Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile. Võlgnikul on tegevus lõppenud 2023 aastal, puuduvad tootmine ja tellimused, vara on 3 hinnatav 21 528 euro väärtuses ja kohustusi 158 667,44 euro väärtuses. Võib asuda seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Avaldaja juhatuse liige on kinnitanud püsivat maksejõuetust. Võlgniku seisund on iseloomulik olukorrale, milles on menetluse raugemise alused enne või pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku majandusaasta aruanded. 2023.aasta müügikäive langeski 88% nagu võlgnik selgitas. Teadmata on, kas 2023.a maikuus saksa kliendile saadetud objekti detailide eest on makstud. On vaja selgeks teha, miks 2023.aasta müügitulu 71 567 eurot saavutati 136 846 eurose kahjumi hinnaga. 2022.aasta müügitulu oli 603 366 eurot. Võlgniku suurim müügitulu ongi olnud aastal 2022, mil võlgnikettevõte on töötanud täisaasta. 2022.aasta kolmandas ja neljandas kvartalis on olnud ka töötajaid 4, muul ajal kolm või kaks töötajat. Võlgniku pangakontodelt nähtub, et perioodil 15.06.2022-15.09.2023 on juhatuse liige võtnud välja sularaha 23 080 eurot, raha kasutamise eesmärgid on võimalik kindlaks teha pankrotimenetluse käigus. Võlgniku juhatuse liige on teinud võlgniku kontole ka sissemakseid summas 42 100 eurot (periood 08.07.2021-27.09.2023), ka sellise raha liikumise põhjendused ja allikad on võimalik kindlaks teha pankrotimenetluse käigus. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta ja hinnang juhatuse tegevusele. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjustasid objektiivsed asjaolud, milleks on nii Eesti kui ka Saksa klientide tellimuste ärajäämine. Samas ei saanud kahjum 136 000 eurot tekkida ootamatult. Ajutise halduri hinnangul ei ole 2023.aasta algul finantsandmeid analüüsitud, kuid oleks olnud vaja juhatuse liikmel juba eelnevalt mõelda alternatiivsetele lahendustele. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku juhtorganite tegevuses tuvastatav maksejõuetuse tahtlik tekitamine. Analüüsida tuleb, kas aastal 2023 tehtud kulutused, mille tõttu tekkis suur kahjum ja võetud risk olid põhjendatud. Äriregistrile tuleb esitada aastate 2022 ja 2023 majandusaasta aruanded. Muus osas on raamatupidamine korraldatud vastavalt nõuetele. Pankrotiavaldus tuleks rahuldada ja anda võimalus võlgniku juhatuse liikmel ja osanikul täita oma hoolsuskohustus vabatahtlikult, esitades 2022 ja 2023 aasta majandusaasta aruanne äriregistrile ja aidata kaasa vara müügile, kui see osutub võimalikuks ja anda objektiivne selgitus 2023 aastal tekkinud suure kahjumi kujunemise ja raha kasutuse kohta. Võlgniku pankrotiavaldus tuleb rahuldada, välja kuulutada võlgniku OÜ Havil Moodul pankrot. Pankrotimenetluse käigus tuleb muuhulgas kontrollida tagasivõitmise võimalusi, s.t. sõiduki xxxxxx võõrandamise tehing ja juhatuse liikme poolt LHV Pangast välja võetud rahaliste vahendite 28 030 eurot kasutamine. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet, on seisukohal, et avaldus OÜ Havil Moodul pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud.
lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
1 lg.3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt 4 ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt Kui pankotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud juriidilisest isikust võlgnik, kelle esitatud ülevaate kohaselt on tal tasumata kohustusi vähemalt 152 784 euro väärtuses, vara kohustuste katteks bilansilises maksumuses on 45 261 euro väärtuses. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, s.h. lõppenud on kliendilepingud. Kohus on seisukohal, et võlgniku pankrotiavaldus, seletuskiri ja ajutise pankrotihalduri aruanne ja andmed annavad piisava ülevaate võlgniku majanduslikust olukorrast ja see näitab, et võlgnik on maksejõuetu ja see olukord ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, vaid püsiv. Võlgnik on tegelenud allhanke korras elementmajade tootmisega, s.t. võlgnik on tegutsenud tellimuste alusel. Võlgniku senised tellijad on tellimuste esitamisest loobunud ja selle põhjuseks on olnud nende (peamiselt) kahe tellija tegevuse lõppemine või ebakindlus oma müügiturul. Võlgniku maksejõuetus on põhistatud, seda tõendavad kohtule esitatud ajutise halduri aruande andmed ja võlgniku seadusliku esindaja pankrotiavaldus ja seletuskiri maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlgnikul on olemas üks varaese- kraana ja kraana tee üüripinnal, mille väärtus ei kata kohustusi ja mis on koormatud üürileandja pandiõigusega.
lg.5 järgi esitab ajutine haldur kohtule aruande, milles esitab ka arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Käesoleval juhul on ajutine haldur märkinud, et maksejõuetuse kujunemise põhjuseks ei ole võlgniku juhtorgani liikme tahtlikud teod 8s.t. kuriteotunnustega teod või raske juhtimisviga). Seega saab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla muu asjaolud
lg.5 tähenduses.
lg.11, § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha.
lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt
lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et
lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras;
lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise 5 päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Ajutine haldur Urmas Tross on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Urmas Tross vastab
Siinkohal kordab kohus võlgnikule tema kohustusi
, § 87, § 88, § 89 järgi:
lg.1 sätestab võlgniku kohustuse anda kohtule ja haldurile teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile andmed pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oma vara kohta ja kohustuste nimekirja.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg.3 järgi Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,… tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas 27.02.202. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 21 töötunni eest summas 2730 eurot, s.t. tunnitasu 130 eurot. Käibemaksu lisamist ei ole taotletud. Ajutise halduri tasu katab ka kõik tööga seotud kulud. Ajutine haldur palub tema tasu maksmise määrata OÜ Konkurss kasuks. Kohus kontrollis käibemaksukohustuslaste registrist, et OÜ Konkurss ei ole käesoleval ajal registreeritud käibemaksukohustuslasena (registreering kustutati 21.11.2018.a.). Kohus hindab võlgniku pankrotiavalduse senise menetlemise olevat vähese keerukusega. Menetluse maht (andmed töötajate kohta, vara olemasolu kontroll, vara vähesus) on pigem vähene ja raamatupidamine üldiselt nõuetekohane. Kohus võtab arvesse ka koostatud aruande sisu ja ammendavust. Neist asjaoludest lähtuvalt loeb kohus põhjendatuks ajutise 6 halduri tunnitasu 110 eurot tund, s.t. 67% maksimaalsest võimalikust. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on põhjendatud ajakulu menetluses 15 tundi. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu 15 töötunni eest summas 1650 eurot.
lg.6 järgi võib ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri tasu 1650 eurot tuleb maksta OÜ-le Konkurss, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg.1 p.1 järgi on pankrotimenetluse kulu – menetluskulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.