1-21-4019/79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-4019 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. veebruari
3. a määrus Andrus Nõmme (Nõmm) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrus Nõmme (ik 36801034913) kaitsja vandeadvokaat Gregori Palmi ja süüdimõistetu Andrus Nõmme määruskaebused RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Andrus Nõmm tunnistati Harju Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsusega süüdi kriminaalasjas nr 1-21-4019 KarS § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. A. Nõmmele mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu
9. jaanuari
10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-10153 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, lugedes liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel pöörati mõistetud karistusest 2 kuud ja 10 päeva vangistust kohe täitmisele ning ülejäänud osa, s.o 3 aastat 4 kuud ja 12 päeva jäeti tingimisi täitmisele pööramata 4 aasta pikkuse katseajaga.
11. Harju Maakohtu
12. septembri
13. a määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele A. Nõmmele Harju Maakohtu
14. oktoobri
15. a otsusega mõistetud osaliselt ärakandmata karistus 3 aastat 4 kuud ja 12 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus
16. novembril
18. Viru Vangla esitas
19. veebruaril 2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav A. Nõmme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur toetavad A. Nõmme vabastamist.
20. Viru Maakohus jättis
21. veebruari
22. a määrusega A. Nõmme vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. A. Nõmm kannab karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla on täidetud. 4.
23. Positiivsena leidis maakohus, et A. Nõmm osaleb vanglas tööhõives, õpib uut eriala ning läbis tugevat motivatsiooni üles näidates temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi. Samuti on A. Nõmmel toetav lähivõrgustik ja vabanemise korral on tal võimalik asuda töötama ettevõttes OÜ GreenCapital. 4.
24. Arvestades, et A. Nõmm on varem ametlikult töötanud ja töötas ka enne vangistust, ei ole töökoha olemasolu aga uue kuriteo riski piisavalt maandavaks asjaoluks. Samuti puudub kohtul kindlus, et elukoht ja lähedaste toetus vähendaksid uue kuriteo toimepanemise tõenäosust olulisel määral. Harju Maakohtu
25. oktoobri
26. a otsusega määratud kriminaalhooldusel rikkus A. Nõmm korduvalt nii elektroonilise valve tingimusi kui alkoholi tarvitamise keeldu. Kriminaalhooldusametniku
27. juuni
28. a teatest nähtuvalt katkestati A. Nõmmega töösuhe
29. mail 2022, kuna ta ilmus tööle alkoholijoobes. 4.
30. Positiivsed asjaolud, nagu distsiplinaarkaristuste puudumine, vanglas töötamine, sotsiaalprogrammi läbimine ning elu- ja töökoha olemasolu ei kaalu üles A. Nõmme varasemast elukäigust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Viimane kriminaalhooldus näitas, et leebema järelevalve tingimustes tabavad teda sõltuvuse tõttu tagasilöögid ning ta hakkab suure tõenäosusega uuesti alkoholi tarvitama. See on aga oluline riskitegur uue kuriteo toimepanemisel, arvestades, et ta on korduvalt karistatud sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Seejuures on A. Nõmm ka varem läbinud kriminaalhooldusalaseid programme ning saanud sõltuvusravi. Viru Maakohus on veendumusel, et leebema kontrolli puhul ei ole A. Nõmme puhul uue kuriteo toimepanemise risk piisavalt maandatud. Ka ei maanda seda riski piisavalt elektrooniline valve, millega ei ole võimalik tagada seda, et isik ei tarvita alkoholi ega asu taaskord mootorsõidukit juhtima. Määruskaebus
31. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused kaitsja Gregori Palm ja A. Nõmm, paludes maakohtu määruse tühistada ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada.
32. Kaitsja leiab, et A. Nõmm on aktiivselt osalenud vangla sotsiaalprogrammides, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, vabaduses on tal olemas töö ja kindel sissetulek ning võlgnevused puuduvad. Kohtu hinnang, et lähedased olid A. Nõmmel olemas ka enne vangistust pole õige, kuivõrd enne vangistust A. Nõmmel puudus tütrega lähedane suhe, kuid see normaliseerus vangistuses, mil A. Nõmm hakkas enda vaimse tervise ning alkoholiprobleemiga tegelema. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus tuvastati
33. a. suve seisuga, et A. Nõmmel oli raske depressioon suitsiidimõtetega ning tal esinesid alkoholi võõrutusnähtudena kuulmis- ja meelepetted. Küll aga on käesolevaks ajaks A. Nõmme olukord hoopis teistsugune, kes on võtnud eesmärgiks uuesti ellu tagasi tulla. A. Nõmm on ka end kirja pannud Pärnu Haiglasse alkoholisõltuvuse ravile. Kohus on omistanud liiga väikese tähenduse A. Nõmme positiivsetele omadustele ning on liialt keskendunud katseaja rikkumisele. On küllaldane alus arvata, et A. Nõmm on vanglas olles muutunud ning tema varasem käitumine ei iseloomusta teda enam praegu.
34. A. Nõmm selgitab määruskaebuses, et on vanglas läbinud muutuse ning analüüsib alkoholisõltuvust ja depressiooni. Ringkonnakohtu seisukoht
35. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale A. Nõmme vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmises. 2