lg 2 p 1 ja § 424 lg 2 järgi Prokurör Priit Tõnisson Süüdistatav Aare Pärn, ik: 36607110299; elukoht: XXX, XXX; XXX; emakeel XXX; XXX; XXX, XXX; Üks kehtiv kriminaalkaristus: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 16.03.2021 otsusega nr 1-21-973
lg 1 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti
lg 1 alusel täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga (16.03.2021-15.09.2022) Kahtlustatavana kinni peetud 30.09.2023-01.10.2023; Tõkend: vahistamine alates 26.12.
2. Tunnistada Aare Pärn süüdi
3.
lg 1 alusel mõista Aare Pärnale liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima poolt, 1 aasta 7 kuud vangistust. 4.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 16.03.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-973 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud vangistust, võrra ning mõista Aare Pärnale liitkaristuseks 2 aasta pikkune vangistus. 5.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg (30.09.2023-01.10.2023, so 2 päeva ja 26.12.2023-03.04.2024, s.o 100 päeva) 1 kokku 3 kuud ning 12 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 8 kuud ja 18 päeva vangistust. 6.
ja § 74 lg 5 alusel asendada Aare Pärnale mõistetud 1 aasta 8 kuu ja 18 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 618 (360+240+18) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 7. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu
lg 4 tulenevalt järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. Aare Pärn peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 8.
lg 2 p 2 alusel kohustub Aare Pärn üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi. 9.
lg 2 p 21 alusel kohustub Aare Pärn üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul mitte omama või tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kohustus ei laiene arsti poolt ettekirjutatud ainetele. 10.
lg 2 p 8 alusel kohustub Aare Pärn osalema sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni ühe neljandiku ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. 11.
lg 2 p 5 alusel kohustub Aare Pärn hiljemalt kahe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates registreerima end SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse (tel. 434 2293, 524 4024, Pargi tee 16, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandimaa) psühhiaatri vastuvõtule narkootikumide tarvitamise vastase ravi vajaduse hindamiseks ning läbima psühhiaatri poolt määratud ravi ettenähtud korras ja ulatuses, milleks Aare Pärn on andnud nõusoleku. Psühhiaatri poole pöördumise ja ravi läbimise kohta tuleb esitada vastav dokumentatsioon kriminaalhooldajale.
lg 1 järgi mootorsõiduki narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis juhtimise eest ja mille karistatus on jätkuvalt kehtiv, juhtis uuesti: 16.12.2021 kella 20.28 paiku Tartumaal, Kambja vallas, Ülenurme alevikus, Võru mnt 30 juures mootorsõidukit Mercedes-Benz S 320, reg nr XXX, olles narkootiliste ainete kokaiin, metadoon ja oksükodoon tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis; 26.12.2023 kella 16.03 paiku Tartus Ropka tn 2 juures mootorsõidukit Peugeot 307 reg.nr XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,68 mg/g. Sellise käitumisega rikkus Aare Pärn liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamist põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 34 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Aare Pärn toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis ehk
3 Samuti süüdistatakse Aare Pärna selles, et tema tungis valdaja K. K.’i tahte vastaselt ebaseaduslikult, valdaja jaoks võõra isikuna ja sisenemiseks luba küsimata, 30.09.2023 XXX asuvasse eramajja. Aare Pärn sisenes esmalt suletud värava kaudu maja hoovi ning kell 12.10 maja lukustamata küljeuksest hoonesse, mida valdaja ja tema pereliikmed kasutavad elamiseks. Sealhulgas sisenes Aare Pärn hoones sees erinevatesse ruumidesse, sealhulgas magamistuppa. Seega pani Aare Pärn toime valdaja tahte vastaselt hoonesse ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega ehk
Kokkuleppe sisu Süüdistatava Aare Pärna, tema kaitsja Andres Simsoni ja prokurör Priit Tõnissoni vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Aare Pärnale mõistetavaks karistuseks
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 7 kuud vangistust ja
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima poolt, 1 aasta ja 7 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 16.03.2021 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud vangistust, võrra ning mõista Aare Pärnale liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka aeg, mille vältel Aare Pärn oli kahtlustatavana kinni peetud ja viibib vahi all (30.09.2023-01.10.2023 ja alates 26.12.2023) ehk kokkuleppe sõlmimise hetkeks 3 kuu ja 3 päeva. Seega jääb kokkuleppe sõlmimise hetke seisuga kandmisele kuuluvaks karistuseks veel 1 aasta, 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Arvestades, et Aare Pärn viibib jätkuvalt vahi all, muutub karistusaja hulka arvestatava aja hulk ning sellest tulenevalt ära kandmata karistuse pikkus igapäevaselt. Sellest tulenevalt kujuneb lõplik ära kandmata karistuse pikkus kohtuotsuse kuulutamise hetke seisuga.
lg 1 alusel asendada kokkuleppe sõlmimise hetkel ära kandmata karistus, 1 aasta, 8 kuud ja 27 päeva vangistust, üldkasuliku tööga 627 tunni ulatuses.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada Aare Pärna üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ja- kohustusi vastavalt
lg 1 p-des 1-6 sätestatule, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustub Aare Pärn üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi. 4
lg 2 p 21 alusel kohustub Aare Pärn üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul mitte omama või tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kohustus ei laiene arsti poolt ettekirjutatud ainetele.
lg 2 p 8 alusel kohustub Aare Pärn osalema sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni ühe neljandiku ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.
lg 2 p 5 alusel kohustub Aare Pärn hiljemalt kahe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates registreerima end SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse (tel. 434 2293, 524 4024, Pargi tee 16, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandimaa) psühhiaatri vastuvõtule narkootikumide tarvitamise vastase ravi vajaduse hindamiseks ning läbima psühhiaatri poolt määratud ravi ettenähtud korras ja ulatuses, milleks Aare Pärn annab käesolevaga nõusoleku. Psühhiaatri poole pöördumise ja ravi läbimise kohta tuleb esitada vastav dokumentatsioon kriminaalhooldajale.
lg 2 alusel ei võeta mootorsõiduki juhtimise õigust isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohtuotsuse kuulutamisel tühistada tõkend vahistamine ja vabastada Aare Pärn. Välja mõista Aare Pärnalt: - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 eurot; - 16.12.2021 episoodi joobeseisundi tuvastamise kulu (saatekiri 1830T koos joobeseisundi hinnanguga) – 123 eurot; - ekspertiisiakti nr 22E-LÕX0041 kulu – 95 eurot; - 30.09.2023 episoodi joobeseisundi tuvastamise kulu (saatekiri 2355T) – 35 eurot; - 26.12.2023 episoodi joobeseisundi tuvastamise kulu (saatekiri 620T) – 14 eurot; - määratud korras kaitsja vahistamise istungil osalemisega seotud kulu – 97,20 eurot. Kokku kuulub Aare Pärnalt väljamõistmisele menetluskulusid summas 1594,20 eurot. KrMS 180 lg 3 alusel hüvitab süüdistatav menetluskulud ositi kohtuotsuse jõustumisest alates 1 aasta jooksul. Kohtu järeldused 1. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. 2. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 3. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Aare Pärn
4. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus.
lg 1 alusel on kokkuleppes palutud lugeda karistusaja hulka aeg, mille vältel Aare Pärn oli kahtlustatavana kinni peetud ja viibib vahi all (30.09.2023-01.10.2023 ja alates 26.12.2023). Arvestades, et Aare Pärn viibib jätkuvalt vahi all, muutub karistusaja 5 hulka arvestatava aja hulk ning sellest tulenevalt ära kandmata karistuse pikkus igapäevaselt. Seega kujuneb lõplik ära kandmata karistuse pikkus kohtuotsuse kuulutamise hetke seisuga. Kohus peab põhjendatuks arvutada kandmisele kuuluv karistus ümber vastavalt kokkuleppes toodule, arvestades Aare Pärna poolt reaalselt kohtuotsuse kuulutamise ajaks eelvangistuses viibitud aeg maha mõistetavast vangistusest. Kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga on Aare Pärn viibinud vahi all 30.09.2023-01.10.2023, so 2 päeva ja 26.12.2023-03.04.2024, s.o 100 päeva, kokku seega 3 kuud ja 12 päeva, milline aeg tuleb arvestada karistusaja hulka. Ülejäänud liitkaristus asendatakse üldkasuliku tööga, mille maht on 618 tundi.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.