KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2024, Tallinn Kohtuasja number 1-24-1671
(24700000005)Kohtunik Markus Kärner Kriminaalasi X taotlus määrata talle riigi õigusabi Riigiprokuratuuri
- märtsi
- a määruse vaidlustamiseks Õigusabi taotleja X (ik XXXXXXXXXXX; viibib XXX) RESOLUTSIOON Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel, milleks on omakorda võimalik taotleda riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- X esitas
- jaanuaril 2024 Riigiprokuratuurile kuriteokaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri C ja Viru Vangla ametniku Y suhtes. Kuriteokaebuse kohaselt on prokurör ja vanglaametnik jätnud X avalduste alusel Viru Vangla avavangla kontaktisiku suhtes kriminaalmenetluse nr 23922700171 põhjendamatult alustamata, viidates seejuures, et tegu on haldusasjaga. Kontaktisik pani kuriteo toime väljasõiduplaani koostamisel. X hinnangul esitasid C ja Y oma põhjenduste esitamisega halduskohtule valeandmeid ega vastanud ühelegi temapoolsele väitele.
- Riigiprokuratuur jättis
- jaanuari 2024 teatisega kriminaalmenetluse selle aluse puudumise tõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 järgi alustamata. Riigiprokurör märkis, et uurimisasutus jättis kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Viru Ringkonnaprokuratuur jättis selle menetlusotsustuse muutmata. Kuriteokaebuse kohaselt seisneb vanglaametniku ja prokuröri kuritegu selles, et nad jätsid 1-24-1671 X taotlused rahuldamata. Uurimisasutuse ja prokuratuuri menetlusotsustega mittenõustumine ei viita ühegi kuriteo tunnustele. Xl on võimalus kõnealuseid menetlusotsustusi vaidlustada, mida ta on teinud. See kaebus lahendatakse eraldiseisvalt.
- X vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris.
- Riigiprokuratuur jättis
- märtsi 2024 määrusega X kaebuse rahuldamata, nõustudes kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises esitatud põhjendustega. Määruse koostanud juhtiv riigiprokurör selgitas kriminaalmenetluse seadustiku nõudeid (KrMS § 193 lg 1) ja kohtupraktikat (RKKKo 3-1-1-60-09, p 11) selle kohta, mis tingimustel on võimalik kriminaalmenetlust alustada. Kaebuste rahuldamata jätmine ei ole kriminaliseeritud. Prokurör C ja ametnik Y on koostanud arvukalt vastuseid X pöördumistele ja kaebustele, kuhu on lisatud vaidlustamise kord. Osade menetlusotsuste puhul on Xle selgitatud, et tal on võimalik enda õigusi kaitsta haldus-, mitte kriminaalmenetluses. Sedalaadi selgitused on mõeldud X abistama ega ole õigusvastased.
- märtsil 2024 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus X riigi õigusabi taotlus, milles ta soovib riigi õigusabi, vaidlustamaks advokaadi vahendusel ringkonnakohtus KrMS § 208 lg 1 alusel Riigiprokuratuuri
- märtsi 2024 määrust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus jätab X (taotleja) riigi õigusabi taotluse rahuldamata, sest asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene ning sel juhul riigi õigusabi ei anta (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5).
- Ringkonnakohus ei saa hinnata, kas RÕS § 6 lg-s 1 sätestatud riigi õigusabi andmise majandusliku seisundiga seonduvad tingimused on täidetud, sest taotleja ei ole vaatamata RÕS § 13 lg-s 1 sätestatud kohustusele lisanud taotlusele majandusliku seisundi teatist. Selle puuduse kõrvaldamiseks ringkonnakohus täiendavat tähtaega ei anna, sest isegi, kui taotleja majanduslik seisund vastab RÕS § 6 lg-s 1 sätestatule, tuleks riigi õigusabi andmisest keelduda RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alusel.
- RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Prokuratuur on kuriteokaebuses kirjeldatud asjaolusid hinnanud asjassepuutuvate menetlusnormide ja kohtupraktika valguses ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et need ei viita isegi hüpoteetiliselt ühelegi kuriteokoosseisule. See, et taotleja ei nõustu menetlejate otsustega, ei tähenda, et menetlejad oleks toime pannud kuriteo ning seda isegi juhul, kui kaebemenetluses selguks, et menetleja on mõne õigusnormi kohaldamisel eksinud. Kuna taotleja väited prokuröri ja vanglaametniku poolt toime pandud kuritegude kohta on selgelt alusetud, ei näe ringkonnakohus võimalust, et advokaadi poolt esitatud kaebus saaks kaasa tuua Riigiprokuratuuri määruse tühistamise. Seega on riigi õigusabi taotlus advokaadi vahendusel ringkonnakohtule kaebuse esitamiseks perspektiivitu. Kohus keeldub riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel ja jätab taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2
(2)