← Eesti

2-22-18900/43

Obsah (9)§ 172§ 657§ 659§ 654§ 662§ 651§ 477§ 5621§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-18900 Kohtuasi X

§ 172

lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. 6.

  1. Määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest.
  2. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
  3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
  4. X (avaldaja, isa) esitas 16.12.2022 Harju Maakohtule avalduse Cga (laps, puudutatud isik I) suhtluskorra kindlaksmääramiseks.
  5. Avalduse kohaselt on Ql (puudutatud isik II, ema) ja isal kaks ühist last. Isa ja ema omavahelised isiklikud suhted on lõppenud. Ema kolis 30.03.2022 koos noorema pojaga eraldi elama. Vanem poeg jäi isaga elama nende koju. Nooremat poega käis avaldaja enda juurde võtmas vähemalt pooltel nädalapäevadest, tööpäevadel umbes kella 16.00-st järgmise tööpäeva alguseni või lapse magamaminekuni vahemikus 21.00-22.
  6. Nädalavahetustel hoidis isa last ühe või kaks ööpäeva. 4 2-22-18900
  7. Avaldaja selgitas, et suhtluseks lapsega koostas ta arvutis kalendri, kuhu oli mõlemal vanemal ligipääs. Isa sisestas kalendrisse talle sobivad võimalikud lapse eest hoolitsemise ajad, mida ema üldjuhul aktsepteeris. Selline kord toimis, kuni ema avaldas soovi, et isa võtaks ühe täiendava isa ja lapse suhtluse päeva. Ema pakutud konkreetne päev isale ei sobinud. Pärast isa poolset keeldumist hakkas ema takistama isa ja lapse suhtlemist. Isa sai last hoida enne kohtule avalduse esitamist viimati 27.09.
  8. Lisaks blokeeris ema kõik suhtluskanalid, mille kaudu oleks isa emaga ühendust saanud (telefon, SMS).
  9. Avaldaja esitas 02.10.2022 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse riikliku perelepituse saamiseks. SKA palus emal esitada hiljemalt 01.11.2022 nõusoleku perelepituse algatamiseks. Ema määratud tähtajaks nõusolekut ei esitanud ja seega jättis SKA isa perelepituse taotluse läbi vaatamata.
  10. Seejärel esitas isa advokaadi vahendusel emale kohtuvälise kompromissettepaneku lapsega suhtlemise kokkuleppimiseks. Ema esitatud ettepanekuga ei nõustunud. Oma vastuses selgitas ema muu hulgas, et laps peaks veetma mõlema vanemaga võrdselt aega selliselt, et lapse isa võtaks lapse iga päev peale tööpäeva lõppu mõneks tunniks kindlatel kellaaegadel enda juurde.
  11. Isa selgitas avalduses, et tema töökorraldus ning teise lapse eest hoolitsemine ei võimaldanud isal ema pakutud kokkuleppeid sõlmida. Isa selgitas avalduses veel, et varem ööbis laps tihti isa juures ning isa sai lapsega väga hästi hakkama. Isa möönis, et kuna ta ei olnud last ema tegevusest tulenevalt kaua aega näinud, peaks laps alguses viibima kummagi vanema juures lühemat aega, kuid edaspidi puudub selleks igasugune alus.
  12. Kuna ema isa pakutud lahendusega ei nõustunud ja ema pakutud lahendus ei olnud isale vastuvõetav, lepitusmenetlusega ema ei nõustunud, pöördus isa suhtluskorra määramiseks kohtu poole. Isa palus kohtul määrata kindlaks suhtluskord lapsega alljärgnevalt: - kuni lapse lasteaeda või sõime minekuni toimib suhtluskord selliselt, et isa võtab lapse iga paaris nädala tööpäeval esmaspäevast kuni reede õhtuni tööpäeva lõppedes lapse ema elukohast hiljemalt kell 17.00 ning viib ema juurde koju kell 19.
  13. Lisaks võtab isa lapse ema juurest iga paarisnädala laupäeva hommikul kell 10 ja ema tuleb isa elukohta lapsele järgi pühapäeval hiljemalt kell 19.00; -alates lapse lasteaeda või sõime minekust on vanemate vaheline suhtluskord jagatud nädala kaupa. Selleks võtab isa lapse iga paaritu nädala pühapäeval hiljemalt kell 19.00 lapse ema elukohast ning ema tuleb lapsele isa elukohta järgi paarisnädala pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.00; - lapse haigestumisel hoolitseb lapse eest vanem, kelle juures laps haigestumise hetkel viibib ning laps viiakse teise vanema juurde esimesel võimalusel, kui lapse tervislik seisund seda võimaldab. Lapse haigestumine on lapse tervislik seisnud, mille tõttu last ei ole võimalik transportida autoga ühest kohast teise (peamiselt kõrge palavik, oksendamine jms). Eeltoodud suhtluskorra osas on alljärgnevad erandid: -emadepäev, mil on laps on ema juures ja isadepäev, mil laps on isa juures, sh on vastaval vanemal õigus koos lastega osa võtta nimetatud tähtpäevaga seotud haridusasutuse korraldatud (või ka muudest avalikest tähtpäevaga seotud) üritustest; -lapse sünnipäeva veedavad vanemad koos lapsega sõltumata suhtluskorrast. Juhul, kui kokkulepet ei saavutata, korraldab lapse sünnipäevapeo paaris aastatel ema, paaritutel aastatel isa ning igal juhul on kummalgi vanemal õigus lapsega tema õigel sünnipäeva päeval või sellele eelneval või järgneval päeval kohtuda vähemalt kolmeks tunniks. Pidu korraldav vanem võib olla lapsega koos terve päeva; 5 2-22-18900 -perekondlikud tähtpäevad (nt vanema sünnipäevad, vanavanemate sünnipäevad) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on ning tähtpäeva tähistada sooviv vanem teatab sellest tähistamise soovist ette vähemalt üks

(1)nädal pakkudes ühtlasi välja asenduskuupäeva, kui lapsed peaks tähistamise kuupäeval viibima tegelikkuses teise vanemaga; -sõltumata suhtluskorrast veedab laps lasteaeda minekust alates paarisaastatel algaval kooliaastal I ehk oktoobri ja IV ehk aprillis algava vaheaja isaga ning III vaheaja ehk veebruaris algava vaheaja emaga ning paaritul aastal algava õppeaja vaheajad vastupidi; -sõltumata suhtluskorrast veedab laps II ehk aastavahetuse vaheaja paarisaastatel algaval õppeaastal emaga vaheaja algusest kuni 30.12 ning ülejäänud vaheaja kuni kooli /lasteaia alguseni koos isaga ning paaritul aastal vastupidi. Seejärel suhtluskord jätkub selle vanema juures, kelle kord on lastega vastavalt suhtluskorrale olla; -suvise vaheaja veedab laps võrdselt mõlema vanemaga, mitte vähem kui 1-nädal korraga ning suvise vaheaja jagamise kokkulepped sõlmitakse vanemate vahel iga kalendriaasta alguses, kuid hiljemalt 01. märtsiks, mis võimaldab vanematel planeerida suvise puhkuse ja kooskõlastada see mh tööandjatega. Juhul, kui vanemad ei saavuta omavahel suvise suhtluse osas kokkulepet, siis lähtutakse sellest, et laps veedab esimese koolivaheaja nädala alates tervest vaheaja nädala esmaspäevast isaga ning nii edasi vaheldumisi iga nädal erineva vanemaga; -jaanilaupäeva ja jaanipäeva, s.o. 23.-24.06 veedab laps paarisaastal emaga ja paaritul aastal isaga. Seejärel suhtluskord jätkub selle vanema juures, kelle kord on poisiga vastavalt suhtluskorrale olla; -kumbki vanem võib lapsega (soovi korral mõlema lapsega) reisida ning selleks annavad vanemad vastastiku notariaalse nõusoleku. Vanem teatab teisele vanemale reisist ette vähemalt kaks
(2)nädalat enne reisi toimumist. Juhul, kui reis jääb osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale, saab selline reisimine toimuda üksnes teise vanema eelnevalt e-posti teel antud nõusoleku alusel ning vanemad lepivad kokku ärajäänud suhtluskorra asendamise; -lapsel on võimalik igapäevaselt suhelda lahus elava vanemaga telefoni, SMS’i või sobiva suhtlusrakenduse vahendusel; -vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad vanemad kohtumisi muuta või asendada. Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad selles kokku e-kirja teel. Puudutatud isikute seisukohad
  1. Ema nõustus, et suhtluskorra lapsega määrab kindlaks kohus, sest asja ei ole võimalik lahendada kompromissi ega kokkuleppega. Ema ei nõustunud sellega, et näeb oma imikueast just väljunud väikelast iga 2 nädala, iga 7 päeva või iga 5 päeva tagant nagu isa seda on varasemalt välja pakkunud. Ainus ühisosa tema ja lapse isa soovides on, et mõlemad vanemad veedavad oma lapsega võrdselt aega.
  2. Suhtluskord tuli ema hinnangul määrata selliselt, et vanemad veedavad oma lapsega aega ülepäeviti. Eralastehoius/lasteaias käimise ajal üks vanem hommikul viib lapse eralastehoidu/lasteaeda ning teine vanem toob ta sealt ära. Laps jääb selle vanema juurde ööbima, kes ta eralastehoiust/lasteaiast ära tõi ning see vanem viib lapse järgmisel päeval eralastehoidu/lasteaeda. Nädalavahetustel on laps ühel päeval ühe vanemaga ja teisel päeval teise vanemaga või üks vanem hoolitseb lapse eest terve nädalavahetuse (üle ühe nädala). Viimasel juhul soovis ema, et laps veedaks koos temaga iga paaris nädala nädalavahetuse ja isaga iga paaritu nädala nädalavahetuse.
  3. Ema arvates ei oleks selline suhtluskord kellelegi koormav, sest ema ja isa elavad mõlemad Keila linnas ja üksteisest maksimaalselt 2 km kaugusel. 6 2-22-18900
  4. Lapse esindaja leidis, et lapsel on nii ema kui isaga usalduslik ja soe suhe ning ta viibib meelsasti nii ema kui isa kodus. Vanemad on nõus, et laps veedaks võrdselt aega mõlema vanema juures. Kuna mõlemad kodud asuvad suhteliselt lähestikku ja tõenäoliselt saab ka lapse lastehoid või -aed asuma väikeses Keila linnas, ja laps on harjunud kahes kodus viibima, siis oleks mõlema vanema juures elamine lapsele sobiv. Esindaja hinnangul oleks pooleteiseaastasele lapsele nädalapikkused ühest vanemast eemalolekud liiga pikad. Laps on hästi harjunud kahe koduga ja seepärast pole see tema arvates lapse nn solgutamine, kui ta kummagi vanema juures 1-3 ööpäeva järjest viibib.
  5. Keila Linnavalitsuse hinnangul on vajalik lapsevanemate osalemine perelepitusteenusel, et parandada lapsevanemate omavahelist koostööd ning toetada ühistele lastele toetava ja rahumeelse keskkonna loomist. Kui vanemad kokkulepet suhtluskorra osas ei saavuta, on Keila Linnavalitsus arvamusel, et regulaarne nädalapikkune ühest vanemast eemal viibimine ei ole lapse huvides ning lapse ja lahuselava vanema suhtluskord tuleb kokku leppida lühemate perioodidena, mis võtavad arvesse lapse igakülgset heaolu ning on samas lapsevanematele teostatavad. Menetluse käik
  6. Maakohus kohaldas isa taotluse alusel 29.12.2022 määrusega esialgse õiguskaitse abinõusid ning määras kindlaks lapsega suhtlemise ajutise korra kuni tsiviilasjas nr 2-11-18900 tehtava lahendi jõustumiseni. Ajutine kord näeb ette, et: - Kohtumääruse tegemisele järgneval laupäeval ja pühapäeval võtab isa lapse ema elukohast kell 10 ning viib tagasi ema elukohta hiljemalt kell 13; - Kohtumääruse tegemisele järgneval täisnädalal võtab isa lapse ema elukohast teisipäeval ja neljapäeval hiljemalt kell 17 ning isa viib lapse tagasi ema elukohta samal päeval hiljemalt kell
  7. Sama nädala laupäeval võtab isa lapse ema elukohast kell 10 ning viib tagasi hiljemalt kell 19; - Edaspidi võtab isa lapse ema elukohast teisipäeval hiljemalt kell 17 ja viib tagasi ema elukohta kolmapäeval hiljemalt kell 10 ning neljapäeval võtab isa lapse ema elukohast hiljemalt kell 17 ning viib tagasi ema elukohta reedel hiljemalt kell 10; - Paarisnädala laupäeval võtab isa lapse hiljemalt kell 10 ema elukohast ning pühapäeval läheb ema lapsele isa elukohta järgi hiljemalt kell 17; - Lapse haigestumise korral hoolitseb lapse eest lapsevanem, kelle juures laps haigestumise hetkel viibis; - Juhul, kui lapse lastehoius alustamise ajaks ei ole määratud püsivat suhtluskorda, võtab isa lapse eespool nimetatud päevadel lastehoiust ning viib nimetatud päevadel hommikul lastehoidu; - Vanemad on kohustatud tegema lapse teisele vanemale üleandmisel koostööd, vanemad kohustuvad lapse üleandmise ajal ning lapse nähes mitte tülitsema ega halvustama teist vanemat.
  8. Kohus kuulas ema, isa ja lapse esindaja ära 12.04.
  9. Ärakuulamisel selgitas isa, et tal ei ole võimalik töö tõttu käia üle päeva last võtmas, kuid tal on võimalik seda teha nädala kaupa. 7 2-22-18900 Ema hinnangul meeldib lapsele vaheldus ning kui ta ei näe isa kaks või viis päeva, siis hakkab isa igatsema. Ema sooviks on, et vanemad hoolitsevad lapse eest ülepäeviti kuni lapse 4aastaseks saamiseni. Emale sobiks, et täisnädalavahetus oleks kordamööda, nädala sees lasteaeda üks viib hommikul ja teine toob õhtul. Suve osas ei ole ema sõnul veel selgust. Lapsele määratud esindaja selgitas, et tema oleks pakkunud 2 päeva ja 2 päeva, kuid sobib ka ema pakutu. Kui nii väike laps on teisest vanemast eemal pikka aega, tekib võõrastus. Maakohtu määrus ja põhjendused
  10. Harju Maakohus rahuldas 04.05.2023 määrusega lapse isa avalduse osaliselt ja määras kindlaks järgneva suhtluskorra: 15.
  11. Määrata kindlaks vanemate ning nende ühise lapse vaheline suhtluskord kuni lapse 4 aastaseks saamiseni alljärgnevalt: 15.1.
  12. Paaris nädalal eralastehoius/lasteaias käimise ajal lapse ema esmaspäeva hommikul viib lapse eralastehoidu/lasteaeda ning lapse isa toob ta sealt ära, laps jääb seejärel isa juurde ööbima ning isa viib lapse teisipäeva hommikul eralastehoidu/lasteaeda, kust lapse ema toob ta ära. Laps jääb seejärel ema juurde ööbima ning ema viib lapse kolmapäeva hommikul eralastehoidu/lasteaeda, kust lapse isa toob ta ära. Laps jääb seejärel isa juurde ööbima ning isa viib lapse neljapäeva hommikul eralastehoidu/lasteaeda, kust lapse ema toob ta ära. Laps jääb seejärel ema juurde ööbima ning ema viib lapse reede hommikul eralastehoidu/lasteaeda, kust lapse isa toob ta ära. Lapse ema tuleb laupäeva hommikul kell 10:00 lapsele tema asukohta järgi ja paaris nädala nädalavahetuseks jääb laps ema juurde. 15.1.
  13. Paaritul nädalal eralastehoius/lasteaias käimise ajal lapse ema esmaspäeva hommikul viib lapse eralastehoidu/lasteaeda ning lapse isa toob ta sealt ära, laps jääb seejärel isa juurde ööbima ning isa viib lapse teisipäeva hommikul eralastehoidu/lasteaeda, kust lapse ema toob ta ära. Laps jääb seejärel ema juurde ööbima ning ema viib lapse kolmapäeva hommikul eralastehoidu/lasteaeda, kust lapse isa toob ta ära. Laps jääb seejärel isa juurde ööbima ning isa viib lapse neljapäeva hommikul eralastehoidu/lasteaeda, kust lapse ema toob ta ära. Laps jääb seejärel ema juurde ööbima ning ema viib lapse reede hommikul eralastehoidu/lasteaeda, kust lapse isa toob ta ära. Paaritu nädala nädalavahetuseks jääb laps isa juurde kuni lapse ema tuleb pühapäeval kell 19:00 lapsele tema asukohta järgi. 15.1.
  14. Olukorras, kus lapsel ei ole eralastehoiu/lasteaia kohta või kui laps eralastehoius/lasteaias oma noore vanuse tõttu ei harju või ei saa seal hakkama või kui eralastehoid/lasteaed on kollektiivpuhkusel või muul põhjusel suletud, siis toimib sama suhtluskord kui ülal, kuid üleandmised toimuvad ainult üks kord päevas hommikuti samal ajal kui last oleks muidu jäetud eralastehoidu/lasteaeda. Ehk siis esmaspäeval annab ema lapse isale, teisipäeval isa lapse emale, kolmapäeval ema lapse isale, neljapäeval isa lapse emale, reedel ema lapse isale. Paaris ja paaritu nädala nädalavahetuste korraldus jääb samaks. 15.1.
  15. Kui laps jääb haigeks, siis jääb ta selle vanema juurde, kus ta haigestus. 15.1.
  16. Olenemata muust graafikust veedab laps isadepäeva isaga ja emadepäeva emaga. 15.1.
  17. Olenemata muust graafikust veedab laps isa sünnipäeva isaga ja ema sünnipäeva emaga. 15.1.
  18. Olenemata muust graafikust veedavad lapse sünnipäeva vanemad koos lapsega. Juhul, kui kokkulepet ei saavutata, korraldab lapse sünnipäevapeo paaris aastatel ema, paaritutel aastatel isa ning igal juhul on kummalgi vanemal õigus lapsega tema õigel sünnipäeva päeval kohtuda vähemalt kolmeks tunniks. Pidu korraldav vanem võib olla lapsega koos terve päeva. 15.1.
  19. Olenemata muust graafikust veedab laps paarisaastatel emaga jõulud 24.12-25.12 ja isaga aastavahetuse 31.12.-01.01 ning paaritutel aastatel vastupidi. 15.1.
  20. Olenemata muust graafikust veedab laps jaanilaupäeva ja jaanipäeva, s.o. 23.-24.06 paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. 8 2-22-18900 15.1.
  21. Kumbki vanem võib lapsega reisida. Vanem teatab teisele vanemale reisist ette vähemalt kaks
(2)nädalat enne reisi toimumist. Juhul, kui reis jääb osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale, saab selline reisimine toimuda üksnes teise vanema eelnevalt e-posti teel antud nõusoleku alusel ning vanemad lepivad kokku ärajäänud suhtluskorra asendamise. 15.1.
  1. Lapsel on võimalik igapäevaselt suhelda lahus elava vanemaga telefoni, SMS’i või sobiva suhtlusrakenduse vahendusel. 15.1.
  2. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad vanemad kohtumisi muuta või asendada. Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad selles kokku e-kirja teel. 15.
  3. Määrata kindlaks, et alates lapse 4 aastaseks saamisest muutub vanemate ning lapse vaheline suhtluskord alljärgnevaks: 15.2.
  4. Alates lapse 4 aastaseks saamisest on vanemate vaheline suhtluskord jagatud nädala kaupa. Selleks võtab isa lapse iga paaritu nädala pühapäeval hiljemalt kell 19.00 lapse ema elukohast ning ema tuleb lapsele isa elukohta järgi paarisnädala pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.
  5. 15.2.
  6. Kui laps jääb haigeks, siis jääb ta selle vanema juurde, kus ta haigestus. 15.2.
  7. Olenemata muust graafikust veedab laps isadepäeva isaga ja emadepäeva emaga. 15.2.
  8. Olenemata muust graafikust veedab laps isa sünnipäeva isaga ja ema sünnipäeva emaga. 15.2.
  9. Olenemata muust graafikust veedavad lapse sünnipäeva vanemad koos lapsega. Juhul, kui kokkulepet ei saavutata, korraldab lapse sünnipäevapeo paaris aastatel ema, paaritutel aastatel isa ning igal juhul on kummalgi vanemal õigus lapsega tema õigel sünnipäeva päeval kohtuda vähemalt kolmeks tunniks. Pidu korraldav vanem võib olla lapsega koos terve päeva. 15.2.
  10. Olenemata muust graafikust veedab laps paarisaastatel emaga jõulud 24.12-25.12 ja isaga aastavahetuse 31.12.-01.01 ning paaritutel aastatel vastupidi. 15.2.
  11. Olenemata muust graafikust veedab laps jaanilaupäeva ja jaanipäeva, s.o. 23.-24.06 paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. 15.2.
  12. Kumbki vanem võib lapsega reisida. Vanem teatab teisele vanemale reisist ette vähemalt kaks
(2)nädalat enne reisi toimumist. Juhul, kui reis jääb osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale, saab selline reisimine toimuda üksnes teise vanema eelnevalt e-posti teel antud nõusoleku alusel ning vanemad lepivad kokku ärajäänud suhtluskorra asendamise. 15.2.
  1. Lapsel on võimalik igapäevaselt suhelda lahus elava vanemaga telefoni, SMS’i või sobiva suhtlusrakenduse vahendusel. 15.2.
  2. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad vanemad kohtumisi muuta või asendada. Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad selles kokku e-kirja teel.
  3. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb rahvusvahelise õiguse, lastekaitseseaduse ja perekonnaseaduse järgi igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt esikohale seada lapse huvid. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 5 nimetab mh iga lapse sünnipärase õiguse mitte ainult elule ja tervisele, vaid ka arengule ja heaolule. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 21 kohaselt määrab vanemate vaidluse puhul vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.
  4. Kohus tuvastas, et mõlema vanema arvates on lapse huvides see, kui laps veedab mõlema vanemaga võrdselt aega. Isa selgitas kohtule, et talle sobib tema töö tõttu nädal-nädal graafik, samas kui lapse ema vaidleb sellele vastu ning leiab, et nii väiksele lapsele see ei sobi, laps hakkab vanemaid igatsema ning võiks vanematega aega veeta seega pigem ülepäeviti. Samuti on vanematel erimeelsused teatud tähtpäevade osas. 9 2-22-18900
  5. Kohus tuvastas ärakuulamisel, et lapse isa lähtub suhtluskorra osas eelkõige endale ajaliselt sobivast graafikust. Lapse ema aga sellest, mis lapsele rohkem sobib. Kohus peab ebaõigeks ja lapse huve mittearvestavaks lapse isa eeldust, et isa tegeleb lapsega ainult siis kui see isale sobib. Lapse huvide tagamine on mõlema vanema kohustus ja mõlemad vanemad peavad lapse vajadustest tulenevalt olema valmis tegema oma elukorralduses korrektuure lapse huvide tagamiseks.
  6. Seega on käesoleval juhul kohtu arvates oluline suhtluskorra kindlaksmääramisel säilitada väljakujunenud lapse suhe mõlema vanemaga ning kohtu hinnangul on suhtluskorra kindlaksmääramine võrdsetel alustel põhjendatud. Küll aga leiab kohus, et niivõrd väikese lapse (1,5 aastane) puhul on kummastki vanemast pikemaajalisem eemalviibimine negatiivselt näidustatud. Kohus osundas, et samal seisukohal olid ka kohalik omavalitsus ja lapsele riigi poolt määratud esindaja.
  7. Kohus leidis, et lapse ema poolt välja pakutud suhtluskord võimaldab väikesel lapsel olla lähedane mõlema vanemaga ning lapsel ei jõua suurema tõenäosusega tekkida igatsust teise vanema järgi ning sellega seonduvat stressi.
  8. Küll aga kaovad eeltoodud lapse noorusest tulenevad põhjused ära lapse vanemaks saades. Ka lapse ema ise leidis ärakuulamisel, et ülepäeviti suhtluskord võiks kesta kuni lapse 4aastaseks saamiseni. Kohus leidis, et põhjendatud astmekohaks on lapse ema poolt välja pakutud lapse 4-aastaseks saamine, kuivõrd laps on selleks hetkeks märgatavalt edasi arenenud, oskab juba rääkida, mõista ja ka talle seletatust aru saada.
  9. Kohus märkis, et määrab suhtluskorra lähtudes eelkõige lapse huvidest, arvestades lapsevanemate poolt ärakuulamisel avaldatut lapsega suhtlemise korraldamisel, kuid kohus ei ole samas suhtluskorda määrates seotud vanemate poolt avaldatuga ja korrigeerib ning täpsustab suhtluskorda vastavalt vajadusele.
  10. Kohus pidas põhjendatuks reguleerida suhtluskorras ka lapse haigestumisega seonduvat. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja lapse jaoks mugavam ning tema huvidega rohkem kooskõlas, kui laps jääb selle vanema juurde, kus ta haigestus.
  11. Lapsevanemate vahel ei olnud vaidlust selles osas, mis kuupäevadel täpsemalt jõulud on, kuid kohus leidis, et peab lahendi täidetavuse huvides selle määruses defineerima. Arvestades et need kaks tähtpäeva on lähestikku ja neid pannakse antud suhtluskorra kontekstis omavahel vahelduma, on põhjendatud nende ajaline kestus suhtluskorra mõttes ühtlustada. Seega kuivõrd aastavahetus on vaieldamatult 31.12-01.01 ehk kaks päeva, siis on kohtu hinnangul õige ka jõuludeks (käesoleva suhtluskorra kontekstis) defineerida üksnes 2 päeva (olenemata kristlike jõulude muudest daatumitest), milleks kohus leiab korrektne olema 24.12-25.12 kuivõrd 24.12 on üldiselt see päev mida perekondlikult koos tähistatakse, sarnaselt aastavahetuse kontekstis 31.12-le.
  12. Vanemate endi sünnipäevade osas ei olnud vanemate vahel vaidlust, et selle võiks laps veeta selle vanemaga, kelle sünnipäev on. Kohus jättis samas suhtluskorrast välja muude sugulastega seonduva, kuivõrd kohus ei menetle lapse ja muude sugulaste vahelise suhtluskorra kindlaksmääramist vaid lapse ja vanema vahelise suhtluskorra kindlaksmääramist.
  13. Kohus ei pea põhjendatuks eraldi reguleerida kooli -ja suvevaheaegu, kuivõrd kooli ajaks määrab kohus kindlaks nädal/nädal suhtluskorra. 10 2-22-18900 Määruskaebus
  14. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 04.05.2023 kohtumääruse ning teha uus määrus, millega rahuldada täies ulatuses isa avaldus lapsega suhtluskorra määramiseks.
  15. Avaldaja selgitab, et vaidlustab maakohtu kohtumääruse põhimõtteliselt kogu ulatuses, sest isegi kui teatud punktid ühtivad enam vähem avalduses tooduga ja oleks tavaolukorda arvestades mõistlikud, ei ole need praegust olukorda arvestades täpsemalt reguleerimata täidetavad ega lapse huvides. Samuti ei nõustu isa sellega, et mõistlik lapse ja vanemate vaheline suhtlus algab alates lapse 4-aastaseks saamisest.
  16. Kokkuvõtvalt leiab isa esiteks, et maakohtu määratud suhtluskord ei ole kooskõlas lapse huvidega. Lapsel on iga päev vahelduv elukoht ehk laps pendeldab iga päev kahe vanema vahet. Isa arvates piirab selline suhtluskord lapse turvatunde tekkimist ja kohanemisvõimet. Kohus ei ole oma määrust põhjendanud ega selle tegemisel tuginenud millelegi muule, kui ainult ema ja lapse esindaja väitele, et laps igatseb oma isa järele. Samas ei ole kohus põhjendanud miks peaks selline suhtluskord olema lapse huvides. Isa selgitab, et ekspertide arvates ei ole lapse jaoks hea ka üle nädala toimuv kodu vahetus, rääkimata igapäevasest vahetusest.
  17. Isa leiab, et tema taotletud suhtluskord on lapse huve arvestav ning lapsele sobivaim, sest selliselt on lapsel stabiilsem keskkond ning laps saab ühe vanemaga veeta koos aega pikemalt kui ühe õhtu. Ühe vanemaga koos pikemalt olemine toetab lapse ja vanema vahelist kiindumussuhet ja lapse emotsionaalset ning sotsiaalset arengut.
  18. Teiseks leiab isa, et maakohtu poolt määratud suhtluskord ei ole täidetav. Isa selgitab, et ta on väikeettevõtte juht, kelle töökohustuste hulka kuulub ehitusobjektide juhtimine nii Eestis kui ka välismaal. Suure osa tööst moodustab kvaliteedi juhtimine, mis eeldab koha peal ehitusobjektidega tutvumist ja erinevatele probleemidele lahenduste leidmist, ehitusdokumentide vormistamist, koosolekutel osalemist ja objektide üleandmist koos tellija ja peatöövõtjate esindajatega. Maakohtu määratud suhtluskord takistab töö tegemist. Seevastu isa pakutud suhtluskord võimaldaks mõlemal vanemal ka oma töökohustusi täita.
  19. Isa toob välja, et lisaks talle ja lapse emale koormab kohtu määratud suhtluskord ka nende vanemat poega, kes ei saa samuti koos isaga väljaspool kodu üle ühe päeva aega veeta.
  20. Lapsevanemate vahel puudub koostöö ja lapse emaga ei ole võimalik kokkuleppeid sõlmida.
  21. Vältimaks olukorda, kus ema võiks taas hakata väitma, et isa on tema suhtes vägivalda kasutanud, palub isa, et kohus määraks, et lapse ühelt vanemalt teisele üleandmine peab toimuma avalikus ruumis või õues.
  22. Isa märgib lisaks, et kuigi laps hakkas kohtumenetluse ajal käima eralastehoius, siis ei soovi ta muuta oma avalduses toodud sõnastust olukorra kohta, kui laps ei käi lastehoius või lasteaias. Seda põhjusel, et ema võib lapse hoiust või lasteaiast ära võtta ja sel juhul puuduks vanemate vahel suhtluskord.
  23. 09.06.2023 esitas isa täiendava informatsiooni ning kompromissettepaneku. Muu hulgas selgitas isa, et laps oli 25.05.2023 kuni 04.06.2023 pikemalt temaga ja tema käitumine muutus paremaks. Laps teadis lasteaeda minnes, et õhtul tuleb ta tagasi samasse kohta, kust ta 11 2-22-18900 hommikul lasteaeda läks. Seega oli see aeg lapse vaates turvatunnet ja stabiilsust tekitav, mitte pidev kahe kodu vahel pendeldamine. Isa tegi ettepaneku, et kui lapse ema ei soovi või ei ole suuteline lapse eest hoolitsema, siis on isa valmis sõlmima kokkuleppe, mille kohaselt hakkab laps elama isa juures ning suhtleb emaga iga teine pikem nädalalõpp, näiteks alates kolmapäevast või neljapäevast kuni pühapäevani, misjärel läheb laps tagasi isa juurde. Menetluse edasine käik
  24. Ema leiab, et puudub alus maakohtu kohtumääruse ümberhindamiseks. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi konkreetset olukorda lapse reaalsest igapäevaelust, mis viitaks sellele, et lapsele ei sobi kohtumääruses kirjeldatud suhtluskord. Sarnast suhtluskorda on rakendatud juba umbes viis kuud. Kui lapsel oleks olnud ebamugav või ta kannataks stressi all, siis lapsevanemad oleksid seda märganud. Regulaarne nädalapikkune ühest vanemast eemal viibimine ei ole väikese lapse huvides. Ema viitab, et lapsele riigi poolt määratud esindaja ja Keila Linnavalitsuse lastekaitsespetsialist on oma seisukohtades olnud samal arvamusel.
  25. Lapsega seotud otsuseid ei ole õige teha lähtuvalt lapsevanema töökorraldusest. Isa on iseenda tööandja ja ta omab seega paindlikkust ise määrata endale sobivad tööajad ning tööalased kohtumised ning tagada enda asendaja olemasolu. 04.05.2023 kohtumäärusega määratud suhtluskorra järgi veedab isa 50 % oma ajast ilma oma lapseta – seega on tal palju võimalusi oma tööd efektiivselt korraldada.
  26. Väide, et ema ja isa vahel igasugune koostöö puudub, ei vasta tõele. Koostöö lapsega seotud olulistes küsimusest on toiminud.
  27. Ema selgitas oma täiendavas seisukohas (12.06.2023), et asjaolu, et lapse käitumine lapsehoius muutus paremaks, ei olnud seotud sellega, et ta viibis mõnda aega isa juures pikemalt. Laps lihtalt hakkas lapsehoius kohanema. See, et laps veetis ühe korra pikema perioodi koos isaga ei anna aimu sellest, kuidas laps käituks olukorras, kui selline tegevus oleks regulaarne. Kui ema läks lapsele isa juurde järgi peale pikemat isa juures viibimist, siis oli laps väga rõõmus ja jooksis emale koheselt sülle. Kui ema jõudis lapsega ema elukohta, siis oli näha, kuidas laps oli selle koha juba osaliselt unustanud. Isa kompromissettepanekuga ema ei nõustunud.
  28. Lapse esindaja leiab, et puudub põhjus maakohtu määruse muutmiseks. Alates 29.12.2022 esialgse õiguskaitse kohtumääruse kohaldamisest on selles toodud suhtluskord lapse elu harjumuspäraseks osaks saanud ja esindaja arvates puudub vajadus selle, lapsele väga hästi sobiva rutiini muutmiseks. Esindaja leiab, et vanemad peavad oma elukorralduse seadma nii, et esikohal oleks lapse huvid. Mingit nende jaoks ületamatut probleemi selleks antud asjas ei ole.
  29. Keila Linnavalitsus leiab, et maakohtu määrus ei taga lapse parimaid huve. Maakohtu määrusega kokku lepitud suhtluskord kindlustab lapsele rutiini vanematega suhtlemiseks, kuid ei võta arvesse järjepidevuse olulisust lapse igapäevaelus. Esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord oli põhjendatud, kuna vajalik oli taastada lapse ja isa katkenud suhe.
  30. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 44. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

§ 657

12 2-22-18900 lg 1 p 2 ja

§ 659

alusel tuleb vaidlustatud määrus tühistada osas, milles maakohus määras lapse ja vanemate suhtluskorra kuni lapse 4-aastaseks saamiseni paaris ja paaritutel nädalatel (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1.1., 1.

  1. ja 1.3). Ringkonnakohus teeb eeltoodud osas uue määruse, millega muudab vastavas osas suhtluskorra tingimusi. Samuti täiendab ringkonnakohus maakohtu määrust sunnimeetmete rakendamise ja määruse jõustumise aja osas.
  2. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 46. Vanemad esitasid koos määruskaebusega uusi tõendeid. Ringkonnakohus võtab tõendid kooskõlas

§ 662lg-ga 3 asja materjalide juurde.

47. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Isa vaidlustas maakohtu määruse täies ulatuses.

  1. PKS § 143 lg 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga, mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 21 sätestab, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. PKS § 123 lg 1 järgi teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi suhtlemise korra täitmisel, tuleb kohtul lapsega suhtlemist reguleerides määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord (vt RKTKm 05.11.2014, 3-2-1-11314, p 28).
  2. Määruskaebus on esitatud eelkõige põhjusel, et lapse isa hinnangul ei ole maakohtu määratud suhtluskord, mille järgi kohtub laps kuni 4-aastaseks saamiseni mõlema vanemaga tööpäevadel iga päev kooskõlas lapse huvidega. Samuti ei ole selline suhtluskord täidetav, sest seda ei saa ühitada isa töökohustustega. Isa soovib, et laps viibiks vaheldumisi kummagi vanema juures nädala kaupa. 49.
  3. Ringkonnakohus leiab, et kuigi lapse ja vanemate suhtluskorra määramisel peab kohus esmajoones lähtuma lapse huvidest (vt RKTKm 06.04.2018, 2-15-16111, p 18), peab kohus vanema ja lapse suhtlemist reguleerides arvestama mh vanemate õigustatud huve, sh vanemate töö iseloomu (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 22). Seega ei saa lapse huvide esikohale seadmise kohustusest teha järeldust, et lapse parimad huvid on lapsi puudutavates ettevõtmistes ainus tähtsust omav asjaolu. Olukordades, kus ettevõtmine omab mõju ka teiste isikute huvidele, tuleb arvestada ka neid huve. Konkreetses olukorras tuleb lapse eri õigusi ja huvisid kaaluda ning leida tasakaalustatud lahendus, võttes arvesse nii lapse lühi- kui ka pikaajalisi huve (vt ka Andres Aru, Kristi Paron. Lapse parimad huvid. - Juridica 2015/6, lk 378, 379). 49.
  4. Maakohus on põhjendanud, tuginedes mh lapse esindaja ja Keila Linnavalitsuse arvamustele, et isa pakutud nädala kaupa suhtlemine lapsega kuni tema 4-aastaseks saamiseni, ei ole lapse huvidega kooskõlas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles osas ega hakka neid üle kordama. 13 2-22-18900 49.
  5. Maakohus pidas lapse huvidega kooskõlas olevaks kehtestada suhtluskord kuni lapse 4aastaseks saamiseni nii nagu pakkus ema (tööpäevadel suhtleb vanem lapsega iga päev ja laps ööbib ühe päeva ema ja teise päeva isa juures). Samas ei analüüsinud maakohus, kas lapse huvidega oleks kooskõlas ka mõni muu suhtluskord peale ema või isa pakutu, mis võimaldaks isal täita ka oma töökohustusi paremini kui ema pakutud suhtluskord. Kohus ei ole suhtluskorra määramisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 477lg 5).

49.

  1. Lapse esindaja on nii isa avalduse kohta antud selgitustes kui ärakuulamisel leidnud, et laps võiks kummagi vanema juures veeta üks kuni kolm päeva. Ka Keila Linnavalitsuse seisukohtadest, mille järgi nädalane ühest vanemast eemalviibimine ei ole väga väikesele lapsele sobilik, kuid ka iga päev kodu vahetamine on vastuolus lapse huvidega, saab välja lugeda, et sobilik oleks vahepealne lahendus. 49.
  2. Ringkonnakohus leiabki, et lapse huvisid ei kahjusta, kuid annab ka vanematele suurema vabaduse oma töökohustustega tegelemiseks, suhtluskord skeemiga 2-3-2 ühe nädala lõikes. See tähendab esmaspäeval ja teisipäeval on laps ühe vanemaga, seejärel kolmapäeva, neljapäeva ja reede teise vanemaga ning nädalavahetuse kaks päeva taas esimese vanemaga. Järgmisel nädalal kordub sama skeem, kuid vastupidi - esmaspäeval ja teisipäeval ning nädalavahetusel on laps vanemaga, kes eelmisel nädalal oli lapsega kolmapäeva, neljapäeva ja reede. 49.
  3. Ka maakohtu määrusega kehtestanud suhtluskorra järgi on laps kuni 4-aastaseks saamiseni korra nädalas kaks ööd ühe vanemaga. Sellist korraldust pole ema ega lapse esindaja vaidlustanud ega pidanud lapse huvide vastaseks. Seega ei oleks muudatus lapse jaoks märkimisväärne võrreldes maakohtu kehtestatud korraga. 49.
  4. Nii ema kui lapse esindaja on rõhutanud, et esialgse õiguskaitse korras kehtestatud suhtluskord, mis on sarnane maakohtu kehtestatud suhtluskorraga, on lapse huvides, kuna laps on sellega harjunud. On tõsi, et lapse jaoks on oluline rutiin, harjumine teatud elukorraldusega. Samas teatud rutiiniga harjumine ei tähenda, et laps ei harjuks ka pisut teistsuguse korraga või et see uus kord oleks vastuolus lapse huvidega pelgalt seetõttu, et ta kord juba on teatud suhtluskorraga harjunud. Lapse ema analüüsis oma seisukohas määruskaebusele lapse käitumist kahe kodu vahel liikumisel (t lk 106) ja leidis, et laps on väga hea kohanemisvõimega. Ka maakohtu kehtestatud suhtluskord tähendab, et 4-aastaseks saades tuleb lapsel harjuda nädala kaupa ühest vanemast eemal olemisega. 49.
  5. Mõistagi saab väita, et 4-aastaseks saades on laps vanem ja tuleb pikema ühest vanemast eemal olemisega toime. Samas laps kasvab ja areneb pidevalt ning ei saa öelda, et kuni neljanda eluaastani sobib vaid iga päev vahelduv elukoht, sest laps pole küps pikemaks ühest vanemast lahusolekuks. Ent saades neli aastat vanaks, on ta koheselt valmis olema teisest vanemast lahus terve nädala. Ringkonnakohtu kehtestatav suhtluskord tagab sujuvama ülemineku nädala kaupa suhtluskorrale ja on seega paremini kooskõlas lapse huvidega. 49.
  6. Lisaks, laps muutub vanusega oma tegemistes järjest iseseisvamaks, mängib järjest rohkem iseseisvalt, tekivad lemmiktegevused. Ka seda arvestades on lapse huvides, et tal oleks võimalus veeta ühes kodus vähemalt paar järjestikkust päeva, et näiteks pooleli jäänud mängu või muud tegevust pärast lastehoiust/lasteaiast naasmisest jätkata. Selline elukorraldus annab 14 2-22-18900 eeldatavalt lapsele parema võimaluse mõista kodu kui stabiilse ja turvalise keskkonna tähendust, õppida järjepidevust ja tekitab lapsele vajalikku rutiini. 49.
  7. Kuigi ringkonnakohus nõustub maakohtu selgitusega, et mõlemad vanemad peavad lapse vajadustest tulenevalt olema valmis tegema oma elukorralduses korrektuure lapse huvide tagamiseks, ei saa pidada vanema huvi, et lapse suhtluskord võimaldaks tal täita oma töökohustusi, vähetähtsaks asjaoluks. Stabiilne piisav sissetulek pere vajaduste rahuldamiseks on ka lapse huvides. Samuti on töine tegevus üldjuhul oluline täiskasvanud inimese eneseteostuse ja ühiskonda kaasatuse seisukohast. Ka see on lapse huvides. 49.
  8. Kuigi ehitusalal tegutseva väikeettevõtte juht võib olla oma töö ja töövälise aja planeerimisel vabam kui kindla tööajaga palgatöötaja, on eluliselt usutav isa määruskaebuses antud selgitus, et tal tuleb viibida ehitusobjektil, osaleda kohtumistel ja koosolekutel kolmandate osapooltega ning ta ei saa neid kohtumiste aegu alati ise määrata. Mõistetav on seegi, et kui töökohustuse tõttu tuleb viibida väljaspool Eestit, siis on keeruline seda sõitu ühe tööpäeva sisse mahutada. Seda arvestades on arusaadav isa väide, et maakohtu kehtestatud suhtluskord ei ole tema töökohustusi arvestades täidetav. 49.
  9. Ehkki õige on ka ema seisukoht (t lk 107), et lapsevanemana tuleb hakkama saada erinevates keerulistes olukordades, sh näiteks kui laps jääb ootamatult haigeks või kus laps on pika perioodi haige, ei ole põhjendatud määrata suhtluskorda, kui juba selle kehtestamisel on selge, et isa peab oma töö iseloomu tõttu hakkama otsima lahendusi (lapsehoidja palkamine, sugulaste või sõprade abi), mis tagaks isale võimaluse olla kodust eemal rohkem kui üks tööpäev. Lisaks, kõrvalise abi kasutamine tähendab, et laps ei veeda aega oma vanemaga ja seega ei peaks paika ka argument, et iga päev vahelduva kodu eesmärk on võimaldada lapsel igapäevaselt oma isaga suhelda. 49.
  10. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuni lapse 4- aastaseks saamiseni tuleb vanemate ja lapse suhtluskord määrata kindlaks nii nagu see on toodud resolutsiooni punktides 6.1.1 kuni 6.1.
  11. Igal tööpäeval vahelduva kodu asemel kahe kuni kolme päevane viibimine ühe või teise vanema juures ei ole vastuolus lapse huvidega, kuid võimaldab samal ajal ka vanema(te)l oma tööelu rohkem planeerida.
  12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole muus osas lapse ja vanemate suhtluskorra kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud.
  13. Kuigi isa vaidlustab maakohtu määruse terves ulatuses, ei tulene määruskaebusest, et ta oleks sisuliselt vastu suhtluskorrale, mis hakkab kehtima lapse 4-aastaseks saades (vanemate vahel on suhtluskord jagatud nädala kaupa). Seega ei näe ringkonnakohus põhjust maakohtu määrust selles osas muuta ega uusi või täiendavaid põhjendusi lisada.
  14. Isa vaidlustab määruskaebuses ka maakohtu kehtestatud suhtluskorra punktid, mis on toodud maakohtu määruse p-s 1.4 kuni 1.12 ja 2.2 kuni 2.10 kuna tema hinnangul ei ole need suhtlusolukorrad piisavalt reguleeritud. Isa hinnangul peaksid need punktid olema sõnastatud tema avalduses ja määruskaebuses toodud viisil. Ringkonnakohus selgitab alljärgnevalt miks ta isaga ei nõustu ning ei pea vajalikuks maakohtu määrust nende punktide osas muuta. 15 2-22-18900 52.
  15. Lapse haigestumise korral soovis isa kehtestada järgmise korra: „Lapse haigestumisel hoolitseb lapse eest vanem, kelle juures laps haigestumise hetkel viibib ning laps viiakse teise vanema juurde esimesel võimalusel, kui lapse tervislik seisund seda võimaldab. Lapse haigestumine on lapse tervislik seisund, mille tõttu last ei ole võimalik transportida autoga ühest kohast teise (peamiselt kõrge palavik, oksendamine jms)“. Maakohus kehtestas määruse p-s 1.4 ja 2.2., et kui laps jääb haigeks, siis jääb ta selle vanema juurde, kus ta haigestus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lapse huvides on jääda haigestumise korral selle vanemaga, kelle juures ta haigestus. Veel haige lapse transportimine teise vanema juurde pole põhjendatud ega lapse huvides. 52.
  16. Emadepäeva ja isadepäeva osas soovis isa järgmist suhtluskorra sõnastust: „Emadepäev, mil laps on ema juures ja isadepäev, mil laps on isa juures, sh on vastaval vanemal õigus koos lastega osa võtta nimetatud tähtpäevaga seotud haridusasutuse korraldatud (või ka muudest avalikest tähtpäevaga seotud) üritustest“. Maakohus kehtestas määruse p-s 1.
  17. ja 2.3., et olenemata muust graafikust veedab laps isadepäeva isaga ja emadepäeva emaga. Ringkonnakohus leiab, et emadepäeva ja isadepäeva veetmise kokkulepe on maakohtu määruses piisavalt laialt sõnastatud, et katta ära olukorrad, mida isa oma soovitud variandis välja toob. Lapse lasteaeda või kooli emadepäeva või isadepäeva tähistamisele minemine ei ole seotud suhtluskorraga ega sellega, kumma vanema kord on lapsega koos viibida. Avalikud emade- või isadepäeva tähistamised toimuvad üldjuhul päeval, mil kalendri järgi emade- või isadepäev on ja seega saab vanem neist ka koos lapsega osa võtta. 52.
  18. Lapse sünnipäeva pidamise osas soovis isa järgmist suhtluskorda: „Lapse sünnipäeva veedavad vanemad koos lapsega sõltumata suhtluskorrast. Juhul, kui kokkulepet ei saavutata, korraldab lapse sünnipäevapeo paaris aastatel ema, paaritutel aastatel isa ning igal juhul on kummalgi vanemal õigus lapsega tema õigel sünnipäeva päeval või sellele eelneval või järgneval päeval kohtuda vähemalt kolmeks tunniks. Pidu korraldav vanem võib olla lapsega koos terve päeva“. Maakohus kehtestas määruse p-s 1.
  19. ja 2.5, et olenemata muust graafikust veedavad lapse sünnipäeva vanemad koos lapsega. Juhul, kui kokkulepet ei saavutata, korraldab lapse sünnipäevapeo paaris aastatel ema, paaritutel aastatel isa ning igal juhul on kummalgi vanemal õigus lapsega tema õigel sünnipäeva päeval kohtuda vähemalt kolmeks tunniks. Pidu korraldav vanem võib olla lapsega koos terve päeva. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et on mõistlik anda kummalegi vanemale võimalus kohtuda lapsega tema õigel sünnipäeva päeval vähemalt kolmeks tunniks. Kui vanem ei kohtu lapsega tema õigel sünnipäeval, on tal võimalus tähistada lapse sünnipäeva siis, kui on tema kord lapsega koos olla. Seega isa soovitud kord, et vanem võiks lapsega kohtuda ka päev enne või pärast sünnipäeva, ei ole põhjendatud ega vajalik. 52.
  20. Maakohtu määruse kohaselt on kummalgi vanemal võimalus veeta oma sünnipäev lapsega ilma, et seda päeva tuleks asendada, kui see satub päevale, mil laps peaks olema teise 16 2-22-18900 vanemaga. Määruskaebuses ei ole esitatud põhjendusi, mis annaks alust selles osas maakohtu määrust muuta. Maakohus jättis suhtluskorrast välja muude perekondlike tähtpäevadega seonduva. Maakohtu põhjenduse kohaselt ei menetle kohus lapse ja muude sugulaste vahelise suhtluskorra kindlaksmääramist, vaid lapse ja vanema vahelise suhtluskorra kindlaksmääramist. Ringkonnakohus selgitab, et suhtluskorra kokkuleppes on iseenesest võimalik reguleerida ka seda, et laps on konkreetse vanemaga selle vanemaga seotud muudel perekondlikel tähtpäevadel. Siiski märgib kohus, et suhtlemiskorda ei saa reguleerida abstraktselt „perekondlike tähtpäevade“ puhuks, kuna tegemist on liiga üldise määratlusega, vaid see eeldaks konkreetsete tähtpäevade väljatoomist. Samuti vaheldub lapse elukoht käesoleval juhul vanemate vahel piisavalt sagedasti, mis annab alust eeldada, et üldjuhul on võimalik perekondliku tähtpäeva tähistamine planeerida ajale, mis laps on selle vanemaga, kellega seotud perekondlikku tähtpäeva peetakse. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust maakohtu määruse resolutsiooni selles osas muuta. 52.
  21. Kuna lasteaias käival lapsel ei ole koolivaheaegu, siis nõustub ringkonnakohus maakohtu selgitusega, et koolivaheaegade kokkulepped suhtluskorras pole põhjendatud ning lapse 4aastaseks saades rakendub vahelduv nädalane suhtluskord. Seega ajal, mil laps hakkab koolis käima, saavad vanemad veeta lapsega aega nädala kaupa, kaasa arvatud koolivaheajal. 52.
  22. Jõulude ja aastavahetuse osas soovis isa alljärgnevat suhtluskorda: „Sõltumata suhtluskorrast veedab laps II ehk aastavahetuse vaheaja paarisaastatel algaval õppeaastal emaga vaheaja algusest kuni 30.12 ning ülejäänud vaheaja kuni kooli /lasteaia alguseni koos isaga ning paaritul aastal vastupidi. Seejärel suhtluskord jätkub selle vanema juures, kelle kord on lastega vastavalt suhtluskorrale olla“. Maakohus kehtestas määruse p-s 1.8 ja 2.6., et olenemata muust graafikust veedab laps paarisaastatel emaga jõulud 24.12-25.12 ja isaga aastavahetuse 31.12.-01.01 ning paaritutel aastatel vastupidi. Jõulude ja aastavahetuse osas nõustub ringkonnakohus maakohtu selgitustega. 52.
  23. Lapse reisimise küsimuses erineb maakohtu määrus isa avalduses ja määruskaebuses toodust selle poolest, et ei sisalda teisele vanemale reisimiseks notariaalse nõusoleku andmise kohustust. Maakohus pole siiski eksinud kui jättis nõusoleku andmise reguleerimata, sest sellise dokumendi vormistamine ei ole osa vanemate ja lapse suhtluskorra määramisest. 52.
  24. Jaanilaupäeva ja jaanipäeva pidamise kokkulepe, lapse suhtlemine teise vanemaga telefoni ja SMS teel ning suhtluskorra muutmise võimaluse kokkulepe on maakohtu määruses ja määruskaebuses sisult ühesugused.
  25. Veel palus isa määruskaebuses kohtul määrata, et lapse ühelt vanemalt teisele üleandmine peab toimuma avalikus ruumis või õues. Isa selgitab, et sellise nõude eesmärk on vältida ema väiteid, et isa on tema suhtes vägivalda kasutanud. Ema pole pidanud lapse avalikus ruumis või õues üleandmist vajalikuks. 17 2-22-18900 Kohtu materjalidest nähtuvalt viitas ema isa poolsele võimalikule vaimsele vägivallale ajal, mil nad elasid koos (t lk 39). Samas selgitas ema 04.06.2023 määruskaebusele antud seisukohas, et ta ei ole kordagi väitnud, et ei sisene isa majja põhjusel, et ta ei julge temaga samas ruumis viibida ning tunneb hirmu. Kuna lapse huvides on, et lapse üleandmine oleks korraldatud võimalikult sujuvalt, paindlikult ja vastavalt konkreetse hetke vajadusele (nt mõni päev laps alles paneb riidesse, kui teine vanem saabub, laps lõpetab mõnd tegevust kodus), ja kuna kohtumenetluses ei ole tuvastatud, et avalikus kohas või õues lapse üle andmine oleks vanemate suhteid arvestades vältimatult vajalik, ei ole alust määrata, et laps tuleb ühelt vanemalt teisele üle anda avalikus ruumis või õues. Kohtumääruse jõustumine 54.

§ 5621

lg 3 esimese lause kohaselt kehtib lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest. Maakohus kehtestas 29.12.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras lapsega suhtlemise korra kuni lõpplahendi jõustumiseni. Samas 04.05.2023 kohtumääruses ei ole maakohus määranud, et lõpplahend kuulub täitmisele alates jõustumisest, mistõttu on maakohtu tegevus olnud vastuoluline. Määruskaebemenetluses esitatud seisukohtadest järeldub, et pärast maakohtu tehtud lõpplahendit on vanemad lapsega suhtlemise korraldamisel lähtunud esialgse õiguskaitse määrusest, mitte 04.05.2023 määrusest. Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu 04.05.2023 määrust täiendada ja määrata, et määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Sunnimeetme rakendamise kord 55.

§ 5621

lg-s 1 on sätestatud, et kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. Maakohus on jätnud sunnimeetme rakendamise korra määramata, kuid ringkonnakohus saab selle vea parandada ning vastavas osas resolutsiooni täiendada.

§ 5621

lg 1 alusel määrab kohus, et kohtumäärusega kehtestatud suhtluskorra täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse. Kohtumääruse rikkumisel suhtluskorda puudutavas osas võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida (TMS § 179 lg 2). Kohus selgitab, et esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 trahviühikut ega suurem kui 500 trahviühikut, korduval trahvimisel ei ole trahvisumma suurem kui 800 trahviühikut karistusseadustiku tähenduses (TMS § 179 lg 21). Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti täitemenetluse seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest (TMS § 179 lg 22). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus 56.

§ 172

lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud menetluskulud jätab ringkonnakohus

§ 172

lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid ja määruskaebuse rahuldamise ulatust arvestades õiglane. 18 2-22-18900 Määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt

§ 178lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.