KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 05.04.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-850 Haldusasi X esialgse õiguskaitse taotlus (helistamine) Men

) § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 20.03.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt soovib X helistada perekonnaliikmetele ja advokaadile iga päev. Teistel kinnipeetavatel on selline õigus. Sätted, mis piiravad lukustatud kambris viibiva kinnipeetava õigust helistada perekonnale ja advokaadile, on õigusvastased. Taotleja palus ühtlasi vabastada end menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest.
2. Tallinna Halduskohus vabastas 20.03.2024 määrusega X esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Taotlusele on lisatud 20.03.2024 vaie seonduvalt helistamise mittevõimaldamisega perekonnale ja advokaadile 15.03.2024, 16.03.2024, 17.03.2024, 18.03.2024 ning sooviga võimaldada helistada iga päev 26.02‒29.08.
3. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Xl on pooleli vaidemenetlus seoses samasuguse sooviga helistada perekonnaliikmetele ja advokaatidele iga päev ning kohtud ei pidanud esialgse õiguskaitse korras kaebajale helistamise võimaldamist vaidemenetluse ajal põhjendatuks (haldusasi nr 3-24-542). Praeguses asjas ei 3-24-850 nähtu asjaolusid, miks peaks kohus asuma X helistamise võimaldamise küsimuses teistsugusele seisukohale. Asjas ei nähtu, et Xl esineks mingi hädavajadus helistada konkreetsele isikule mingil kindlal ajal tema poolt 20.03.2024 vaidega algatatud vaidemenetluse läbiviimise perioodil. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. X palub 21.03.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 20.03.2024 määrus esialgset õiguskaitset puudutavas osas. Vanglal ei ole õigust piirata kaebaja õigust helistada advokaadile ja perekonnaliikmetele. Teistel kinnipeetavatel on õigus helistada perekonnale iga päev. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus võtab

§ 207

lg 1 alusel määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 20.03.2024 määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2).

Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske.

1. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni, välja arvatud mobiiltelefoni kasutamisele, kui selleks on turvalised tehnilised tingimused ning sama seadus ei sätesta teisiti. Kinnipeetava VangS § 28 lg-s 1 sätestatud õigust võib vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 51 lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Taotlusest nähtuvalt viibis X taotluse esitamise ajal lukustatud kambris. Lukustatud kambris on helistamise võimalus piiratum kui avatud osakonnas viibides. Tallinna Vangla kodukorra p-dest 12.3.1.3, 12.3.
2. 12.3.3.2, 12.3.3.3 tulenevalt tagatakse suletud osakonnas kinnipeetavale telefoni kasutamise võimalus vähemalt üks kord nädalas vastavalt päevakavale mitte vähem kui 10 minutit.
3. X on taotluses soovinud muu hulgas helistada advokaatidele YZ, HK ja MK. Kohtute infosüsteemist nähtub, et YZ on X esindaja tsiviilasjas nr X-XX-XXXX, HK tsiviilasjas nr XXX-XXXX ning MK haldusasjas nr X-XX-XXXX. Seega kuuluvad nad VangS § 28 lg-s 3 sätestatud isikute hulka. Kuigi kohtupraktikast ei tulene, et kinnipeetaval peaks olema piiramatu võimalus suhelda telefoni teel oma esindajaga, võib mõjuva põhjuse korral olla siiski vajalik võimaldada seda ka graafikuvälisel ajal (Riigikohtu 13.11.2007 otsus nr 3-3-1-46-07, p 12). Riigikohus on selgitanud, et ka haldusasjast tuleneva vaidluse puhul peab kinnipeetaval olema võimalik suhelda oma esindajaga telefoni teel põhjendatud vajaduse korral rohkem, kui tuleneb 2