis
39. juunil 2019 kriminaalhooldusametniku eelneva loata Soome. Seega rikkus U.A talle katseajaks

§ 75

lg 1 p 6 alusel pandud kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Registreerimislehe ja U.A kirjaliku seletuse alusel tuvastab kohus, et U.A ei ilmunud 12. juunil 2019 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Niisiis rikkus U.A talle katseajaks

§ 75

lg 1 p 2 alusel pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 8.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega peab kohus otsustama, kas ta paneb U.A-le täiendavad kohustused, pikendab katseaega või saadab süüdimõistetu vanglasse. 9. Vangistuse täitmisele pööramine kui

§ 74lg 4 alternatiividest kõige raskem peaks tulema kohaldamisele viimase abinõuna.

See oleks kohane eeskätt siis, kui senised rikkumised on väga rasket laadi, neid on aset leidnud palju ja kui on karta ka kohustuste edasist rikkumist. Niisiis tuleks vangistusele eelistada täiendavate kohustuste seadmist või katseaja pikendamist. 10. Vangistuse täitmisele pööramine praeguse menetluse esemeks olevate rikkumiste eest tuleb kõne alla eeskätt seetõttu, et U.A on varem kahel korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Alkoholi tarvitamine kätkeb U.A seniseid õigusrikkumisi silmas pidades suurt uute kuritegude riski. Lisaks toimusid mõlemad alkoholi tarvitamised alles üsna hiljuti ja võrdlemisi lühikese ajavahemiku kestel: märtsis ja mais. Negatiivne on seegi, et T. Peadaja ei rikkunud praegu mitte ühte, vaid kahte kohustust: läks ilma loata välismaale ega tulnud kriminaalhooldaja vastuvõtule. Siiski on ka asjaolusid, mis nende rikkumiste ebaõigust vähendavad. Esiteks ei ole tegu kahe eraldiseisva juhtumiga, vaid üks rikkumine tingis teise: kriminaalhooldaja juurde ei saanud U.A minna seepärast, et ta oli Soomes. Oluline on seegi, et U.A ei varjanud oma Soome minekut kriminaalhooldaja eest, vaid andis sellest viimasele teada. Kolmandaks oli välismaale minemise motiiv iseenesest positiivne: U.A soovis hakata tööl käima. Seepärast leiab kohus, et rikkumised pole sedavõrd tõsised, et tingiksid U.A vanglasse saatmise. Seda ei tingi ka U.A tulevase käitumise prognoos. On loomulikult igati võimalik, et O. U.A hakkab käitumiskontrolli ettekirjutusi rikkuma ka edaspidi. Siiski tuleb märkida, et vähemalt Soomes tööl käimisega seoses on asi praeguseks lahenenud: kriminaalhooldaja sai selle osas U.A-ga suhelda ja lubas viimasel Soome tööle minna. Niisiis on lootust, et edaspidi peab U.A reeglitest kinni. Seetõttu piirdub kohus U.A katseaja pikendamisega 3 kuu võrra. /allkirjastatud digitaalselt/ 3