) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, milles maakohus määras hageja menetluskulud kindlaks väiksemas ulatuses kui 2615 eurot ja jättis need kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab hageja menetluskulude täiendavaks suuruseks 2230 eurot, millest lähtuvalt mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 2615 eurot koos viivise tasumise kohustusega alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda. 7. Ringkonnakohus kontrollib
lg 1 alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis tema menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata ja menetluskulud kostjalt välja mõistmata. Ülejäänud osas on kohtuotsus
Kuivõrd ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust osas, milles on tehtud tagaseljaotsus (
lg 1), vaid osas, milles maakohus määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse, siis
Menetluskulude kindlaksmääramine on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha ise uue otsuse. Asja maakohtule uueks lahendamiseks saatmine ei oleks ka menetlusökonoomiaga kooskõlas (
Apellatsioonkaebuses palub hageja välja mõista menetluskulud 2945 eurot. Seega palub hageja lisaks maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskuludele välja mõista riigilõiv 70 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2490 eurot. Hageja esitas maakohtule kaks hagi tagamise taotlust, millest esimese jättis maakohus rahuldamata ja teise rahuldas osaliselt. Kummagi taotluse esitamisel tasus hageja riigilõivu 70 eurot. Maakohus pidas põhjendatuks menetluskuluks rahuldatud hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu. Rahuldamata jäänud hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv ei olnud seega maakohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda, siis ei saanud maakohus jätta ka rahuldamata jäänud hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu välja mõistmata.
lg 3 võimaldab rahuldamata jäänud taotluse esitamisega seotud menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse esitas. Vastava otsuse peab tegema aga juba menetluskulude jaotamisel,
Üksnes taotluse rahuldamata jäämine ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav, et lugeda taotluse esitamisel tasutud riigilõiv põhjendamatuks menetluskuluks. Hagi tagamise taotluse esitamise näol oli tegemist hageja õiguste kaitseks põhjendatud menetlustoiminguga. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus
Nimetatud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, mistõttu saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ületanud diskretsioonipiire, jättes hageja lepingulise esindaja kulud kostjalt täielikult välja mõistmata. 5 Äriseadustikust ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust anda äriühingule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule tasuta õigusabiteenust. Eeltoodut arvestades tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel hinnata, millises ulatuses on õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetluses
lg 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja vajalikud ja millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja (RKTKo 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 15). Hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud piirduvad hagiavalduse, hagi tagamise taotluste, täiendava tõendi ja menetluskulude nimekirja esitamisega. Esindaja koostas samuti täitmisavalduse hagi tagamise määruse täitmiseks. Kostja hagile ei vastanud ega teinud muid menetlustoiminguid. Ringkonnakohus leiab, et esindaja tööaruandes näidatud hagi tagamise taotluste koostamise ning hagi tagamise põhistamiseks täiendava tõendi esitamise ajakulu (kokku 7 tundi ja 10 minutit) on ülemäärane. Mõistlik ajakulu nimetatud toimingutele on kokku 5 tundi. Arvestades asja keerukust ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on hageja lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik 12 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu määr 180 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa tavapärast sarnase õigusabiteenuse eest makstavat tasu. Seega on hageja lepingulise esindaja kulud maakohtus põhjendatud ja vajalikud 2160 euro ulatuses (12x180). Eelnevat arvestades määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude täiendavaks suuruseks maakohtus 2230 eurot. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 385 eurot. Seega määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 2615 eurot. Hageja taotluse ja
lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 9.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Arvestades et hageja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas, menetluskulusid ringkonnakohtus ei hüvitata. Seega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.