← Eesti

1-17-9287/82

1-17-9287 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. märts 2024, Narva kohtumaja, videokohtuistung Kohtuasja number 1-17-9287 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelen

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432 kohus määrab: Jätta Andrei Gruznov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrata KrMS § 426 lg 2 p 2 alusel VangS § 76 lg-s 4 sätestatud tähtajaks 6 kuud määruse jõustumisest. Määrata Grandman Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks vandeadvokaat Ilya Zuevi poolt Andrei Gruznovile osutatud riigi õigusabi eest 131,76 eurot (sh käibemaks). KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Andrei Gruznovilt Eesti Vabariigi kasuks välja kaitsjatasu 131,76 eurot, mis tuleb tasuda 30. päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või 1

(6)1-17-9287 nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700006682 ning selgitus „Andrei Gruznov, 1-17-9287, kaitsjatasu“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. Andrei Gruznovile, kaitsjale, Viru Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Harju Maakohtu 18.10.
  2. a määrusega tunnistati KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Andrei Gruznovi suhtes tehtud Soome Vabariigi Turu Apellatsioonikohtu 3.12.
  3. a otsuse nr 150624, juhtumi number R 15/501 täitmine Eesti Vabariigis ning määrati, et A. Gruznovi poolt kuulub ärakandmisele vangistus 11 aastat. Karistuse kandmise aja alguseks loeti tema vahistamise päev, s.o 4.04.
  4. Karistuse kandmise aja lõpp on 4.04.
  6. Viru Vangla esitas 26.01.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Gruznovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  7. Kohtule edastatud 12.02.2024 kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alina Paadik, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega prokuratuur nõustub vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KrMS § 432 lg 33 alusel palus prokuratuur asi läbi vaadata prokuröri osavõtuta.
  8. Kohtuistungi eelselt esitas A. Gruznov kriminaalasja materjalide juurde lisamiseks Soome vanglast iseloomustuse töötamise ja karistusandmete kohta. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  9. Kinnipeetav A. Gruznov kinnitas 23.02.
  10. a kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabaneda. A. Gruznov selgitas, et vabanemise korral on olemas elu- ja töökoht, tööle asub ehitajana. Vastuseks kaitsja küsimustele avaldas A. Gruznov, et kahetseb väga toimepandut. Narkokuriteo toimepanemise tõttu kaotas palju aastaid oma elust ja vabadusest, aga sissetulekut see ei toonud. Ühiskonna jaoks oli ta halb inimene, nüüd soovib asuda õigele teele ja viimane elulõik olla hea inimene. Vanglas viibitud aastate jooksul on ta palju kasvanud. Osaleb tehases õppetegevuses ja töötab xxx. Vangistuse ajal on ka xxx töötanud. Narkokuriteo toimepanemise ajal narkootikume ise ei tarvitanud. Kuritegu on toime pandud, kuna sattus lihtsalt selliste isikute ringi. Ta elas S pikalt ja oli korralik inimene, kuid arusaadav ei ole, miks kohus sellega ei arvesta. Sotsiaalprogramm „Õige hetk“ on läbimata, kuna temale arusaamatutel asjaoludel pannakse sotsiaalprogramm karistusaja lõppu, kuigi ta viibib vanglas juba pikaaegselt. A. Gruznov ise peab end tasakaalukaks inimeseks. 2
(6)1-17-9287
  1. Kaitsja toetas süüdimõistetu seisukohta ja tõi täiendavalt välja, et formaalsed- ja materiaalsed eeldused vabastamiseks on täidetud. A. Gruznov on varasemalt toime pannud varavastase kuriteo. Kaitsja hinnangul A. Gruznov ei toeta subkultuurilisi hoiakuid ning isik täidab töökohustusi. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla esitatud materjaliga, asub alljärgnevale seisukohale.
  3. Vangla ja prokuröri seisukohtadesse puutuvalt selgitab kohus, et kohtu otsustus, kas vabastada isik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, peab põhinema

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumisel.

Vangla ega prokuratuuri seisukoht ei ole kohtu jaoks seejuures siduv. Sellest tulenevalt ei oma kohtu jaoks tähtsust vangla või prokuratuuri seisukoht kui selline, vaid argumendid, millele see tugineb. 9. Formaalsed eeldused A. Gruznovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Ta on

§ 76

lg 2 p 2 järgi ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

§ 76

lg 4 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

  1. Vabanemise korral plaanib A. Gruznov asuda elama aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mille omanikuks on A. Gruznovi õde ja kus elab kinnipeetava ema. Korteri omanik ja seal elav täisealine isik on andnud nõusoleku A. Gruznovi sinna elama asumiseks. Seega nähtub tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalidest, et isikul on olemas elukoht, mis võimaldab käitumiskontrolli kohaldamist.
  2. Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm nr 3-1-1-59-14, p 8). Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid. 12. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus vaagima, kummad argumendid on kaalukamad. 13. Positiivseks peab kohus A. Gruznovi puhul seda, et ta on vangistuses viibimise ajal perioodil 3.07.2018 - 20.07.2018 läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osales aktiivselt ning oli teemadest huvitatud. Samuti peab kohus positiivseks, et A. Gruznov osales 4.09.2018, 27.01.2021 ja 10.02.2021 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevustes, kus seadis eesmärgid, mis aitavad ta õiguskuulekale teele. A. Gruznov on osalenud riigikeele A1, A2 ja B1 taseme õppes. 3

(6)1-17-9287 Keeleoskus on abiks ametiasutustega suhtlemisel ja ka töökohustuste täitmisel. Karistuse kandmise ajal on omandatud xxx. Alates 1.09.2023 omandab xxx eriala. Eriala õppimine koos praktikaga tekitab tööharjumuse ja sisustab vaba aja mõtestatud tegevusega. Töökoustusi on täitnud ka Soome vanglas viibimise perioodil. Olemas on ka töökohagarantii elukohalähedaseks töötamiseks. Võlakohustused puuduvad. Vabanemisfondis on olemas vahendid esmaseks toimetulekuks vabanemise korral. Vabanemise korral on A. Gruznovil olemas ka elukoht. Toetavateks lähedasteks on ema ja õde. Kinnipeetav suhtleb alaealise lapsega. Kõike eespool loetletut arvestab kohus positiivsete asjaoludena ennetähtaegse vabastamise otsustamisel.
  1. Tähelepanuta ei saa aga jätta, et karistusregistri andmete kohaselt on A. Gruznovil kehtiv kriminaalkaristus raske esimese astme, rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises. Kokku on A. Gruznovi kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ja vanglas viibib kolmandat korda. Kuriteod on eriliigilised ning kindlat mustrit välja kujunenud ei ole. Käesoleva karistuse kandmise aluseks oleva kuriteo pani A. Gruznov toime grupis ja majandusliku kasu saamise eesmärgil.
  2. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud, kuid kellele karistus ei ole eripreventiivset mõju avaldanud. Tuleb nentida, et A. Gruznovi varasem käitumine ei ole ennetähtaegset vabanemist toetav. Varasemad karistused ei ole A. Gruznovile positiivset mõju avaldanud ning ta ei ole oma käitumist muutnud, mis viitab asjaolule, et ta ei ole eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud. A. Gruznov on varem suhtunud kriminaalhooldusesse ükskõikselt ja hoolimatult: ta pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Korduv kuritegude toimepanemine näitab ilmekalt, et varasemad mõjutusvahendid ei ole suunanud teda õiguskuulekalt käituma ja tema retsidiivsusrisk on osutunud kõrgeks. Ka on A. Gruznov viimase kuriteo toimepanemises enda panust vähendanud, viidates narkokuritegu toimepannud isikute seltskonda sattumise juhuslikkusele. Samas ei analüüsinud A. Gruznov mitte ühtegi temast endast tingitud asjaolu, mis võis viis kuriteo toimepanemiseni. Ebatõenäoline on sellisesse olukorda juhuslik sattumine, ja kui see ka nii on, siis on A. Gruznov väga kergesti mõjutatav taas sellisesse olukorda sattuma. Arvestades asjaolu, kus narkokuriteo toimepanemise esemeks oli Turu Apellatsioonikohtu 3.12.
  3. a otsuse nr 150624 kohaselt perioodil 1.02.2013-2.12.2013 amfetamiin 6 kg, 3.12.2013-27.05.2014 amfetamiin peale lahjendamist 9,2 kg ning 8.03.2014 amfetamiin 2 kg, s.o märkimisväärselt suures koguses, siis viitab see asjaolule, et ta ei ole oma teo ohtlikkusest ega selle võimalikest rasketest tagajärgedest aru saanud. Hinnates A. Gruznovi senist käitumist kogumis, leiab kohus, et tõenäosus uusi kuritegusid toime panna on tema puhul suur.
  4. Kinnipeetava iseloomustust arvestades on täheldatud A. Gruznovi puhul ohtlikkust ja riski paljudes hinnatavates valdkondades: töö ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, narkootikumid, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on A. Gruznoviga vangistuses läbi viidud erinevaid rehabiliteerivaid tegevusi. Samas näitavad iseloomustus ja individuaalne täitmiskava, et vangistuses ootavad ees veel sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine, riigikeele õpe, kutsehariduse omandamine ning töötamine mida on hinnatud A. Gruznovile vajalikeks. Arvestades, et A. Gruznovi puhul on kuritegude toimepanemise soodusteguriks vaatamata remissioonis olemisele narkootikumide tarvitamine, on kohtu hinnangul äärmiselt oluline, et A. Gruznov enne vabanemist eelnimetatud tegevustes osaleks. Kohus arvestab sellegagi, et A. Gruznovil on praegusel hetkel üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohtu hinnangul näitavad eelnevalt välja toodud asjaolud, et A. Gruznovi tegevus on kalkuleeritud ning tema käitumine ei kinnita tema hoiakute muutumist. Kohtule jääb pigem arusaam, et A. Gruznov on valmis andma erinevaid lubadusi, sooviga veenda kohut teda ennetähtaegselt vabastama. Seetõttu ei ole kohtu jaoks veenev, et nüüdseks suudab A. Gruznov edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohus peab edaspidisel ennetähtaegse 4
(6)1-17-9287 vabastamise küsimuse otsustamisel tähtsaks lisaks tagasisidele töökohustuste täitmisele ja sotsiaalprogrammi läbimisele, eelkõige suutlikkust hoiduda uute distsiplinaarsüütegude toimepanemisest. A. Gruznovi varasematest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmiste määrustest nähtub korduvalt distsiplinaarsüütegude toimepanemine. Rikkumiste toimepanemine vangistuses seab aga kahtluse alla A. Gruznovi võimekuse seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes. Seega kohus on seisukohal, et A. Gruznov peab näitama suutlikkust hoiduda uute distsiplinaarrikkumiste toimepanemisest.
  1. Ehkki A. Gruznov on seadnud endale eesmärgiks vabaduses asuda tööle ja hoolitseda pere eest, on need eesmärgid, arvestades tema senist käitumist, ebamäärased. Töötamise registris puuduvad andmed A. Gruznovi töökohustuste täitmise kohta. Lähedased ja hooldamist vajav alaealine laps olid A. Gruznovil olemas ka varasemalt, kuid see ei takistanud teda kuritegu toime panemast. A. Gruznovi enda väidetel ta töötas S . Sellele vaatamata pani ta Soomes toime kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil (kuigi ta ise majandusliku kasu saamist eitab). Kohus ei omista A. Gruznovi lähedaste ja töökohagarantii olemasolule sellist tähendust, mis kaaluks üles negatiivsed asjaolud, mis süüdimõistetu vabanemist ei toeta.
  2. Kokkuvõtvalt, kuigi A. Gruznov avaldas kohtuistungil soovi elada edaspidi seaduskuulekat elu, puudub kohtul siiski tema senist käitumist arvestades veendumus, et ta on oma mõtlemist ja hoiakuid sellisel määral muutnud, et suudab edaspidi vabaduses õiguskuulekalt käituda. Et A. Gruznov vajab jätkuvalt erinevaid resotsialiseerivaid tegevusi nähtub sellestki, et kriminaalhooldusametnik on pidanud kinnipeetava võimaliku vabanemise korral vajalikuks kohaldada tema suhtes mitmeid kohustusi. Kriminaalhooldus koos täiendavate kohustustega on põhjendatud aga vaid selliste isikute suhtes, kes on aru saanud mõistetud karistusest ning võimelised oma käitumist muutma. A. Gruznov on oma senise käitumisega näidanud, et ainuüksi tema lubadustest edaspidi õigusrikkumistest hoiduda ei piisa. Seejuures kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud, ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (TrtRKm nr 1-15-6088, p 7). Korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtul tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi. Kohtul praegusel hetkel veel sellist veendumust tekkinud ei ole. Olukorras, kus kõigi asjaolude kogumis hindamisel, ei ole isiku edaspidine õiguskuulekus kohtu jaoks usutav, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
  3. VangS § 76 lg 4 kohaselt edastatakse isiku enne tähtaega vabastamata jätmise korral materjalid uuesti kohtule 1 aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole määranud teistsugust tähtaega. Seejuures sätestab

§ 76

lg 3, et tingimisi enne tähtaega ei vabastata süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Eeltoodust tulenevalt oleks antud juhul tegemist A. Gruznovi viimase võimalusega karistusest enne tähtaga vabaneda. Samas soostub kohus, et A. Gruznovi puhul võiks anda positiivseid tagajärgi tingimisi ennetähtaegne vabanemine käitumiskontrolli alla, kuid hetkel ei ole see eelkõige vanglas asetleidnud rikkumisi arvestades õigustatud. Siiski tuleks kohtu hinnangul käitumiskontrolli vajalikkuse ja A. Gruznovi positiivselt iseloomustavate asjaolude valguses anda talle veel võimalus tõestada, et ta on tõepoolest karistusest vastavad järeldused teinud ning ka sisemiselt motiveeritud edaspidi õiguskuulekalt elama ja oma elukorralduses muudatusi tegema, mitte andma üksnes paljasõnalisi lubadusi. Sellest tulenevalt määrab kohus KrMS § 426 lg 2 p 2 alusel A. Gruznovi katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide uuesti esitamiseks vangistusseaduses sätestatust lühema tähtaja, määrates tähtajaks 5

(6)1-17-9287 6 kuud tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Selle aja jooksul on A. Gruznovil aega läbida omandada eriala, õppida riigikeelt ning täita töökohustusi, mis on suunatud isiku riskide maandamisele vabanemise korraks. A. Gruznovil on võimalus järgneva poolaasta jooksul veel läbi mõelda, kuidas elada seaduskuulekat elu.
  1. A. Gruznovile riigi õigusabi korras määratud kaitsja I. Zuev esitas kohtule 23.02.
  2. a taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks summas 131,76 eurot (sh käibemaks). Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui toimingutele kulunud aja osas põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26.07.
  3. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg-test 1 ja 10 ning § 7 lg-test 3 ja 4, rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 131,76 eurot, sh käibemaks 23,76 eurot.
  4. Kaitsja osalemine ettenähtaegse vabastamise menetluses ei ole kohustuslik, vaid süüdimõistetu valik. Taotledes riigi õigusabi, pidi A. Gruznov arvestama, et õigusabiteenuse saamisel kaasnevad selle eest ka kohustused riigi ees. Seetõttu peaks kaitsjatasu jätma ennetähtaegse vabastamise menetluses riigi kanda vaid äärmiselt erandlikel juhtudel. Selliseid erandlikke asjaolusid süüdimõistetu ja tema kaitsja kohtuistungil välja ei toonud. Ka ei tuvastanud kohus iseseisvalt selliste erandlike asjaolude esinemist. Kohus arvestab menetluskulude väljamõistmisel, et süüdimõistetu on määratud vanglas tööle majandustöödele. Läbi töö tegemise on olemas võimalused menetluskulude tasumiseks. Vangla andmetel ei ole A. Gruznovil võlgnevusi ja ta omab rahalisi vahendeid vabanemisfondis, mis tähendab seda, et talle laekub rahalisi vahendeid vangla kontole, mida ta saab taotluse esitamisel kasutada nõuete tasumiseks. Arvestades seega isiku varalist seisundit tervikuna ei pea kohus põhjendatuks võimaldada A. Gruznovil tasuda temalt välja mõistetavaid menetluskulusid ositi. Menetluskulud kuuluvad tasumisele 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.