Obsah (8)

§ 163§ 165§ 168§ 65§ 162§ 74§ 3§ 164

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 25.03.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-15920 Kohtuasi OÜ Rootsi

) § 162 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel, kustutada võlgnik äriregistrist ja vabastada pankrotihaldur kohustustest peale äriühingu kustutamist. Pankrotihaldur palus määrata tema tasuks 3000 eurot. Pankrotihaldur avaldas, et kuulutus lõpparuande koostamise kohta avaldati 21.03.2023 Ametlikes Teadaannetes ja võlausaldajate üldkoosolek lõpparuande kinnitamiseks toimus 27.03.

1. Võlgniku pankrotivarasse kuulunud kinnistu müüdi enampakkumisel hinnaga 28 500 eurot, mis laekus pankrotivarasse. Muud teadaolevat vara võlgnikul ei olnud. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, samuti ka elatise makseid menetluses ei ole. Kohtukulusid (sh vastaspoole kohtukulusid) menetluses ei ole. Pankrotihaldur palus kinnitada menetluses pankrotihalduri tasuks 3000 eurot, tasu sisaldab käibemaksu ja kulusid (bürookulu, pangakulu jt). Vara müügist saadud rahast tehti võlausaldajale väljamakse 25 500 eurot, mistõttu on saamata nõude jääk 663 107,82 eurot. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara menetluses ei ole. Pankrotihaldur ei kavatse edaspidi esitada hagisid. Maksejõuetuse põhjuste kohta märkis pankrotihaldur, et nõustub ajutise halduri aruandes välja toodud juhatuse liikme kohustuse rikkumisega, kuna võlgniku juhatus rikkus äriseadustiku § 180 lg-st 51 tulenevat kohustust esitada viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule osaühingu pankrotiavaldus. Juhatuse liige alustas selle asemel hoopis äriühingu likvideerimist, nimetades alates 24.08.
2. aastast ametisse likvideerija, kelleks oli tookord PL ning alates 26.01.2021 IP. Pankrotihaldurile ei ole mõistlikult arusaadav miks tuli äriühingut likvideerida. Likvideerimise perioodil ei ole tuvastatav selle eesmärk ega võimalikud toimingud. Pangakontodel sisuliselt rahalisi liikumisi ei olnud. Pankrotihalduri arvates vajas juhatuse liige seoses
3. aastast toimunud võlausaldajaga peetud kohtuvaidluse tõttu enda juhatuse liikme staatusest vabanemist, mida likvideerimismenetlus ka võimaldas. Võlgnik oli maksejõuetu alates
4. aasta suvest, mil juhatuse liige teostas dividendide väljamaksed, mis moodustasid kogusummas üle poole miljoni euro ning mille tagajärjel võlgnik ei suutnud enam oma kohustusi võlausaldaja ees täita. Rahalised ülekanded toimusid perioodil, mil oma nõuded esitas ja pöördus kohtu poole võlausaldaja. Dividendid on üle kantud juhatuse liikmega seotud Rootsi äriühingule. Kuna pankrotimenetluse tagasivõitmisel viidatud tehingute osas perspektiivi ei ole aegumise tõttu, siis pankrotihaldur ei pea võimalikuks seda kaaluda. Juhatuse liikme vastutuse osas hagiavalduse esitamist ei ole võlausaldaja nõudnud ning ka selle hagi perspektiiv on pigem küsitav. Samuti on mõistetav, et võlausaldaja ei soovi enam teha rohkem kulutusi küsitava 2 2-21-15920 perspektiiviga hagimenetlusse. Võlausaldajal on käimas paralleelselt kohtuvaidlus eelmise juhatuse liikmega. Maakohtu määrus ja põhjendused
5. Harju Maakohus kinnitas 17.04.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse, määras võlgniku äriregistrist kustutamise ja märkis, et võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud, kuid täitmata võlausaldaja nõue 663 107,82 eurot. Maakohus vabastas pankrotihalduri võlgniku pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest ja määras pankrotihalduri tasuks 3000 eurot ning mõistis selle võlgnikult OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo kasuks välja. Maakohus avaldas teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastas määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale ning Konkurentsiametile. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on pankrotihaldur esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpparuande kohaselt müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks raske juhtimisviga. Haldur avaldas 21.03.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse vastuväite esitamise kohta. Vastuväidete esitamise tähtaeg saabus 31.03.
6. Võlausaldajad ei ole lõpparuandele tähtaegselt vastuväiteid esitanud. Võlausaldajate üldkoosolek lõpparuande kinnitamiseks toimus 27.03.
7. Maakohus otsustas pankrotihalduri ettepanekul ja

§ 163alusel lõpetada võlgniku pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega.

Eeltooduga loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks ning registriosakonnal tuleb kustutada võlgnik registrist. Kohus vabastab võlgniku pankrotimenetluses pankrotihalduri tema kohustustest (

§ 165lg 3).

Kohus märgib määruse resolutsioonis millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata ning milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide (

§ 163lg 4).

Määrus on selles osas täitedokumendiks (

§ 168

). Pankrotimenetluse lõppemisel on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest (

§ 65lg 1).

Pankrotihaldur esitas taotluse määrata pankrotiseaduses ettenähtud kohustuste täitmise eest haldurile tasu

§ 65

¹ lg 1 alusel 2500 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku halduri tasu koos käibemaksuga 3000 eurot. Maakohus rahuldas halduri tasutaotluse ning mõistab halduri tasu välja võlgnikult. Kohus avaldab teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 163lg 7).

Määruskaebus 5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada, jätta lõpparuanne kinnitamata ja tagastada see pankrotihaldurile. Võlgnik leiab määruskaebuses, et lõpparuande esitamise ja kinnitamise menetluses ei ole järgitud seaduses sätestatud nõudeid ja lõpparuandes sisalduvad pankrotihalduri järeldused maksejõuetusetekkimise ajast ja põhjustest on oletuslikud ja väärad, mistõttu rikub lõpparuanne nii võlgniku kui ka võlausaldaja õigusi. Võlgniku hinnangul ei vasta lõpparuanne

§ 162lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Vaidlustatud määruses kajastatu kohaselt on pankrotihaldur esmalt 21.03.2023 avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse vastuväite esitamise kohta ning alles 05.04.2023 on haldur esitanud lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lõpparuandest nähtub, et see on halduri poolt allkirjastatud samal päeval, s.o 05.04.2023. Lõpparuande kinnitamise menetlus algab lõpparuande kohtule esitamisega. Seega jääb arusaamatuks, kuidas sai haldur 3 2-21-15920 21.03.2023 avaldada vastavasisulise teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui lõpparuanne on allkirjastatud ja kohtule esitatud alles 05.04.2023, s.o 15 päeva pärast teate avaldamist. Võlausaldajate üldkoosolek lõpparuande kinnitamiseks toimus juba 27.03.2023, s.o 5 päeva enne 21.03.3023 avaldatud teates märgitud vastuväidete esitamise tähtaja saabumist. Lisaks märgib võlgnik, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kuulub võlgnik äriregistrist kustutamisele.

§ 162

lg 4 järgi kui juriidilisest isikust võlgnik likvideeritakse, lisatakse lõpparuandele lõppbilanss. Halduri 05.04.2023 koostatud lõpparuandele ei ole võlgniku lõppbilanssi lisatud. Pankrotihaldur on eksinud maksejõuetuse põhjuste märkimisel. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, kuidas jõudis pankrotihaldur järeldusele, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli raske juhtimisviga. Halduri esitatud lõpparuanne ei sisalda halduri selgesõnalist järeldust, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks raske juhtimisviga. Pankrotihaldur ei ole esitanud hagi raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu. Haldur on jätnud välja selgitamata lisaks võlausaldaja antud informatsioonile muud maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kindlaks tegemiseks olulised asjaolud, haldur ei ole võlgniku poole pöördunud. Pankrotihaldur on maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste väljaselgitamisel jätnud tähelepanuta, et võlausaldaja kasuks tehtud kohtulahend tsiviilasjas 2-16-12615, millest tema nõue võlgniku vastu tuleneb, jõustus alles 13.09.2021, mistõttu ei saanud maksejõuetus tekkida enne seda kuupäeva, sest kuni kohtulahendi jõustumiseni oli võlausaldaja nõude olemasolu ebaselge ja vaieldav. Ka ajutine haldur on oma aruandes RMI maksejõuetuse tekkimise ajale hinnangut andes leidnud, et RMI püsiv maksejõuetus saabus

1. aastal. Pankrotihaldur ei ole põhjendanud ajutisest haldurist teistsuguste järelduste tegemist maksejõuetuse tekkimise aja kohta. Pankrotihalduri seisukoht ja menetluse edasine käik
2. Pankrotihaldur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha seni lahendamata taotluse osas. Võlgnik esitas koos määruskaebusega tõendina võlgniku e-kirja pankrotihaldurile (lisa 1; II kd, tl 86) ja kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-17-3279 (lisa 2; II kd, tl 87–92). TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust võlgniku esitatud tõendeid asja materjalide juurde võtta. Peale vaidlustatud määruse tegemist võlgniku saadetud e-kirjast pankrotihaldurile (lisa 1) ja teises tsiviilasjas tehtud kohtumäärusest nõude ebaselguse kohta enne käesoleva pankrotimenetluse algatamist (lisa 2) ei nähtu käesoleva asja lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid (TsMS § 238 lg 1). Seetõttu jätab ringkonnakohus uued tõendid vastu võtmata ja tagastab paberdokumendid võlgnikule.
6. Võlgnik leiab määruskaebuses, et lõpparuande kinnitamisel on rikutud nii võlgniku kui ka võlausaldaja õigusi, kuna pankrotihaldur ei järginud seaduses sätestatud menetlust lõpparuande 4 2-21-15920 esitamiseks, pankrotihaldur ei ole lõpparuandele lisanud lõppbilanssi ning pankrotihaldur on teinud ebaõiged järeldused võlgniku maksejõuetuse aja ja põhjuste kohta. 11.

§ 163

lg 6 sätestab, et kohus jätab lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. 12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ilmne praeguses asjas lõpparuandest, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi. Võlgnik on teinud etteheiteid lõpparuande esitamise menetluse kohta.

§ 162

lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud.

§ 162lg-s 2 on nimetatud andmed, mis peavad olema lõpparuandes märgitud.

Praegusel juhul ei ole vaidlust, et

§ 162

lg 1 p 2 eeldused lõpparuande esitamiseks on täidetud ning lõpparuanne vastab sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud nõuetele.

§ 163

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et haldur avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgitus, et lõpparuandele võivad võlausaldajad vastuväite esitada kohtule 10 päeva jooksul eelnimetatud teate avaldamisest.

§ 163

lg 3 sätestab, et kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Praegusel juhul on pankrotihaldur avaldanud 21.03.2023 teate lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise õiguse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (II kd, tl 76). Võlgniku pankrotimenetluses ei ole pankrotitoimkonda moodustatud, võlgnikul on vaid üks võlausaldaja (II kd, tl 2 pöördel, 72).

§ 74

lg 7 sätestab, et võlausaldajate üldkoosoleku otsusel võib jätta pankrotitoimkonna moodustamata. Pankrotitoimkonna ülesandeid täidab sel juhul võlausaldajate üldkoosolek. Pankrotihaldur avaldas 21.03.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajate üldkoosolek toimub 27.03.2023 (II kd, tl 77). Üldkoosolekul kiideti heaks lõpparuanne ja kinnitati selles sisalduv halduri tasu (II kd, tl 78). Kuigi pankrotihaldur esitas lõpparuande kohtule alles peale teate avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja määras võlausaldajate üldkoosoleku varasemale ajale, kui on

§ 163

lg-s 2 märgitud tähtaeg, ei ole praegusel juhul esitatud asjaolusid, mille kohaselt oleks võlausaldajal jäänud seetõttu vastuväide tähtaegselt kohtule

§ 163

lg 1 ja 2 järgi esitamata või et võlausaldaja oleks üldse vastuväidet esitada soovinud. Võlausaldaja ei esitanud kohtule vastuväidet ka peale seda, kui pankrotihaldur lõpparuande kohtule 05.04.2023 esitas. Kohus kinnitas lõpparuande 17.04.2023. Seetõttu ei ole alust arvata, et võlausaldaja õigusi oleks lõpparuande esitamisel ja kinnitamisel rikutud. Kolleegium ei pea põhjendatuks määruskaebuses väljendatud soovi tagastada lõpparuanne pankrotihaldurile pelgalt selleks, et ta esitaks kohtule uuesti sama lõpparuande, kuid tulemus oleks lõppastmes sama. Eeltoodut ei väära ka võlgniku tähelepanek, et lõpparuandele ei ole lisatud lõppbilanssi, mida nõuab

§ 162lg 4.

Võlgnik ei ole toonud esile, kuidas lõppbilansi esitamata jätmine piirab tema või võlausaldaja õigusi. Arvestades, et praeguses asjas on kogu pankrotivara müüdud ja jaotiste alusel välja makstud ning vaidlustatud määrusest nähtub, et võlgnikul jäi täitmata võlausaldaja ees kohustus 663 107,82 eurot, ei ole põhjust leida, et lõppbilansi puudumine lõpparuande juurest rikuks võlgniku või võlausaldaja õigusi. Võlgnik ei ole toonud esile, millised andmed võlgniku varade ja kohustuste kohta, miks peaksid lõppbilansist nähtuma, on talle ebaselged ning kuidas see tema või võlausaldaja õigusi rikub. Kolleegiumi hinnangul ei järeldu võlausaldaja või võlgniku õiguste rikkumine praegusel juhul ka pankrotihalduri või kohtu seisukohast, et maksejõuetuse põhjuseks oli raske juhtimisviga. Kuigi juhtimisveaga põhjustatud maksejõuetus on aluseks võlgniku suhtes vastutuse kohaldamisele, millele viitab ka

§ 163

lg 5 viimane lause, sest halduril tuleb sel juhul esitada kahju hüvitamise nõue juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, on pankrotihaldur nii 5 2-21-15920 lõpparuandes kui ka vastuses määruskaebusele märkinud, et sellist hagi käesoleval juhul ei esitata, kuivõrd võlausaldaja ei soovi teha kulutusi küsitava perspektiiviga hagimenetlusse. Ka Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 2-17-18069 järeldub, et hagi esitamine, mis jääks tõenäoliselt rahuldamata, kahjustab võlausaldajate huve ja tekitaks võlgnikule üksnes rohkem menetluskulusid (RKTKm 29.01.2020, 2-17-18069, p 22.2). Seega ei saa praegusel juhul pidada maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisvea märkimist, kuid kahju hüvitamise nõudes hagi esitamata jätmist, mis on nii võlausaldaja kui ka pankrotihalduri hinnangul perspektiivitu, võlausaldaja või võlgniku õigusi rikkuvaks. Lisaks on ka olukorras, kus kohus on märkinud maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisvea, võimalik vastava hagi esitamise korral vaielda kahju hüvitamise nõude üle peetavas vaidluses vastu raske juhtimisvea etteheitele (vt RKTKm 10.12.2008, 3-2-1-112-08, p 13). 13. Kuigi võlgnik on palunud tühistada maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta põhjendanud, miks või kuidas tuleks muuta haldurile väljamõistetud tasu. Ringkonnakohtul ei ole alust selles osas vaidlustatud määrust muuta. Maakohus on mõistnud vastavalt pankrotihalduri taotlusele tasu välja alla alammäära (

§ 65lg 5, § 651 lg 1).

14. Menetluskulude jaotuse määramisele kohaldatakse

§ 3

lg 2 järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud määruses puudub menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg-d 1 ja 2). Võlgnik ei tuginenud määruskaebuses menetluskulude jaotuse puudumisele vaidlustatud määruses. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse lõpparuande kinnitamise ja sellega seonduvate otsustuste osas muutmata. Seetõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks määrata kindlaks maakohtu menetluskulude jaotust.

1. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmine, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kolleegium leiab, et lõpparuande kinnitamine on toimunud kõigi menetlusosaliste huvides, mistõttu on õiglane jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 164lg 3 alusel. Ts

MS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 6