← Eesti

4-23-3152/19

Obsah (4)§ 21§ 241§ 20§ 64

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 241 lg 1 järgi 5 trahviühiku (20 eurot) suuruse rahatrahviga. Otsuse kohaselt parkis menetlusalune isik 14. mail 2023 sõiduki Pärnu linnas Ranna pst 1b parklas teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval, rikkudes sellega

§ 21lg 4 p 4.

Lisaks rikkus L. Tammiksaar

§ 21lg 4 p 8, sest takistas sõidukite sõitmist veose laadimiskohale.

  1. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas L. Tammiksaare kaitsja, kes taotles väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel.
  2. Pärnu Maakohtu
  3. detsembri
  4. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata, kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja menetluskulud L. Tammiksaare kanda. Maakohus selgitas, et kõik parkimise viisid, mis ei lähtu parklas parkimist suunavast liikluskorraldusvahendist, on keelatud. Parklas ei kehti erireegel, mille kohaselt on parkimine lubatud seal, kus see pole liikluskorraldusvahendiga keelatud. Menetlusalune isik parkis teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval, rikkudes sellega

§ 21lg 4 4-23-31524-23-3152 p 4.

Väärteootsuses ei kirjeldata, et L. Tammiksaar takistas mõnele teisele parkimiskohale sõitmist. Seega ei ole ta rikkunud

§ 21lg 4 p 8.

See aga ei too kaasa vajadust muuta väärteo kvalifikatsiooni. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Kaitsja taotleb väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja menetluskulude hüvitamist. Liiklusseadusest ja Riigikohtu praktikast tulenevalt on parkimine lubatud igal pool, kus see ei ole liiklusseadusega keelatud.

§ 21lg 4 p 4 kohaselt ei tohi parkida teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval.

Menetlusalune isik parkis neist eemal. Kõrval ja eemal ei ole samased mõisted. Seaduses nimetatud koosseisutunnuse kui õiguskeele termini sisustamisel ei ole võimalik irduda selle sõna sotsiaalsest ja üldkeelelisest tähendusest. Maakohus ei arvestanud menetluskulu hüvitamisel, et L. Tammiksaare karistamise maht vähenes, sest kohus ei tuvastanud esialgu etteheidetud

§ 21lg 4 p 8 rikkumist.

Seetõttu tuli menetlusalusele isikule hüvitada valitud kaitsjale kohtueelses menetluses ja maakohtus makstud tasust 1/3 ehk 990 eurot.

  1. Pärnu Linnavalitsuse hinnangul on maakohtu lahend seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Menetluspooled ei vaidle selle üle, et L. Tammiksaar parkis sõiduki Pärnu linnas Ranna pst 1b parklaalale viiva sõidutee ääres. Erimeelsust pole ka selles, et sõiduk ei olnud pargitud parklas teekattemärgistega tähistatud parkimiskohale. Kaebaja hinnangul ei olnud parklasse sissesõidu tee ääres parkimine keelatud, mistõttu oli see lubatud. 7.

§ 241

lg 1 järgi karistatakse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. Riigikohus on

  1. juunini 2011 kehtinud liiklusseaduse kontekstis selgitanud, et parkimine on lubatud igal pool, kus see ei ole liiklusseaduse või liikluseeskirjaga keelatud (vt RKKK 22.11.2010, 3-1-1-80-10, p 11.1). Kolleegiumi hinnangul on viidatud seisukoht asjakohane ka
  2. juulil 2011 jõustunud liiklusseaduse puhul. Sarnaselt eelneva liiklusseadusega näeb kehtiv seadus ette kohad, kus parkida ei tohi. Näiteks keelab

§ 20

lg 1 sõiduki parkimise nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale või takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas.

§ 21lg-tes 1 ja 4 on seadusandja loetlenud kohad, kus parkimine on keelatud.

Niisamuti näeb seadus ette piirangud pimedal ajal (

§ 20

lg 8) ja õuealal parkimiseks (

§ 64lg 5).

Seega lähtub ka kehtiv seadus loogikast, et parkida tohib igal pool, kus see ei ole liiklusseadusega keelatud. Seadus ei tee parkimisaladele sellest põhimõttest erisusi. 8. Menetlusalusele isikule heidetakse ette

§ 21

lg 4 p-s 4 sätestatud keelu rikkumist, s.o parkimist teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Kaitsja hinnangul ei parkinud menetlusalune isik teekattemärgiste kõrval, vaid neist eemal, ning eemal ja kõrval pole samatähenduslikud mõisted. Kolleegium nõustub kaitsja seisukohaga. Riigikohus on korduvalt märkinud, et karistusõiguses ei saa normi tekstist isiku õigusi kitsendavalt ulatuslikult kõrvale kalduda ja karistusõigusnormi sisu selgitamisel tuleb esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele (viimati RKKK 10.11.2022, 1-21-5058/25, p 8).

§ 21

lg 4 p 4 kohaselt on keelatud parkida teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Eesti Keele Instituudi ühendsõnastiku kohaselt tähendab kõrval kellegi või millegi külje suunas (väga) lähedal, reas järgmisena, naabruses (arvutivõrgus: https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/k%C3%B5rval/1). Seetõttu saab eelviidatud normi tõlgendada vaid selliselt, et keelatud on parkida vahetult teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. 2

(3)4-23-31524-23-3152 9. Kohtu tuvastatu kohaselt ei parkinud L. Tammiksaar vahetult teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval, vaid neist eemal, parklasse sissesõidu tee ääres. Väärteokirjelduse põhjal pole võimalik järeldada, et sissesõidu tee ääres oli keelatud parkida. Seetõttu ei saa menetlusalusele isikule ette heita

§ 21

lg 4 p-s 4 sätestatud keelu rikkumist ning tema tegu ei täida

§ 241lg 1 väärteokoosseisu esimest alternatiivi.

Menetlusalune isik ei vastuta ka

§ 241

lg 1 teise alternatiivi alusel, kuivõrd asjas puuduvad viited sellele, et sissesõidu teel oli parkimine korraldatud liikluskorraldusvahendiga. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja väärteomenetlus L. Tammiksaare suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

  1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ning § 175 p-st 1, tühistab kolleegium Pärnu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsuse ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kassatsioon tuleb rahuldada.
  4. L. Tammiksaare kaitsja esitas maakohtule taotluse hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu summas 2880 eurot. Taotluse kohaselt oli kaitsja ühe töötunni hind 150 eurot, millele lisandub käibemaks, ning tal kulus õigusteenuse osutamiseks 16 tundi. VTMS § 23 järgi hüvitatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegium peab osutatud õigusabi vajalikuks ja õigusteenuse tunnihinda põhjendatuks, kuid arvestades, et väärteoasi ei ole mahukas ega õiguslikult keerukas, ei saa pidada mõistlikuks toimingute niivõrd suurt ajakulu. Kolleegium peab mõistliku suurusega kaitsjatasuks, mis tuleb VTMS § 23 alusel Pärnu linnalt menetlusaluse isiku kasuks välja mõista, 1440 eurot (sh käibemaks).
  5. Kaitsja taotleb kassatsioonimenetluses makstud tasu hüvitamist summas 411 eurot 75 senti. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele, kliendiga konsulteerimisele ja kassatsiooni koostamisele 2 tundi 15 minutit tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kolleegiumi hinnangul tuleb lugeda see summa mõistliku suurusega tasuks ning mõista 411 eurot 75 senti VTMS § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 186 lg 1 alusel riigilt menetlusaluse isiku kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.