) § 371 lg 1 p-de 9, 10 ja 12, § 3401 lg 2 ning § 487 lg 3 alusel keelduda. 4. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu.
§. 486 lg 1 p 1 järgi annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle, kui võlgnik esitab makseettepanekule vastuväite. Asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab
lg 1 järgi avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Kohtu hinnangul ei vasta hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus hagiavalduse nõuetele. Hageja ei esitanud kohtu poolt antud tähtaja jooksul oma nõude põhjendusi. Hagi tuleb jätta
5.
lg 1 p 10 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse ka siis, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu (
lg 1 p-d 9 ja 12).
lg-st 2 tuleneb, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas
Lepinguliseks esindajaks ei saa samas olla iga isik, kellele hageja on volikirja andnud. Kohtus võib lepinguline esindaja olla isik, kes vastab
§-s 218 sätestatud nõuetele. Hageja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul esitanud hageja lepingulise esindaja esindusõiguse kohta tõendeid, sh volikirja ega tõendeid selle kohta, et hageja lepinguline esindaja vastab
§-s 218 lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele. 7. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tuleb
lg 5 kohaselt tasuda hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning
Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal kehtinud RLS lisa 1 järgi tuleb kuni 350 euro suuruse hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 100 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 65 eurot. Asja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et hageja oleks riigilõivu juurde tasunud. 8. Samuti on hageja rikkunud olulisi hagiavalduse vorminõudeid, mis takistavad asja menetlemist.
lg 1 p-de 1–3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, 2 mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud selgelt väljendatud nõuet ega hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ning neid kinnitavaid tõendeid. 9. Hageja sai kohtu 1. märtsi 2024. a määruse kätte 21. märtsil 2024. Lähtudes
ÜS) § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks (nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks) antud tähtaeg
10. Menetluskulud tuleb
Hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole. 11. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (
Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.