Obsah (10)

§ 163§ 657§ 456§ 652§ 654§ 230§ 123§ 171§ 173§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 22.03.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-131100 Tsiviilasi O

§ 163

lg 1 alusel poolte endi kanda, mistõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. 4.

1. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli alates
2. aastast tööjõurendi leping, mille alusel kostja rentis hagejalt töötajaid hinnaga 10 €/t töömehe kohta. 4.
3. Hageja ei tõendanud, et tööjõurendisuhe hinnaga 10 €/t oleks lõppenud või et hageja oleks kostjaga sõlminud uue lepingu hinnaga 13 €/t. Pooltel oli kokkulepe konkreetsel objektil töötamise osas ilma lepingu lõppemise tähtajata. Eelnev järeldub sellestki, et poolte kirjavahetusest tähtaegu ei nähtu. Samuti pole tõendatud, et pooled muutsid algselt kokkulepitud tunnihinda. Poolte sõnumivahetusest saab üksnes järeldada, et numbrilt „Lammutusmehed 4“ tuli kinnitus töömeeste tuleku kohta. 4.
4. Ühestki dokumendist ei nähtu, et TTl oli õigus sõlmida kokkuleppeid kostja nimel (sh kokkulepet hinna muutmiseks). Algse hinnakokkuleppe sõlmis kostja juhatuse liige. Seega oleks hageja pidanud uue tunnihinna kokkuleppimiseks pöörduma samuti kostja juhatuse liikme poole. Hageja ei tõendanud, et TT käitus viisil, mis oleks mõjutanud hagejat pidama teda kostja volitatud esindajaks (TsÜS § 118 lg 2) või et TT oleks kostja töötaja või muu isik TsÜS § 116 lg 2 tähenduses. Kostja töösuhe TTga lõppes mais 2021, st aasta enne hageja väidetud hinnakokkuleppe sõlmimist. 4.
5. Vaidlusaluse arve kohaselt töötasid hageja töömehed kokku 374 t. Arvestades, et pooled leppisid kokku hinna 10 €/t (lisandub käibemaks), siis on nõue põhjendatud summas 4488 €. 4.
6. Kostja tasaarvestusavalduse nõue on tõendamata. Ühtegi tõendit hageja töötajate majutamise kokkulepete kohta ei esitatud. Sõnumivahetus 27.06–07.07.2022 tõendab üksnes probleemi ühe töötaja ja tema võimalike majutamiskulude kandmisel. Kostja tõendas, et tasus arveid majutuse eest, kuid ei ole majutuse arveid seostanud konkreetselt hageja töötajatega. 4.
7. Hageja viivise nõue alates 15.06.2022 on põhjendatud, sest vaidlusalune arve tuli tasuda 14.06.2022 ja kostja tasumist ei tõendanud. Samas hageja ei tõendanud, et pooled leppisid kokku viivise määra 0,5% päevas. Üksnes arvel vastava määra märkimine ei tõenda kokkuleppe olemasolu. Arvel näidatud tingimused muutuvad poolte kokkuleppe osaks, kui arvel on selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida uus tingimus. Järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras. Sissenõutavaks muutunud viivis 15.06–16.10.2022 on 121,98 €. POOLTE SEISUKOHAD
8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja täiendavalt kostjalt välja mõista 1346,40 €, sellelt summalt hagi esitamise ajaks sissenõutava viivise 36,59 € ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 5.
9. Esiteks leidis maakohus vääralt, et poolte vahel
10. aastal kokku lepitud hind kehtis ka mais
11. 5.1.
12. Kirjavahetusest nähtub, et pooltel puudus töövõtu raamleping või töövõtuleping, mis oleks seotud konkreetse objektiga. Pooltel ei olnud kokkulepet konkreetse objekti või tööetapi tegemiseks, vaid hageja pakkus ajutist lisatööjõudu, keda kostja kasutas vastavalt oma vajadustele. Kirjavahetusest ei nähtu poolte kokkulepe, et kostja saab alati töömehi hinnaga 10 €/t, sest selle üle olid pidevalt läbirääkimised. 3

§ 657lg 1 p 2¹).

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 8. Maakohtu otsuse vaidlustas ainult hageja, st kostjalt 4488 € ja sellelt summalt VÕS § 113 lg 2 ls 2 määras viivise väljamõistmise osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud.

Samuti ei saa ringkonnakohus hageja kaebuse alusel muuta menetluskulude jaotust hagejale kahjulikumaks. Hageja avaldas, et ta ei vaidlusta maakohtu otsust viivise suuruse osas. Apellatsioonimenetluses tuleb niisiis otsustada, kas on alust mõista kostjalt lisaks välja 1346,40 € ja sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 2 ls 2 määras. Lisaks saab ringkonnakohus kontrollida, kas menetluskulud tuleb jaotada hagejale soodsamalt. 9. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest (

§ 652

lg 1 p 1), v.a renditud töötaja tunnihind osas, milles see ületab kostja väidetavat 10 €. Maakohus kvalifitseeris poolte õigussuhte asjakohaselt käsundi tunnustele vastavaks teenuse osutamise lepinguks (VÕS § 619) ning lahendas põhinõude VÕS § 108 lg 1 ja viivise nõudel VÕS § 113 lg 1 alusel. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjenduste ja järeldustega asja lahendamisel ega korda neid (

§ 654lg 6).

1. Vastuseks kaebuse väidetele tuleb märkida järgmist. 10.
2. Hageja pidi tooma esile ja tõendama hagi rahuldamist võimaldavad asjaolud, sh poolte kokkuleppe renditud töötaja tunnitasu kohta (

§ 230lg 1 ls 1).

Maakohus leidis vaidlustatud otsuse põhjendava osa p 4 kolmandas lõigus õigesti, et hageja esitatud tõendid ei võimalda tuvastada kokkulepet hinnas 13 €/t. Hinnakokkulepe tõendamiseks pole piisavad arved (dtl 36, 137, 143, 144). Poolte tahet uues hinnas kokku leppida ei nähtu ka

1. a juuli ega sama aasta oktoobri ja detsembri kirjadest (dtl 60–64, 84–85, 88–89). Maakohus hindas õigesti
2. a maikuu sõnumivahetust (dtl 87) ja märkis põhjendatult, et see ei kajasta kostja aktsepti. Samuti pole viidatud väljatrükk seostatav just kostja toimingutega. Nii on tõendamata, et pooled oleks vahetanud tahteavaldused või kostja oma käitumisega andnuks nõustumuse uue hinna kohta (VÕS § 9 lg-d 1 ja 2). Uues hinnas kokkuleppimist ei saa järeldada raamlepingu puudumisest. Hageja ei tõendanud sedagi, et hind 10 €/t lepiti kokku ajutiselt. Neil kaalutlustel pole kaebuse esimene väide põhjendatud. 4

§ 163lg 1, kuid ei põhjendanud piisavalt, kuidas ta jõudis otsustatud kulujaotuseni.

Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada ja põhjendust järgnevalt täiendada. Hageja nõudis kostjalt hagi esitamise aja seisuga 9479,90 € (= 5834,40 + 3646,50) maksmist, millest maakohus mõistis välja 4609,98 € (= 4488 + 121,98). Seega rahuldati neist nõutest 49% (≈ 4609,98 : 9479,90). Niisuguses olukorras on põhjendatud jätta

§ 163lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Õige ei ole hageja arusaam, et lähtuda tulnuks ainult põhivõla rahuldamise proportsioonist, sest kostja vaidles edukalt vastu viivise määrale 0,5% päevas. 11. Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses on

§ 123

; § 124 lg 1 ls 1; § 133 lg-te 1 ja 2 ning § 137 lg 1 alusel 1490,67 € (≈ 1346,40 + 36,59 + 1346,40 × 8%). Hageja märkis kaebuses sellest erineva hinna, mis tulenes veast edasiulatuva viivise summa arvutamisel. Hageja tasus ka liiga suure riigilõivu (280 € asemel 315 €), millest ta võib paluda enam tasutud osa (35 €) tagastada. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele kontole lõiv tagastada. 12. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (

§ 173lg 1 ls 2).

13. Tulenevalt apellatsioonimenetluse kulude jaotusest tuleb need

§-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel. Kostja taotles 1105 € hüvitamist, mis on tasu 6 t 30 min õigusteenuse eest tasumääraga 170 €/t (käibemaksu hüvitamist ei taotle). Hageja ei esitanud kostja menetluskuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on nimekirjas märgitud kostja esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud (sh kaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 5 t 50 min, kohtumäärusega tegelemine ja e-kirjad 30 min ning kulunimekirja koostamine 10 min). Esindaja tunnitasu määr on kohane. Neil kaalutlustel tuleb hagejal kostjale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 1105 € (= 6,5 × 170). Vastavalt kostja taotlusele ja

§ 177lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) 5