← Eesti

2-23-14135/23

Obsah (9)§ 149§ 7§ 145§ 174§ 1491§ 217§ 5§ 218§ 148

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-14135 Tsiviil

§ 149

lg 1 kohaselt ei oleks kohtutäitur tohtinud korteriomandit uuesti arestida, vaid oleks pidanud ühinema kohtutäitur Oksana Kutšmei arestimisega. Kinnisasja sundtäitmist viiakse juba läbi ning korteriühistu on oma pandiõigusega tagatud nõudega täiteasjas nr 084/2020/3507 ühinenud. Kohtutäitur Ivi Kalmeti arestimise eesmärgiks on muuta enda menetluses olevate nõuete suhtes nõuete rahuldamise järjekord soodsamaks, mis rikub avaldajate õiguseid.

  1. Kohtutäitur Ivi Kalmet palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur Oksana Kutšmei ei arvestanud korteriomandi arestimisel korteriühistu pandiõigusega tagatud võlgnevusega. Korteriühistu esitas oma nõude kohtusse, sai täitedokumendi ja pöördus oma nõudega kohtutäitur Ivi Kalmeti poole. Korteriomandi enampakkumine on välja kuulutatud ning korteri müügi tulemi jaotuskavas arvestatakse tagapool seisvate nõuetega vastavalt ühinemise ajale. Ühinemise avalduse esimese esitamise järjekoht jääb samaks ka teistkordse arestimise ja teise täituri enampakkumise korral. Vara teistkordne arestimine eespoolseisva pandiõigusega tagatud nõude täitemenetluses ei kahjusta ühinenud sissenõudjate õigusi, sest ühinemise järjekord ei muutu. MAAKOHTU SEISUKOHT
  2. Maakohus jättis rahuldamata kohtutäitur Oksana Kutšmei ja Credit.ee OÜ kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti
  3. septembri 2023 otsuse ja
  4. septembri 2023 arestimisakti peale täiteasjas nr 047/2023/
  5. 2 Maakohus tuvastas, et kinnistusraamatu registriosa nr 2287735 III jaos on järgmised kehtivad keelumärked: - kohtutäituri avalduse alusel
  6. mail 2021 sisse kantud keelumärge Credit.ee OÜ kasuks; kohtutäituri avalduse alusel
  7. mail 2023 sisse kantud keelumärge AS SEB Pank kasuks; kohtutäituri avalduse alusel
  8. juulil 2023 sisse kantud keelumärge korteriühistu pandiõigusega seotud nõude tagamiseks XXXXXXXXXXX korteriühistu kasuks. Kohtutäitur Oksana Kutšmei
  9. mai 2023 enampakkumise alghinna suurendamise otsusest nähtub, et kohtutäitur Oksana Kutšmei arestis vaidlusaluse korteriomandi
  10. novembri 2022 kinnisasja arestimisaktiga (dtl 32 jj).
  11. mai 2023 otsusest ei nähtu, et täitemenetlusega nr 084/2020/3507 oleks ühinenud korteriühistu. Kohtutäitur Ivi Kalmeti
  12. septembri 2023 arestimisakti tegemise hetkeks olid kinnistusraamatusse kantud
  13. veebruari 2021 ja
  14. mai 2023 keelumärked. Seega oli kohtutäitur Oksana Kutšmei avalduse alusel enne kohtutäitur Ivi Kalmeti toimingu tegemist kinnisasjale seatud kaks keelumärget.

§-dest 149 ja 1491 ei tulene, et korteriühistul on kohustus juba läbi viidava täitemenetlusega ühineda. Kohtutäituril ei ole üldjuhul õigust talle esitatud täitedokumendi täitmisest

§ 7lg 1 kohaselt keelduda.

Seega võis korteriühistu tema kasuks välja mõistetud võla täitmiseks pöörduda teise täituri poole. Kohtutäitur Ivi Kalmet koostas 6. septembril 2023 kinnisasja arestimise akti (dtl 24). Arvestades keelumärke kinnistusraamatusse kandmise aega, on kohtutäitur palunud keelumärke sisse kanda

§ 145lg 4 alusel. Ts

ÜS § 88 lg 2 eriregulatsiooni kohaselt on võimalik hüpoteegi alusel täitemenetluse toiminguid teha ka juhul, mil hüpoteek on kinnisasjale seatud enne käsutuskeelu sissekandmist. TsÜS § 88 lg 2 sätestatu kohaselt ei kohaldu TsÜS § 88 lg 1 (mille kohaselt on mh tühine käsutuskeeldu rikkuv täitemenetluses tehtud käsutus) enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele (Riigikohtu

  1. märtsi 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-10 ja
  2. oktoobri 2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06). KrtS § 44 lg 2 sätestab, et korteriühistu pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. Seega tuleb lugeda, et korteriühistu nõue on seadusest tulenevalt tekkinud enne käsutuskeeldude sissekandmist. Kui korteriühistu pöördus täitedokumendi täitmiseks kohtutäitur Ivi Kalmeti poole, oli viimasel ka õigus taotleda keelumärke sisse kandmist korteriühistu kasuks.

§ 145

lg 1 kohaselt on keelumärke kinnistusraamatusse kandmine osa kinnisasja arestimisest. Kohtutäituri Ivi Kalmetil oli kohustus koostada kinnisasja arestimise akt mõistliku aja jooksul, selleta ei saa keelumärget kehtivalt kinnistusraamatus olla. Kohtutäitur Oksana Kutšmei peaks esitama sissenõudjate nõusolekul kohtutäitur Ivi Kalmetile taotlused täitemenetlusega ühinemiseks. Sellega omandaks kõik mõlemas menetluses esitatud nõuded

§ 174nimetatud järjekohad.

Arestimisakt ei ole selles osas seadusega vastuolus. Kuivõrd kinnisasja arestimise akt on õiguspärane, ei ole alust tühistada ka kohtutäitur Ivi Kalmeti

  1. septembri 2023 otsust. Eeltoodu alusel jättis maakohus kohtutäitur Oksana Kutšmei ja Credit.ee OÜ kaebused rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUS ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3
  2. Kohtutäitur Oksana Kutšmei (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kaebus kohtutäitur Ivi Kalmeti otsuse peale rahuldada. Menetluskulud palub kohtutäitur Oksana Kutšmei jätta kohtutäitur Ivi Kalmeti kanda. Maakohus on määruses ekslikult samastanud arestimise lubatavust täitemenetluse alustamisega. Sellest, et korteriühistu võis pöörduda võlgniku suhtes täitemenetluse alustamiseks kohtutäitur Ivi Kalmeti poole, ei tulene, et kohtutäitur Ivi Kalmet võis teistkordselt arestida juba varasemalt kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt arestitud võlgniku korteriomandi.

§ 149üks eesmärkidest on vältida kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses.

Praegu on kohtutäitur Ivi Kalmet selle olukorra aga tekitanud. Maakohtu järeldus Riigikohtu 5. märtsi 2010 määrusest asjas nr 3-2-1-8-10 ja TsÜS § 88 lg-st 2 kinnisasja teistkordse arestimise võimalikkuse kohta on ebaõige. Keelumärke sissekandmise võimalikkusest ei tulene ega saa tuleneda teistkordse arestimise lubatavust.

§ 145

lg 1 järgi on keelumärke sissekandmine vaid üks osa kinnisasja arestimisest.

§ 149

lg 1 teine lause sätestab üheselt, et kui kinnisasi on juba ühe sissenõudja kasuks arestitud, siis teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Korteriühistu on 13. septembril 2023 esitanud kohtutäitur Oksana Kutšmeile

§ 1491

lg 4 kohase tõendi ja alusdokumendid, mida tuleb seaduse järgi pidada avalduseks ühineda täiteasjas nr 084/2020/3507 kinnisasja suhtes läbiviidava täitemenetlusega. See on tehtud juba enne kohtutäitur Ivi Kalmeti 28. septembri 2023 otsust. Seega on täiteasjas nr 047/2023/569 sissenõudjaks olev korteriühistu korteriomandile sissenõude pööramisega ühinenud täitemenetluses täiteasjas nr 084/2020/3507 ning puudub vajadus kinnisasja teistkordseks arestimiseks. Kohtutäitur Oksana Kutšmei täitemenetluses täiteasjas nr 084/2020/3507 teostab korteriühistu kõiki ühinenud sissenõudja õigusi (avaldab seisukohta vara hinna osas jne). Kuna korteriühistu on ühinenud täiteasjas nr 084/2020/3507 kinnisasja suhtes läbiviidava täitemenetlusega, siis ei takista korteriühistu kasuks seatud keelumärge korteriomandi võõrandamist (käsutamist) määruskaebuse esitaja poolt läbiviidavas täitemenetluses. Asjas ei ole vaidlust selles, et korteriühistu nõue ja AS SEB Pank hüpoteegiga tagatud nõue ja selle nõude sissenõudmise kulud hüpoteegi suuruse ulatuses kuuluvad korteriomandi müügist saadud raha arvelt rahuldamisele eelisjärjekorras (

§ 174lg 3 p 2).

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

  1. Kohtutäitur Ivi Kalmet palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kohtutäitur Ivi Kalmet jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Pärnu Maakohtu
  2. juuni 2023 määrusest 2-23-115046/5 on näha, et korteriühistu pöördus maksekäsu saamiseks kohtusse
  3. aprillil
  4. Korteriühistu põhinõudena on märgitud arve (
  5. aprill 2022-
  6. veebruar 2023) 1009,43 eurot. Kohtutäitur Ivi Kalmet leiab, et seisuga
  7. novembri 2022 oli võlgnikul juba 7 kuud korteriühistu arved maksmata. Täiteasjas nr 084/2020/3507 on Oksana Kutšmei
  8. novembril 2023 välja kuulutanud vara enampakkumise, st samal päeval kui maakohus jättis Oksana Kutšmei kaebuse rahuldamata ja tühistas esialgse õiguskaitse kohaldamise, millega oli Ivi Kalmeti täiteasjas vara müük peatatud. Kohtutäitur Oksana Kutšmei on
  9. novembril 2023 koostanud enda täiteasjas 084/2020/3507 ühinemise otsuse ja lubanud korteriühistul ühineda

§ 149

lg 1 alusel sissenõudja õigustega korteriomandi registriosa nr 2287735 suhtes toimuvas täitemenetluses. Kohtutäituri Oksana Kutšmei enampakkumine algas

  1. detsembril 2023 ja lõppes
  2. detsembril
  3. 4 Teistkordsel arestimisel nõuete rahuldamise järjekord ei muutu ja teistkordne vara arestimine eespoolseisva pandõigusega tagatud nõude täitmiseks on õiguspärane.
  4. Korteriühistu palub jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur Oksana Kutsmei määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 664 lg 2).
  6. Võlgniku suhtes viivad täitemenetlusi läbi mh kohtutäitur Oksana Kutšmei täiteasjas nr 084/2020/3507 (sissenõudjaks Credit.ee OÜ) ja kohtutäitur Ivi Kalmet täiteasjas nr 047/2023/569 (sissenõudjaks korteriühistu). Kohtutäitur Oksana Kutšmei arestis täiteasjas nr 084/2020/3507 võlgnikule kuulunud korteriomandi
  7. novembri 2022 arestimisaktiga (keelumärge kinnistusraamatusse kantud
  8. mail 2021). Kohtutäitur Ivi Kalmet arestis
  9. septembri 2023 arestimisaktiga (keelumärge kinnistusraamatusse kantud
  10. juulil 2023) sama korteriomandi. Kohtutäitur Oksana Kutšmei vaidlustab käesolevas asjas kohtutäitur Ivi Kalmeti
  11. septembri 2023 arestimisakti täiteasjas nr 047/2023/569.

§ 217

lg 1 võimaldab esitada kaebuse kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale täitemenetluse osalisel. Täitemenetluse osalised on reguleeritud

§-ga

  1. See tähendab, et kohtutäitur Oksana Kutšmeil on õigus vaidlustada kohtutäitur Ivi Kalmeti
  2. septembri 2023 arestimisakti üksnes juhul, kui ta on kohtutäitur Ivi Kalmeti läbiviidavas täiteasjas nr 047/2023/569 täitemenetluse osaliseks. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäitur Oksana Kutšmeiga, et ringkonnakohus ei saa hinnata tema

§-de 217- 218 kohast kaebeõigust üksnes põhjusel, et maakohus otsustas

  1. oktoobri 2023 määrusega tema kaebust menetleda. Kaebust kohtutäituri tegevusele vaatab kohus läbi hagita menetluse sätete kohaselt. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7). Seega peab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel kontrollima, kas kohtutäitur Oksana Kutšmeil oli üldse kaebeõigus kohtutäitur Ivi Kalmeti kaevatavale otsusele. Kohtutäitur Oksana Kutšmei selgitas vastuseks ringkonnakohtu päringule, et kuna ta on enda läbiviidavas täitemenetluses nr 084/2020/3507 sissenõudjaks täituri tasu osas, siis on tal õigus kaevata kohtutäitur Ivi Kalmeti arestimisaktile täiteasjas nr 047/2023/
  2. Kohtutäitur Oksana Kutšmei leiab, et ta on täiteasjas nr 047/2023/569 täitemenetluse osaliseks

§ 5

lg 2 koostoimes

§ 174lg-ga 3.

Viidatud tasu nõue annab kohtutäitur Oksana Kutsmei arvates talle õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast ning ta on teatanud sellest kohtutäitur Ivi Kalmetit (

§ 5lg 2).

Samas on kohtutäitur Oksana Kutšmei kinnitanud, et ta ei ole esitanud kohtutäitur Ivi Kalmetile

§ 149lg 1 järgset avaldust täitemenetlusega täiteasjas nr 047/2023/569 ühinemiseks.

Ringkonnakohus leiab, et seega tugineb kohtutäitur Oksana Kutšmei üksnes tulevikus tekkivale õigusele saada vara müügist osa

§ 5lg 2 tähenduses.

Ringkonnakohtu hinnangul oleks kohtutäitur Oksana Kutšmei täitemenetluse osaline üksnes juhul, kui ta oleks

§ 149lg 1 alusel täitemenetlusega täiteasjas nr 047/2023/569 ühinenud.

Kohtutäitur Oksana Kutšmei viitab küll

§ 174

lg-le 3, kuid ka tulemi jaotamises osaleks ta vaid juhul, kui ta kohtutäitur Ivi Kalmeti arestimisega ühineks. Kuivõrd kohtutäitur Oksana Kutšmei ei ole enda tasu nõude osas kohtutäitur Ivi Kalmeti täitemenetlusega ühinenud, ei ole ta ka täiteasjas nr 047/2023/569 täitemenetluse osaline ning tal ei olnud

§ 217ja 218 alusel õigust vaidlustada kohtutäitur Ivi Kalmeti 6.

septembri 2023 arestimisakti ja selle osas tehtud 28. septembri 2023 otsust. 5 Maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse alusel lubatud. Käesolevas juhul reguleerib määruskaebuse esitamise õigust

§ 218

lg 3, mille esimese lause kohaselt võib kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale määruskaebuse esitada asja menetlev kohtutäitur ja menetlusosalised. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kohtutäitur Oksana Kutšmei kohtutäitur Ivi Kalmeti täiteasjas menetlusosaline ei ole, seega ei saa ta ka maakohtu määruse peale kaevata. Ringkonnakohus jätab kaebuse TsMS § 660 lg 1 ja § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata, sest maakohus on selle ekslikult menetlusse võtnud. Maakohtu menetluses osalenud teine kaebaja Credit.ee OÜ ei ole maakohtu määrust vaidlustanud.

  1. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida täiendavalt veel järgmist. Käesoleval juhul vaidlesid kohtutäiturid selle üle, kas kohtutäitur Ivi Kalmet võis
  2. septembri 2023 arestimisaktiga (keelumärge kinnistusraamatusse kantud
  3. juulil 2023) arestida võlgnikule kuulunud korteriomandi olukorras, kus sama korteriomandi oli varasemalt, st
  4. novembri 2022 arestimisaktiga, arestinud kohtutäitur Oksana Kutšmei. Ringkonnakohus selgitab, et ühte kinnisasja ei saa arestida mitu korda. See keeld tuleneb otseselt

§ 149

lg-st 1, mille kohaselt, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Lisandunud sissenõudja fikseeritakse asja arestinud kohtutäituri täitemenetluses. See kehtib nii siis, kui üks kohtutäitur menetleb eri sissenõudjate nõudeid ühe võlgniku vastu, kui ka juhul, kui nõuded on täitmisel eri kohtutäiturite juures (vt ka täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 291 SE).

§ 149

lg 1 üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses (Riigikohtu 29. jaanuari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 12). Sätte teistsuguseks tõlgendamiseks, st teise arestimise lubamiseks, puudub vajadus, sest menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 149 lg 2). Täitemenetluse alustamise kohustuslikkus (

§ 7ja § 23) ei tähenda, et ühte kinnisasja võib teistkordselt arestida.

10. Täitemenetluses antavate käsutuskeeldude toime avaldub alates hetkest, mil asjaomane arestimisakt on võlgnikule selleks ettenähtud korras teatavaks tehtud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist (

§ 148lg 1). Riigikohus on Ts

ÜS § 88 lg 1 alusel leidnud, et keelatud on ka mitme keelumärke seadmine ühele kinnisasjale eri isikute kasuks. Siiski ei ole käsutuskeeldu rikkuvaks põhjust pidada sama isiku kasuks tema taotlusel mitme keelumärke sissekandmist eri menetlustes, kuivõrd eesmärk on selle isiku kaitse, kelle kasuks käsutuskeeld on seatud (Riigikohtu

  1. veebruar 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 42). Kui kohtutäitur on alustanud täitemenetlust enne keelumärget kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi sundtäitmiseks, on lubatud kanda asjaõiguse teostamise ehk täitemenetluse korraldamise tagamiseks kinnistusraamatusse kohtutäituri avalduse alusel keelumärge (Riigikohtu
  2. märts 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-10, p 8). Keelumärke teistkordse sissekandmise võimalikkusest (TsÜS § 88 lg 2 alusel) ei tulene ega saa tuleneda teistkordse arestimise lubatavus. Viimane on sõnaselgelt keelatud seadusega. Praegusel juhul oligi kohtutäitur Oksana Kutšmei avalduse alusel kantud võlgniku korteriomandile kaks keelumärget – sissenõudja Credit.ee OÜ kasuks ja ka hüpoteegipidaja AS SEB Pank kasuks. AS SEB Pank nõude alusel ei ole tehtud uut arestimisakti. 6 Teistkordset vara arestimise õigust ei tulene kohtutäiturile ka sellest, et sissenõudjaks on korteriühistu, kellel on seadusest tulenev pandiõigus (KrtS § 44). Korteriühistu õigus sundtäita nõuet võlgniku kinnisvarale sissenõude pööramisega on tagatud täitemenetlusega ühinemise kaudu. Kohtutäituril ei ole diskretsiooniõigust otsustada, kas lubada korteriühistul menetlusega ühineda, vaid ta peab seda igal juhul lubama (Riigikohtu
  3. jaanuari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 12). Praegusel juhul on korteriühistu kohtutäitur Oksana Kutšmei täitemenetlusega ühinenud.
  4. Kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 1). Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikutel oleks tekkinud määruskaebemenetluses menetluskulud (sh esindajakulud). Seega puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.