← Eesti

2-23-122053/20

Obsah (5)§ 407§ 162§ 174§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2024, Paide Tsiviilasja nr 2-23-122053 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ ha

) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud posti teel edasiandmise kohustusega 12.12.
  2. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (

§ 407lg 1).

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 järgi hageja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

  1. Hageja menetluskulud on kokku 702 eurot käibemaksuta. Summa koosneb riigilõivust 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 507 eurot.
  2. Põhjendatud on riigilõiv 175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
  3. Kuna hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

  1. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot käibemaksuta.
  2. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 169 eurot/tund käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et hagejake osutatud õigusteenuse tunnitasu ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus loeb põhjendatuks tunnihinnaks 100 eurot/tund käibemaksuta. 2
  3. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane, seega mõistab kohus menetluskulud välja koos käibemaksuta.
  4. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi on põhjendatud ehk kokku 300 eurot.
  5. Hageja menetluskulud kokku on 495 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 12.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.