KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. jaanuar 2024 Tsiviilasja number 2-21-

§ 82lõike 4 kohaselt on ringkonnakohus muutnud kohtu määratud häälte arvu.

Hageja 2 esitatud hagi kohta leidis maakohus, et hageja 2 ei ole pankrotivõlausaldaja, kuna ta ei esitanud nõuet. Nõude esitamise ja selle ennistamise aeg on möödas. Seega ei ole hagejal 2 seadusega kaitstud huvi üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks ning tema hagi tuleb jätta läbi vaatamata. See hagi oleks ka õiguslikult perspektiivitu. Oliver Kruuda pankrotiteade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded

1. oktoobril
2. Selles teates oli avaldatud ka üldkoosoleku toimumise aeg ja sellega loetakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht võlausaldajatele teatatuks. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja väide, et talle ei teatatud õigeaegselt üldkoosoleku ajast ja kohast. Maakohus leidis, et kostja menetluskulud seoses hageja 1 hagiga tuleb jätta hageja 1 kanda ning hageja 2 hagi esitamisest tulenevad menetluskulud tuleb jätta hageja 2 kanda. Maakohus määras kindlaks kostja menetluskulud, leides, et kostja esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu on esindusülesannet täitnud PankrS § 83 lg 5 teise lause alusel kui üldkoosolekul selleks valitud isik. Samas valiti ta
3. septembril 2022 pankrotitoimkonna esimeheks. See tähendab, et alates
4. septembrist 2022 esindas Peeter Viirsalu pankrotivõlgnikku seadusest tulenevalt. Alates sellest ajast ei ole tema kulude väljamõistmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 alusel põhjendatud. Maakohus pidas põhjendatuks kostja esindaja tunnitasu ühes asjas 158 eurot 33 senti ja teises asjas 140 eurot 87 senti, millele lisandub käibemaks. Hagi menetlemisega seotud ajakulust pidas maakohus põhjendatuks 6,9 tundi ja mõistis sellest lähtudes hagejalt kostja kasuks välja 1310 eurot 98 senti. Hageja 2 esitatud hagiga seotud ajakulust pidas maakohus põhjendatuks 6 tundi ja mõistis sellest tulenevalt hagejalt 2 kostja kasuks välja 1014 eurot 26 senti. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Hageja 1 esitas maakohu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles tema hagi jäi rahuldamata, ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja 1 jätta kostja kanda. Hageja 1 esitas määruskaebusega uued 4 dokumentaalsed tõendid (Tartu Ringkonnakohtu
6. mai
7. a ja
8. juuni
9. a määrused tsiviilasjas nr 2-21-7742), mille palub asja juurde võtta. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus eiranud Riigikohtu praktikat, kui leidis, et vaidlus Consegna OÜ-le määratud häälte üle on lõppenud ja selles osas ei saa teistsugusele järeldusele jõuda. Kuna tegemist oli kohtulahendist tuleneva nõudega, ei saanud pankrotihaldur nõude põhjendatust hinnata ja nõue on kaitsmiseta tunnustatud ning Consegna OÜ häälte arv pidi olema võrdeline kaitstud nõude suurusega. Samuti on Tartu Ringkonnakohus teinud tsiviilasjas nr 2-21-7742 teinud
10. mail 2023 ja
11. juunil 2023 määrused, millega on Consegna OÜ nõuet tunnustanud. Seetõttu oleks Consegna OÜ-le pidanud algusest peale kuuluma tema nõudega võrdne arv hääli ja temale nende määramata jätmine oli vastuolus seadusega, mille tõttu rikuti üldkoosolekul tehtud otsuste vastuvõtmisel seadusest tulenevat korda. Põhjendamatu on maakohtu viide PankrS § 83 lg-le 11, sest see jõustus pärast üldkoosoleku toimumist. Samuti ei ole see asjakohane, sest hageja ei ole vaidlustanud üldkoosoleku otsuseid põhjusel, et ringkonnakohus on muutnud kohtu määratud häälte arvu. Hageja tugineb sellele, et kohus rikkus häälte määramisel seadust. Maakohus on valesti leidnud, et ei tulnud arvestada Iirimaal välja kuulutatud pankrotiga. Seal algas Oliver Kruuda pankrotimenetlus varem ja seal toimus pankroti põhimenetlus. Seetõttu oleks pidanud seda tunnustama ning Eestis algatati pankrotimenetlus õigusvastaselt. Oluline ei ole, et Iiri kõrgem kohus tühistas
12. juuni
13. a määrusega võlgniku pankroti. See toimus alles pärast üldkoosolekut, mistõttu oleks üldkoosolekul pidanud Iirimaal toimuva pankotimenetlusega arvestama. Maakohus on valesti välja mõistnud kostjat esindava Peeter Viirsalu kulud, sest ta ei ole lepinguline esindaja. Ta täitis oma ülesandeid seaduse alusel, mistõttu tema menetluskulusid ei hüvitata.
14. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja palub jätta hageja esitatud tõendid asja juurde võtmata, sest Consegna OÜ nõude tunnustamine ei väära seda, et vaidlus temale häälte määramise üle on jõustunud kohtulahendiga lahendatud. Kostja hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et küsimus üldkoosolekul määratud häälte arvu üle on jõustunud lahenditega otsustatud. Häälte valele määramisele on Consegna OÜ tuginenud erinevates võlausaldajate üldkoosolekute otsuste vaidlustamise asjades ja kohus on neis kõigis jätnud hagi rahuldamata. Mh on Riigikohus jätnud menetlusse võtmata määruskaebused pärast hageja viidatud lahendi 2-21-5718 tegemist. Seega on ka Riigikohus tunnistanud, et Consegna OÜ-le jäeti hääled õigesti määramata. Tsiviilasjas 2-21-17683 jõustunud hagi tagamise määruse kohaselt ei arvestata Oliver Kruuda pankrotimenetluses Consegna OÜ häältega, seega ei saaks Consegna OÜ olla hääleõiguslik, mistõttu ei annaks ka hagi rahuldamine hagejale soovitud tulemust. Nimetatud kohtumääruse palub kostja võtta tõendina asja juurde. Maakohus viitas sellele ka otsuses. 5 Ekslik on hageja väide,

§ 83lg-t 11 ei saa kohaldada, sest see jõustus pärast üldkoosolekut. Pankr

S § 193 lg 1 järgi kohaldatakse kehtivas seaduses sätestatut ka enne seaduse jõustumist alanud pankrotimenetlustes. Erinevates kohtuasjades on ammendavalt lahendatud küsimus sellest, kas pankrotimenetluse põhimenetlus toimub Eestis. Eestis algas põhimenetlus põhjusel, et siin nimetati ajutine haldur ja seati käsutuskeeld. Sellega nõustus ka Iiri kohus, kes tühistas pankrotimääruse põhjusel, et Eestis toimub põhimenetlus. Hagejal puudub õiguskaitsevajadus, sest hagi on esitatud Consegna OÜ huvide kaitseks ning ta ei ole põhjendanud, milles seisneb tema enda õiguslik huvi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. See koormab üksnes pankrotimenetlust. Seega võiks jätta hagi läbi vaatamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
2. Hageja 1 vaidlustab maakohtu otsust osas, milles tema hagi jäi rahuldamata. Hageja 2 ei ole apellatsioonkaebust esitanud. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud osas, milles hageja 2 hagi jäi läbi vaatamata ning jaotati hageja 2 hagiga seotud menetluskulud.
3. Ringkonnakohus lahendab esmalt poolte seni lahendamata taotlused. Hageja 1 palub võtta asja juurde tõenditena Tartu Ringkonnakohtu
4. mai 2023 ja
5. juuni 2023 määrused tsiviilasjas nr 2-21-
6. Hageja 1 põhjendab taotlust sellega, et kohtumäärused tõendavad seda, et Consegna OÜ-l on Oliver Kruuda pankrotimenetluses tunnustatud nõue, mistõttu pidid tal algusest peale olema ka hääled. Kostja palub võtta asja juurde Tartu Ringkonnakohtu 27.juuni
7. a hagi tagamise määruse. Kostja põhjendab taotlust sellega, et määrus tõendab asjaolu, et Consegna OÜ häältega ei või Oliver Kruuda pankrotimenetluses arvestada, mistõttu ei saa hageja oma eesmärki saavutada. Ringkonnakohus jätab mõlemad taotlused rahuldamata ja tõendid asja juurde võtmata. Kuivõrd tegemist on elektrooniliselt esitatud tõenditega, ei ole vajalik neid tagastada. Taotluste rahuldamata jätmist põhjendab ringkonnakohus järgnevalt, vastates ühtlasi apellatsioonkaebuse väidetele. Kostja esitas ringkonnakohtule taotluse võtta tsiviilasja menetlemise juurde Tartu Ringkonnakohtu
8. juuni
9. a määruse tsiviilasjas nr 2-21-
10. Kostja viitas vastuses apellatsioonkaebusele, et on sellele tõendile tuginenud ka maakohtu menetluses. Ringkonnakohus jätab dokumendi TsMS § 652 lg 5 alusel vastu võtmata. Kostja esitas taotluse võtta asja materjalide juurde dokumentaalsete tõenditena Iiri apellatsioonkohtu
11. detsembri
12. a otsuse, selle tõlke, MHC Judith Riordani kirja ja selle tõlke, Judith Riordani kirja lisa,
13. juuni 2022 määruse resolutiivosa viseeritult. Ringkonnakohus jätab need tõendid kui mitteasjakohased vastu võtmata (TsMS § 238 lg 1 esimene lause) ning esitab põhjenduse järgnevalt otsuse p-s
15. Hageja 1 peamine väide seisneb selles, et jõustunud kohtulahendiga on Consegna OÜ nõuet pankrotimenetluses tunnustatud ja sellest tulenevalt pidid Consegna OÜ-l pankrotimenetluse algusest peale olema ka hääled, sh vaidlusalusel üldkoosolekul. Ringkonnakohus nõustub 6 maakohtuga, et küsimus selle üle, kas võlausaldajate esimesel üldkoosolekul on pankrotihaldur ja kohtunik määranud Consegna OÜ-le hääled õigesti, on lahendatud tsiviilasjas nr 2-21-7742 jõustunud Tartu Ringkonnakohtu
16. jaanuari
17. a määrusega. Isegi kui möönda, et Riigikohtu
18. veebruari
19. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-5718/35 toodud seisukoha järgi oleks pankrotihaldur pidanud Consegna OÜ-le hääled määrama, ei väära see jõustunud kohtulahendi õigusjõudu. Võlausaldajate üldkoosolekul halduri ja kohtuniku määratud häälte vaidlustamiseks on ette nähtud erikord. PankrS § 82 lg 4 kohaselt saab võlausaldaja vaidlustada talle pankrotihalduri poolt määratud häälte arvu ning seejärel ka kohtuniku kohtumäärusega määratud häälte arvu, esitades määruse peale määruskaebuse. Seda võimalust on Consegna OÜ edutult kasutanud ja sama eesmärki ei saa saavutada hagiga võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsuste vaidlustamiseks. Vastupidine käsitlus viiks selleni, et lahendatud vaidluse saab taasavada teises tsiviilasjas ning ka nt hilisem Riigikohtu seisukohast tulenev kohtupraktika muudatus annaks aluse lahendada juba lahendatud vaidlusi uuesti. Eelnevast tulenevalt ei saa hageja vaidlustada üldkoosoleku otsuseid põhjusel, et Consegna OÜ-le on hääled valesti määratud. Seetõttu ei ole asja lahendamisel asjakohased hageja esitatud tõendid, millega soovib tõendada seda, et Consegna OÜ nõuet tunnustati täies ulatuses. Nõude tunnustamisega küll kaasneb pankrotihaldurile kohustus kanda nõue võlausaldajate nimekirja ja arvestada selle nõudega üldkoosolekutel häälte määramisel, kuid hilisem nõude tunnustamine ei muuda jõustunud kohtulahendiga antud hinnangut selle kohta, kas vaidlusalusel üldkoosolekul oli võlausaldajale määratud hääled õigesti. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse põhjendustest välja viite PankrS § 83 lg-le 11, mille järgi ei saa võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuseid halduri kinnitamise või uue halduri ja pankrotitoimkonna valimise kohta vaidlustada põhjendusega,

§ 82lõike 4 kohaselt on ringkonnakohus muutnud kohtu määratud häälte arvu.

Viidatud säte jõustus

1. juulil 2022, mistõttu ei olnud sellist piirangut ajal, kui hagi esitati.
2. Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud ka seda, et maakohus on tähelepanuta jätnud, et kostja maksejõuetuse põhimenetlus oli EL määruse 2015/848 art 3 lg 1 mõttes algatatud Iirimaal ja seetõttu oleks pankrotihaldur pidanud kaasama menetlusse Iirimaa Maksejõuetusameti või sealse pankrotihalduri. Hageja hinnangul ei saa arvestada asjaoluga, et Iiri Kõrgem Kohus tühistas sealse pankrotimääruse, sest see toimus pärast vaidlusalust üldkoosolekut. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Hageja väited põhinevad eeldusel, et Oliver Kruuda pankroti põhimenetlus toimus Iirimaal. Asjaolu, et Oliver Kruuda pankrotimenetlus toimub Eestis ja sellele kohaldatakse Eesti õigust, on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga (vt maakohtu otsuse p 6.1) ja selle õigsust kinnitab asjaolu, et Iiri Kõrgem Kohus tühistas otsuse Oliver Kruuda pankroti väljakuulutamiseks (kd I tl 65–66). Hageja väidab sisuliselt seda, et pankrotihaldur oleks pidanud üldkoosoleku läbiviimisel lähtuma ebaõigest asjaolust, nagu toimuks Oliver Kruuda pankroti põhimenetlus Iirimaal. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada, et üldkoosoleku toimumise ajal ei saanud pankrotihaldur lähtuda Tartu Maakohtu
3. oktoobri
4. a määrusest tsiviilasjas nr 2-217742, mille kohaselt pankrotiasja lahendamisel on pädev Tartu Maakohus, vaid oleks pidanud lähtuma objektiivselt ebaõigeks osutunud väitest, et Oliver Kruuda pankroti põhimenetlus toimub Iirimaal. 7
5. Asjaolu, et jõustunud hagi tagamise määrusega on keelatud Oliver Kruuda pankrotimenetluses Consegna OÜ häältega arvestada, ei ole praegu vaidluse lahendamisel asjakohane, sest kostja enda selgituse järgi seati selline piirang pärast vaidlusaluse üldkoosoleku toimumist. Seega ei saanud hilisem hagi tagamine keelata pankrotihalduril määrata Consegna OÜ-le hääli. Seetõttu tuleb ka kostja esitatud tõend kui asjakohatu (TsMS § 238 lg 1) jätta vastu võtmata. Kuna tõend esitati elektrooniliselt, ei ole tarvis seda tagastada.
6. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga 1 ka selles, et maakohus on valesti jätnud menetluskulud hageja 1 kanda ja mõistnud välja kostja esindaja kulud. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). TsMS-i menetluskulude kindlaksmääramise regulatsiooni kohaldatakse PankrS § 3 lg 2 kaudu ka pankrotimenetluse menetluskulude kindlaksmääramisele. PankS § 83 lg 5 ei keela üldkoosolekul valimast võlgniku esindajaks lepingulist esindajat, kelle kulud on TsMS-i järgi hüvitatavad. Vastasel juhul tekiks põhjendamatu erisus olukorraga, kus üldkoosoleku otsuse vaidlustanud isikul oleks menetluskulude hüvitamise kohustus üksnes juhul, kui pankrotivõlgnikku esindama valitud isik kasutab omakorda lepingulist esindajat.
7. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ 8