Obsah (5)

§ 175§ 173§ 176§ 172§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Lauren Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-17-5055 Tsiviilasi L Hi pankrotimenetlus. Võlgniku kohustustest vabas

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 alusel loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 järgi peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Süü vormid on nimetatud võlaõigusseaduse § 104 lg-tes 2-5.

§ 176

lg 1 kohaselt, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sh nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

1. Praegusel juhul algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus
2. märtsi 2018 määrusega. Viie aasta tähtaeg möödus
3. märtsil 2023 ja kohus otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise üle (

§ 175lg 1). 11. Kohustustest vabastamise otsustamisel on maakohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustus. Praegusel juhul on võlgnik ja võlausaldajad esitanud kohtule asja lahendamiseks vajalikud tõendid. Kohus tuvastab tsiviilasja materjalide alusel järgmised asja lahendamisel olulised asjaolud. 11.

1. Võlgnik on praegusel hetkel 59-aastane. Ta on pea kogu kohustustest vabastamise menetluse aja elatunud enda tehtud käsitöö müügist, milleks ta ostab ise kunstivahendid ja teeb kunstiesemeid külmkapimagnetitest seinamaalideni (vt ka määruse p-d 3 ja 5). Samuti on ta menetluse kestel tööl käinud (vt ka määruse p 4). Võlgnikul on kehtiv tööleping alates
2. detsembrist 2019 OÜ-ga Ss (tööaja määr 0,20) ning leping alates
3. novembrist 2022 OÜga A (tööaja määr 0,25). Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgnikul olnud veel töölepingud OÜ-ga P (
4. kuni
5. oktoobrini 2019), AS-ga S (
6. aprillist kuni
7. maini 2020) ning leping OÜ-ga F (
8. jaanuarist
9. veebruarini 2022). Lisaks on võlgnik tegutsev füüsilisest isikust ettevõtjana (alates
10. jaanuarist 1998). 11.
11. Võlgnikul on kohtumenetluse ajal üks ülalpeetav – XXXX a sündinud laps, kes sai XXXXX a täisealiseks, kuid elab vanematega. 11.
12. Kohus kontrollis, et võlgnikul puudub registrite järgne vara – kinnistud, äriühingud ja sõidukid. 11.
13. Võlausaldajatele võlgnik enda teada väljamakseid teinud. Samas kinnitavad võlausaldajad, et pankrotimenetluse võlgnevuse jääk on vähenenud (vt ka määruse p 4).
14. Kohus kuulas võlgniku
15. septembril 2023 ära. Võlausaldajad ärakuulamisel osalemiseks soovi ei avaldanud. Ärakuulamistel selgitas võlgnik, et ta pole kindel, kas talle on tagasimaksmise korda selgitatud ja ootab soovitusi, mida teha. Võlgnik ei teadnud sedagi, et tal on kaks võlausaldajat. Samuti arvas võlgnik, et ta tööandja on mingeid tagasimakseid teinud. Eeltoodu kinnitab, et võlgnik pole menetluse jooksul aru saanud enda kohustustest ja käesoleva menetluse eesmärgist. Riigikohus on selgitanud, et kohus peaks olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle kohus kavatseb määrata ka usaldusisikuks (

§ 172

lg 6), võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel (näiteks ärakuulamisel või ka kohtuistungil) tema kohustusi selgitama (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 27). Kuivõrd praegusele kohtukoosseisule ei nähtu, ei võlgnikule oleks kohustustest vabastamise perioodil enne
2. septembri 2023 ärakuulamist ette heidetud kohustuse rikkumist ja selgitatud, mida võlausaldajad ja kohus temalt ootavad, siis ei ole maakohtul alust kahelda, et võlgnik ei teadnudki, kuidas täpselt väljamakseid tuleb võlausaldajatele teha.
3. Võlausaldajad jätsid menetluse lõpetamise kohtu otsustada.
4. Üldjuhul on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Nimetatud kohustuse sätestab võlgnikule

§ 173lg 1.

Siiski tuleb isiku potentsiaali leida tulutoov tegevus hinnata alati vastavalt konkreetse juhtumi asjaoludele - võlgniku elulisele olukorrale, st arvesse tuleb võtta võlgnikku vanust, tervislikku seisundit, võimalust leida töö, ülalpeetavate olemasolu jms. Kohus võib kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ning keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui tõenditest tulenevalt on võlgnik tahtlikult varjanud oma tulu eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded rahuldamata määras, milleks ta oleks seaduse järgi kohustatud olnud (

§ 175lg 2 p 2 ja § 173).

15. Praegusel juhul leiab kohus, hinnates võlgniku

§-st 173 tulenevate kohustuste süülist täitmist ning konkreetse võlgniku puhul esinevaid erandlikke asjaolusid, et võlgnik on oma kohustusi (esitada aruandeid) täitnud ja ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud ning ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiksid võlgniku kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise. 15.

1. Riigikohus on
2. oktoobri 2019 määruses tsiviilasjas nr 2-11-24696 selgitanud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. 15.
3. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et võlgnik on varjanud oma sissetulekuid eesmärgiga jätta võlausaldaja nõuded maksmata määras, milleks ta oleks seaduse järgi kohustatud. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgniku kulusid aitab kanda abikaasa. Kohus leiab, et võlgnik ei ole saanud sel määral tulu, millest oleks tulnud teha väljamakseid võlausaldajatele (

§ 173lg-d 2 ja 4).

Isegi kui arvestada, et võlgnik oleks võinud tagasimakseid teha väikeses ulatuses, siis eluliselt usutav on, et võlgnik ei saanud täpselt aru oma kohustustest ja menetluse eesmärgist. Samas polnud võlgniku sissetulek stabiilselt sellises määras, et oleks võimaldanud tagasimakseid suuremas ulatuses, kui senised võlgnevused juba on vähenenud. Tehes tagasimakseid suuremas ulatuses, ei oleks pruukinud võlgnikul olla tagatud enda ja oma ülalpeetava ülalpidamiseks vajalikud minimaalsed vahendid. 15.

1. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik menetluse jooksul kahjustanud võlausaldaja huve PankS § 173 lg 1 mõttes. Võlgnik on iseenesest tegelenud tulutoova tegevusega. Kohus leiab, et sissetulekute teenimine, mis oleks võimaldanud võlausaldajatele tagasimakseid teha ei pruukinudki võlgnikule olla asjaolusid arvestades jõukohane. Asjas ei esine selliseid võlausaldaja õigustatud huve, mistõttu oleks võlgnik olnud kohustatud tagasimakseid võlausaldajale tegema suuremas määras.
2. Eeltoodut arvestades annavad konkreetse juhtumi asjaolud aluse võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada, vabastades võlgnik kohustustest. Kohustustest vabastamise menetluse pikendamine ei ole mõistlik, arvestades võlgniku elulisi asjaolusid (eelkõige tema tervislikku seisundit).
3. Kui kohus vabastab võlgniku oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu (

§ 176lg 1).

Praegusel juhul lõpevad II rahuldamisjärgus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu; MTA) 7640,68 euro suurune nõue ja 2571,89 euro suurune nõue ning Cellbes OÜ (livideerimisel; endise ärinimega Consortio Fashion Group OÜ, esindaja OK Incure OÜ) 1868,75 euro suurune nõue. 18.

§ 174

lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. 19. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 20. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi võlgniku kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik