Obsah (8)

§ 113§ 492§ 173§ 132§ 139§ 115§ 127§ 128

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 8. aprill 2024 Tsiviilasja number 2-21-10346 Tsiviilasi Swedbank P&C I

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuse kohase täitmiseni.

1. Jätta menetluskulud Akber Abbassovi kanda. Mõista Akber Abbassovilt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks välja menetluskulu 74 eurot 10 senti.
2. Mõista Akber Abbassovilt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni."

1. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud Akber Abbassovi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
2. Rahuldada Akber Abbassovi taotlus määruskaebuse esitamisel enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.
3. Tagastada Akber Abbassovile määruskaebuse esitamisel enamtasutud riigilõiv 20 eurot Akber Abbassovi pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega "riigilõivu tagastamine, tsiviilasi nr 2-21-10346". Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada resolutsiooni p-de 1–2 ja 4–5 osas Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1 ja 3). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Määruse resolutsiooni p 3, 6–7 peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1 ja § 150 lg 8). 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas
5. juunil 2021 Viru Maakohtule avalduse Akber Abbassovilt (puudutatud isik) kahjuhüvitise ja viivise saamiseks. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 9075 eurot 85 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 1326 eurot 81 senti ning viivise kahjuhüvitiselt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 1.

juulist 2021 kuni selle tasumiseni. Avaldaja palus jätta menetluskulud koos viivisega puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt toimus 15. juulil 2018 XXXXXXXX korteris nr 31 (korter nr 31) kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjustas puudutatud isikule kuuluvas korteris asukohaga XXXXXXXX (korter nr 43) toimunud veeavarii, s.o köögisegistiga ühendatud elastse vooliku purunemine. Veeavarii tagajärjel sai korteri nr 31 siseviimistlus ja kodune vara kahjustusi. Korter nr 31 oli kahjujuhtumi toimumise ajal kindlustatud avaldajaga sõlmitud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel. Avaldaja maksis kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks kindlustushüvitisena kokku 9075 eurot 82 senti. Korteri nr 31 omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu läks avaldajale üle (

§ 492lg 1).

Puudutatud isiku kindlustusandja PZU Kindlustus AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal aktsepteeris avaldaja tagasinõuet ning hüvitas puudutatud isikule

1. augustil 2019 tagasinõude alusel 8285 eurot 2 senti. Puudutatud isik ei hüvitanud nõudmistele vaatamata avaldajale kahju.
2. Maakohus rahuldas
3. oktoobri
4. a määrusega avalduse ja jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda.
5. Tartu Ringkonnakohus tühistas
6. märtsi
7. a määrusega maakohtu määruse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rahuldas puudutatud isiku määruskaebuse.
8. Puudutatud isik esitas asja uuel läbivaatamisel vastuse, milles palus rahuldada avalduse osaliselt, s.o 784 euro 18 sendi ulatuses, ning jätta menetluskulud avaldaja kanda või jaotada need võrdeliselt avalduse rahuldamise ulatusega. Puudutatud isik on korter nr 43 omanik. Korteris nr 43 toimus
9. juulil 2018 veeavarii, millest tingituna said kahjustada korteri nr 43 all asuvad korterid, sh korter nr
10. Puudutatud isik sai pärast kahjujuhtumit enda kindlustusandjalt hüvitise. Puudutatud isik hüvitas kolmanda ja teise korruse korteri omanikele kahju. Puudutatud isik soovis hüvitada ka esimese korruse korteri, s.o korteri nr 31, omanikule kahju, kuid kahju suuruses ei jõutud kokkuleppele. Puudutatud isik on nõus, et veelekke tagajärjel sai kahjustada korteri nr 31 köögi viimistlus ja köögimööbel. Samas kulub köögi remondiks ja samaväärse köögimööbli maksumuse hüvitamiseks kokku 979 eurot 18 senti, st vähem kui avaldaja nõuab. Tõendamata on, et veeleke kahjustas magamis- ja vannituba, elektrijuhtmestikku ning elutoa ja esiku seinu, põrandat ja lage ning nurgadiivanvoodit. Isegi, kui kohus leiab, et elutuba ja esik olid kahjustatud, ei ole avaldaja nõutud kahju suurus põhjendatud. Ajutise elamispinna kasutamisega seotud kulud on tõendamata. Pinglagi ei saa veega kahjustada. Pinglae kahjustused ja selle asendamine on tõendamata. Kahju suuruse arvestamisel tuleb arvestada asjade kulumit ja amortisatsiooni. Avaldaja võttis nõude suuruse arvestamisel ekslikult arvesse uute materjalide hinna. Puudutatud isik ei pea avaldajale hüvitama uute materjalide hinda. Arvestada tuleb, et korteri nr 31 omaniku valdusse jäi kahjustatud mööbel. Selle väärtus tuleb kahjust maha arvata. Arvestada tuleb korteri nr 31 omaniku osaga kahju tekkimises. Korteri nr 31 omanik ei teinud midagi, et korterit kuivatada ja vähendada kahju tagajärgi. Kahju on seega põhjendatud 784 euro 18 sendi ulatuses. 3 Avaldaja viivitas nõude esitamisega põhjendamatult. Viivis tuleks vähendada nullini.
11. Avaldaja leidis asja uuel läbivaatamisel, et nõue on põhjendatud ja tõendatud. Puudutatud isik ei tõendanud, et ta kasutas enda kindlustusandjalt avaldaja nõude alusel saadud hüvitist teistele korteriomanikele kahju hüvitamiseks. Puudutatud isikul tekkis veelekke tõttu veekulu 4758 eurot. Tegemist oli seega ulatusliku veelekkega. Kahjustatud mööbli väljanõudmise õigus on puudutatud isiku kindlustusandjal. Kui kindlustusandja ei tee seda, ei ole puudutatud isikul õigust nõuda kahjuhüvitise vähendamist. Hüvitise vähendamine ei ole põhjendatud. Viivise vähendamine ei ole samuti põhjendatud. Avaldaja nõuab viivist alates hoiatuses märgitud tasumise tähtajast. Avaldus esitati aegumistähtaja jooksul. MAAKOHTU MÄÄRUS
12. Viru Maakohus rahuldas
13. märtsi
14. a määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 9075 eurot 82 senti, viivise ajavahemiku
15. september 2019 kuni
16. märts 2023 eest 2643 eurot 43 senti ning viivise 9075 eurolt 82 sendilt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.

märtsist 2023 kuni tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 74 eurot 10 senti ja viivise menetluskuludelt. Avaldaja on kindlustusandja, kes tasus kahjuhüvitise kindlustusvõtjale. Kahjustada saanud korteriomaniku nõue puudutatud isiku vastu läks seega avaldajale üle. Avaldaja omandas

§ 173

ja § 492 lg 1 järgse nõude ülemineku tõttu kindlustusvõtja õigusliku positsiooni. Avaldajal on puudutatud isiku vastu nõue. Kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Tõendatud on, et korteris nr 31 said peale köögi ja köögimööbli kahjustada ka esik, elutuba, magamis- ja vannituba, elutoa pinglagi ning nurgadiivanvoodi. Kuna elektrijuhtmestik asub laes ja seintes, mis märgusid, märgusid ka seinakontaktid, pistikud ja lambipesad. Asjaolu, et korteri nr 31 omanik teatas esialgelt kindlustusandjale kahjutustest köögimööblil ja põrandal ning näitas V.L.le ainult esikut ja kööki, ei tähenda, et teised ruumid ei saanud veekahjustusi. Kahjustused võisid ilmneda hiljem. Kui korteris nr 43 ei oleks survevooliku purunemise tagajärjel veeleket tekkinud, ei oleks korter nr 31 kahjustada saanud. Korteris nr 43 survevooliku purunemise tõttu tekkinud veeleke ja korteris nr 31 tekkinud kahju vahel on seega põhjuslik seos. Kahju on hõlmatud kohustuse kaitse-eesmärgiga, mida puudutatud isik rikkus. Osaühing Brevanor hinnapakkumised tõendavad kahju tagajärgede likvideerimise kulu. Hinnapakkumises sisalduvate tööde loetelud viitavad tekkinud kahjustuste kõrvaldamisele. Hinnapakkumises näidatud kulud on mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud. Kahju hüvitamiseks ei ole vaja kindlaks teha, kas kahju likvideerimiseks vajalikud tööd tehti (

§ 132lg 3).

Uue pinglae ja köögimööbli soetamise ja paigaldamise ning nurgadiivani soetamise kulud on põhjendatud. Korter nr 31 sai olulisi veekahjustusi. Seal ei olnud võimalik elada. Omanik vajas asenduspinda. Asenduspinna kulud on põhjendatud. Puudutatud isiku esitatud OSAÜHINGU ZAURI JA AKBERI KESKUS hinnapakkumised kinnitavad avaldaja nõude põhjendatust erisusega, et need ei kajasta kõiki vajalikke kuluartikleid, sh elektritöid. Puudutatud isiku hinnapakkumisest ei nähtu mööbli teisaldustööd ega transpordi, utiliseerimise ja koristustööde kulu. Alternatiivsed hinnapakkumised tegi ettevõte, mille juhatuse liige on äriregistri andmebaasi kohaselt Aziz Abbassov, kes on puudutatud isiku isa. OSAÜHINGU ZAURI JA AKBERI KESKUS pakkumised ei ole erapooletud. Puudutatud isiku esitatud köögimööbli hinnapakkumine ei kinnita, et tegemist on samasuguse eritellimusel valmistatava mööbliga, mis sai veekahjustusi. 4 Kannatanule ei ole objektiivselt võimalik kahju hüvitamise käigus kasu saamist vältida, sest vana remonti ei saa teha.

§ 132

põhimõttest tulenevalt lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Arvestades suurt vee kogust, millest kõike ei olnud võimalik koristades likvideerida, kuna see vajus pindadesse, siis ainuüksi tubade tuulutamine poleks ilmselt toonud kaasa kahju olulist vähenemist. Puudutatud isiku väide, et ta on enda kindlustusandjalt saadud hüvitisest tasunud teistele korteritele tekkinud kahju, on tõendamata. Kahjustunud mööbli väljanõudmise õigus on puudutatud isiku kindlustusandjal. Kui kindlustusandja seda ei tee, ei anna see õigust nõuda kahju vähendamist. Viivis on põhjendatud. Puudutatud isik ei täitnud kohustust ega tõendanud enda majanduslikku olukorda. Arvestades põhinõude suurust, ei ole viivisenõue ebamõistlikult suur. Tähendust ei ole, millal teavitas avaldaja puudutatud isikut nõude olemasolust. Avaldaja nõuab viivist alates kohtuhoiatuses märgitud tasumise tähtaja saabumisest. Puudutatud isik sai enda kindlustusandjalt

1. augustil 2019 väljamakse, kuid ei tasunud avaldaja nõuet. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osaliselt ning teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja kahju hüvitamise nõue 784 euro 18 sendi ulatuses. Puudutatud isik ei vaidlusta maakohtu määrust korteri nr 31 köögi viimistlusele ja köögimööblile tekitatud kahju osas osaliselt, s.o kokku summas 979 eurot 18 senti. Puudutatud isik on nõus, et köögi viimistluse taastamise maksumus on 739 eurot 18 senti. Uue sarnase köögimööbli maksumus on 240 eurot. Kahju suurusest tuleb siiski maha arvata korteri nr 31 omanikule jäänud mööbli väärtus, s.o 195 eurot. Hüvitatav kahju on seega 784 eurot 18 senti. Maakohus eksis, kui tuvastas, et kahju on täielikult tõendatud. Avaldaja pidi tõendama korteri nr 31 seisundi
3. juulil 2018 enne ja pärast veeleket. Avaldaja ei tõendanud, et korteris said peale köögi viimistluse ja köögimööbli kahjustada ka esik, elu-, magamis- ja vannituba, elutoa pinglagi, elektrijuhtmestik ning nurgadiivanvoodi. Elektrijuhtmete vahetamise vajadus ei ole tõendatud. Elektritööde tegemine ei olnud kahju kõrvaldamiseks vajalik. Avaldaja esitatud hinnapakkumiste alusel ei saa tuvastada, et kõik neis nimetatud tööd olid kahju tagajärgede kõrvaldamiseks vajalikud. Need hinnapakkumised ei tõenda kahju suurust. Avaldaja ei tõendanud, et korteri nr 31 omanik oleks kandnud seoses ajutise elamispinna üürimisega kulu. See nõue ei kuulu rahuldamisele. OSAÜHINGU ZAURI JA AKBERI KESKUS hinnapakkumised ei ole erapoolikud. Hinnapakkumised tegi juriidiline isik, kes oli valmis tegema hinnapakkumises märgitud tööd. Avaldaja pikaaegse koostööpartneri hinnapakkumine ei ole täiesti erapooletu. Korteri nr 31 köögimööbel oli tehtud lamineeritud puitlaastplaadist. Avaldusele lisatud Osaühingu Tvim Grupp hinnapakkumisest tuleneb, et uus mööbel on tammest. See ei ole samaväärne ja on kallim. Samaväärse köögimööbli maksumus on umbes 240 eurot. Kahju suurusest tuleb maha arvata kasu, mille korteri nr 31 omanik sai. Korteri nr 31 omanikule jäi kahjustatud mööbel, s.o köögimööbel ja nurgadiivanvoodi (väärtus 195 eurot). Ekslik on maakohtu järeldus, et kahjustunud mööbli väärtust ei saa arvestada. Kindlustusandja asendab vaidluses kannatanut. Puudutatud isikul on kindlustusandja vastu samad vastuväited, mis tal oleks kannatanu vastu. Kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikas. 5 Kahju suurust tuleb

§ 139lg 1 alusel vähendada.

Korteri nr 31 omanik ei teinud kaks kuud pärast veeavariid midagi, et korterit kuivatada ja tuulutada ning vähendada kahju tagajärgi. Korteri nr 31 omanik oleks pidanud kasutama niiskuse eemaldamise seadmeid ja kütma korterit elektriradiaatoriga. Kahju suurust tuleb vähendada kohtu äranägemisel õiglase ulatuseni. Viivise nõue on põhjendamatult suur. Puudutatud isik palub vähendada viivis nullini või kuni õiglase ulatuseni. Puudutatud isik jääb varasemate seisukohtade juurde ja palub neid arvestada. Puudutatud isik esitas riigilõivu tagastamise taotluse, milles palub tagastada määruskaebuse eest enamtasutud riigilõivu 20 eurot.

1. Avaldaja palub jätta maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja ei pea tõendama korter nr 31 seisundit enne veeleket (s.o
2. juuli
3. a seisuga). Kindlustusjuhtumieelse seisukorra tõendamine on enamasti võimatu, sest keegi ei jäädvusta igapäevaselt vara. Kindlustusjuhtumieelne olukord ei oma kahju hüvitamisel tähendust, sest vana remonti ei saa teha. Avaldaja peab hüvitama kahjustuste taastamise täies ulatuses tulenevalt

§-st 132, mille kohaselt lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Kõik veekahjustused ei ole alati nähtavad. Tuginemine vaid vara ülevaatusaktile ja tunnistaja ütlustele, kes kinnitas, et ei vaadanud tervet korterit üle ega saa seega väita, et muid kahjustusi lisaks tema poolt nähtule ei olnud, ei ole põhjendatud. Avaldaja esitas tõendid, mis kinnitavad, et lisaks köögiviimistlusele ja köögimööblile tekkis muu kahju. Elektritöö on taastustöödega kaasnev. Tegemist on põhjendatud nõudega, arvestades korteri nr 31 kahjustuste ulatust. Kahju suurus on tõendatud. Puudutatud isik esitas omapoolsed hinnapakkumised. Need on samaväärsed avaldaja esitatuga. Erisus on selles, et puudutatud isiku tõend ei sisalda kõike taastustöödeks vajalikku. Puudutatud isik ei tõendanud, et kõiki vajalikke töid, mis kajastuvad avaldaja esitatud tõenditel, oleks saanud soodsamalt teha. Puudutatud isiku köögimööbli hinnapakkumine näitab masstoote, mitte eritellimusmööbli hinda. Kahjustada saanud köögimööbel oli eritellimustöö. Masstoode on eritellimusmööblist soodsam. Osaühing Tvim Grupp hinnapakkumisel on märgitud uste materjalina "Spon Tamm". Spoon on õhuke puiduleht, mida kasutatakse eelkõige vähemväärtuslike puidumaterjalide pealistamiseks. Uus köögimööbel ei olnud seega tammest. Uus köögimööbel oli samaväärne kahjustatud mööbliga. Veekahjude ulatust ja remondi vajadust arvestades oli korter nr 31 veekahju tagajärjel elamiskõlbmatu. Korteri nr 31 omanik vajas ajutist elamispinda. Ajutise elamispinna kulu on põhjendatud. Puudutatud isik ei tõendanud, et ajutise elamispinna oleks saanud soodsamalt. Kahju ei tekkinud osaliselt korter nr 31 omanikust tulenevalt. Veeleke oli väga ulatuslik. Sellest tekkinud kahju ei saanud ruumide tuulutamisega vähendada. Puudutatud isiku kindlustusandja maksis puudutatud isikule välja hüvitise, kuid puudutatud isik ei tasunud sellega avaldaja nõuet. Kahjustunud mööbli väljanõudmise õigus on puudutatud isiku kindlustusandjal. Selle õiguse teostamata jätmine ei anna puudutatud isikule õigust nõuda kahju vähendamist.

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas 6 avalduse täielikult, mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise suuremas summas kui 8735 eurot 82 senti ning viivise suuremalt summalt kui 8735 eurot 82 senti. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kahjuhüvitise nõude 8735 eurot 82 senti ületavas ulatuses rahuldamata ning viivise 8735 eurot 82 senti ületavalt summalt välja mõistmata. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse ülejäänud osas muutmata, muutes osaliselt selle põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² ja § 659 järgi määruse resolutsiooni juures maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
3. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel puudutatud isiku
4. oktoobri
5. a menetlusdokumendi lisad 1–2 ja avaldaja
6. oktoobri
7. a menetlusdokumendi lisad 1–3 asja materjalide juurde.
8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi määruskaebuse menetlemisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise suuremas summas kui 784 eurot 18 senti ning viivise kahjuhüvitiselt. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust seega selles ulatuses. Maakohtu määrus on TsMS § 466 lg 3 järgi vaidlustamata osas jõustunud.
9. Avaldaja esitas puudutatud isiku kui korteri nr 43 omaniku vastu korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 1 p 1 ning

§ 115lg 1 ja § 492 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude.

Avaldaja nõue tuleneb sellest, et korteri nr 43 köögi segistiga ühendatud elastse vooliku purunemise ja sellest tingutud veeavarii tõttu sai korter nr 31 kahjustada ning avaldaja hüvitas korteri nr 31 kindlustusandjana korteri nr 31 omanikule kahju. Menetlusosalised ei vaidle kahju põhjuse ega puudutatud isiku vastutuse, vaid kahju ulatuse ja suuruse üle. 14. Maakohus rahuldas kahju hüvitamise nõude tervikuna. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus köögi, esiku, elu-, magamis- ja vannitoa taastamise kulude kindlaks määramisel oluliselt materiaal- ega menetlusõigust. Ringkonnakohus nõustub selles osas TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu põhjendustega ega korda neid. Maakohus rikkus nurgadiivanvoodi väärtuse hüvitise väljamõistmisel TsMS § 465 lg 2 punkti 8, kuivõrd jättis arvestamata

§ 132lõike 3 esimese lausega.

Maakohus rahuldas ajutise elamispinna kulu 340 euro nõude põhjendamatult. Ringkonnakohus analüüsib järgnevalt puudutatud isiku määruskaebuses esitatud väiteid ja maakohtu menetlus- ja materiaalõiguse normide rikkumisi. 15. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

§ 132

lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kahju hüvitamiseks peab korter nr 31 seega olema kahjustunud. Kahjuna saab hüvitada korteri nr 31 parandamise mõistlikud kulud. 15.

1. Korteri nr 31 esiku, elu-, magamis- ja vannitoa kahjustused on tõendatud. Ehitise ülevaatusaktist (I kd, tl 11 – 15) ning avaldaja esitatud korteri nr 31 fotodelt (I kd, tl 17– 118; II kd tl 6–26) ja videolt (avaldaja
2. juuni
3. a menetlusdokumendi lisa 1) nähtub, et korteris nr 31 said veeavarii tagajärjel kahjustada esikus MDF lae- ja seinapaneelid, laminaatparkett ja sisemine välisuks; elutoas pinglagi, seinad, aknapaled, laminaatparkett; magamistoas kipsseinad ning vannitoa seinad. Videost 20180716_170102.mp4 on näha vesi esiku, elutoa ja köögi põrandal. Asja materjalidest ei tulene, et vesi oleks võinud sattuda korterisse nr 31 muul viisil, kui korteris nr 43 toimunud veeavarii tagajärjel. Veeavarii oli suuremahuline. Tunnistaja V.L. ütluste kohaselt voolas veemõõturi järgi välja enam kui 20 kuupmeetrit vett. Avaldaja
4. juuni
5. a menetlusdokumendi lisa 2 järgi oli veekulu koguni 4758 eurot. Maja välissein oli fotodelt nähtuvalt tugevalt märgunud. Vesi sai korteri nr 31 esiku, elutoa ja köögi põrandale neljandal korrusel asuvast korterist nr 43 jõuda nimetatud ruumide 7 lagesid ja seinu mööda. Seetõttu ei ole alust kahelda avaldaja esitatud tõendites, millest nähtub, et vee- ja niiskuskahjustusi said nii esik, elutuba ja köök kui ka nendega külgnevad ruumid, s.o vanni- ja magamistuba. Elutoa pinglae kahjustused nähtuvad nii videost 20180716_170102.mp4 kui ka avaldaja esitatud fotodelt (nt I kd, tl 28). Avaldaja esitatud tõendid on kooskõlas. Tunnistaja V.L. ütlused ei lükka nendest tulenevaid järeldusi ümber. Tunnistaja kinnitas nende ruumide kahjustusi, mille ta üle vaatas, s.o esik ja köök. Tunnistaja ei kinnitanud, et magamis- ega vannituba ei olnud kahjustatud. Ta märkis, et ei pööranud neile ruumidele tähelepanu. 15.
6. Osaühing Brevanor ja N-Constructions OÜ hinnapakkumistel nimetatud tööd on korteri nr 31 kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud. Korteri nr 31 kahjustustest tulenevalt on korteri nr 31 senise koosseisu taastamiseks vaja teha osaühing Brevanor ja N-Constructions OÜ hinnapakkumistel nimetatud tööd ning kanda nendega seotud kulud. Osaühing Brevanor ja N-Constructions OÜ hinnapakkumistel nimetatud tööd seisnevad korteri nr 31 köögi, esiku, elu-, magamis- ja vannitoa märgunud siseviimistlusmaterjalide asendamises samalaadsete materjalidega ning ruumides, kus oli sama tapeet ja laminaatparkett, tapeedi ja laminaatparketi tervikuna vahetamises. Korteri nr 31 senise koosseisu taastamiseks on vaja asendada märgunud siseviimistlusmaterjalid samalaadsete materjalidega. Kuna avaldaja esitatud fotodelt nähtuvalt oli korteri nr 31 erinevates ruumide seintel sama seinakattematerjal (MDF-paneelid, tapeet) ning esiku, elu- ja magamistoas sama laminaatparkett, on korteri nr 31 senise koosseisu taastamiseks vaja vahetada ruumide seinakattematerjalid ning esiku, elu- ja magamistoa laminaatparkett tervikuna, mitte ainult ulatuses, milles see sai veekahjustusi. Lisaks eelnevale on korteri nr 31 senise koosseisu taastamiseks vaja teha elektritöid. Osaühing Brevanor
7. augusti
8. a hinnapakkumisel on välja toodud elektritööde tegemine, mitte kõigi elektrijuhtmete vahetamine. Avaldaja esitatud fotodelt nähtub, et korteri nr 31 lagede valgustus ja elektrijuhtmestik on paigutatud osaliselt süvistatult (nt I kd, tl 25, 28, 37, 50, 70). Köögi valgusti on paigaldatud köögi lae paneelide peale. Lagede ja seinte siseviimistluse asendamine eeldab seega minimaalselt vähemalt osade valgustite, lülitite ja pistikute lahti ühendamist ja uue siseviimistluse tegemise järgselt tagasiühendamist. Arvestades veekahju ulatust, on elektriühenduste kontrollimine põhjendatud. Kuna korteri nr 31 parandamine eeldab remonttööde tegemist, on vajalik ka jäätmete utiliseerimine, transport ja koristamine. 15.
9. Avaldaja esitatud hinnapakkumised tõendavad kahju tegelikku suurust. Puudutatud isiku väitel saaks korteri nr 31 taastamistööd teha odavamalt. Puudutatud isik esitas selle tõendamiseks kaks hinnapakkumist (II kd, tl 62 – 63, 66 – 68). Need ei sisalda magamisja vannitoa kahjustuste kõrvaldamise kulude suurust. Köögi, esiku ja elutoa kahjustuste kõrvaldamise kulude osas on Osaühing Brevanor ja N-Constructions OÜ hinnapakkumistes märgitud tööde koguväärtus käibemaksuta 3062 eurot 74 senti ja puudutatud isiku esitatud hinnapakkumistes 2679 eurot 90 senti (vahe 384 eurot 84 senti). Erinevalt puudutatud isiku esitatud hinnapakkumistest sisaldab Osaühing Brevanor hinnapakkumine köögimööbli teisaldustöid ning koristamist ja jäätmete utiliseerimist (kokku 270 eurot). Need tööd on korteri nr 31 senise koosseisu taastamiseks vajalikud. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et

§ 132

lg 3 ei kohusta korteri nr 31 senise koosseisu taastamiseks valima kõige odavaimaid materjale (vt nt RKTKo 1.06.2023, 2-21-5187/14, p 17), saab osaühingu Brevanor ja N-Constructions OÜ hinnapakkumistest järeldada korteri nr 31 taastamistöödeks vajalike mõistlike kulude suurust. Korteri nr 31 kahjustustest tulenevalt on korteri nr 31 senise koosseisu taastamiseks vaja teha osaühingu Tvim Grupp hinnapakkumisel nimetatud tööd ning kanda nende tegemisega seotud kulud. Osaühingu Tvim Grupp hinnapakkumisel nimetatud tööd koosnevad köögimööbli 8 maksumusest ning selle transpordi ja paigalduse kulust. Osaühingu Tvim Grupp hinnapakkumiselt nähtub, et köögimööbli korpus on puitlaastplaadist ja uksed tammespoonist. Spoon on õhuke lehtvineer, mida kasutatakse eelkõige vähemväärtuslike puitmaterjalide pealistamiseks. Osaühingu Tvim Grupp hinnapakkumisel kirjeldatud köögimööbel ei ole seega valmistatud tammepuidust. Arvestades avaldaja poolt köögimööbli kohta esitatud fotosid, on tegemist sarnasest materjalist köögimööbliga, mis oli korteris nr 31 enne veeavariid. Puudutatud isiku väitel saaks köögimööbli osaühingu Tvim Grupp hinnapakkumisel märgitud summast odavamalt. Puudutatud isik esitas selle tõendamiseks kaks köögimööbli hinnapakkumist (II kd, tl 64–65). Neil kajastatud köögimööbel ei ole ringkonnakohtu hinnangul samaväärne köögimööbliga, mis oli korteris nr 31 enne veeavariid. Korteri nr 31 köögimööbel koosnes kaheksast ülemisest kapist, sh üks nurgakapp, ning kolmest alumisest kapist ja ühest terviklikust sahtliboksist. Puudutatud isiku esitatud hinnapakkumistel on köögimööblil aga 4– 6 ülemist kappi, nurgakappi ei ole, alumised kapid ei sisalda terviklikku sahtliboksi ning töötasapinna ulatus ei ole samaväärne. Asja materjalide pinnalt ei saa seega järeldada, et köögimööbli asendamise, transpordi ja paigalduse kulud võiksid olla osaühingu Tvim Grupp hinnapakkumisel kajastatud summast väiksemad. 16. Nurgadiivanvoodi kahjutused ja sellest tulenev kahju on tõendatud. Elutoa nurgadiivanvoodi sai niiskuskahjustusi (I kd, tl 17–23, video 20180716_170102.mp4 ja 20180724_105956.mp4). Asja kahjustumise korral saab

§ 132

lõike 3 teise lause järgi nõuda asja väärtuse hüvitamist vastavalt

§ 132

lõikele 1 juhul, kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas. Maakohus ei arutanud menetlusosalistega, kas nurgadiivanvoodi parandamine on selle väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele võimaluse selle kohta seisukohti ja tõendeid esitada. Avaldaja ja Osaühing Diivaniabi kirjavahetusest (II kd, tl 183–184) nähtub, et nurgadiivanvoodi taastamine, sh poroloonide maksumus, mööblikangas, papid, võimalik karkassi parandus ja töö, maksab 500–600 eurot. Puudutatud isiku esitatud tõendist (II kd, tl 171 - 172) nähtub, et nurgadiivanvoodi taastamise maksumus on 150 eurot. Arvestades nurgadiivanvoodi niiskuskahjustuste ulatust, on selle taastamiseks vaja vähemalt vahetada kangas, poroloon ja papid. Puudutatud isiku tõendist ei nähtu, et neid töid saaks teha 150 euro eest. Puudutatud isiku tõendil ei ole märgitud, milliseid töid pakkumine sisaldab. Ringkonnakohus loeb seega tõendatuks, et nurgadiivanvoodi taastamise kulud on 500– 600 eurot. Lähtudes naboco OÜ hinnapakkumisest, on sarnase nurgadiivanvoodi väärtus 540 eurot (I kd, tl 123). Arvestades nurgadiivanvoodi parandamise kulusid ja asjaolu, et nurgadiivanvoodi parandamiseks tulnuks see Kohtla-Järvelt Tallinnasse Osaühing Diivaniabi asukohta ja tagasi transportida, ei ole nurgadiivanvoodi parandamine mõistlik, võrreldes uue samaväärse diivani soetamise kuludega. Nurgadiivanvoodile tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb

§ 132

lg 3 teise lause ja lg 1 alusel maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Võttes aluseks naboco OÜ hinnapakkumise, saab sarnase nurgadiivanvoodi 540 euro eest. Selle summa hüvitamine on seega põhjendatud. 17. Ajutise elamispinna kulu 20 eurot päevas, kokku 340 eurot, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendatud. Maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada. Nõue jääb rahuldamata. Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis

§ 132

lg 2 järgi ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise aja jooksul. Samas juhul, kui isik samaväärset asja ei kasuta, saab ta nõuda üksnes asja parandamise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist (

§ 132lg 4 teine lause).

Samaväärse korteri kasutamise kulude nõude rahuldamine eeldab seega, et korter nr 31 oli selle omanikule

§ 132

lg 4 mõttes vajalik või kasulik ning et korteri nr 31 omanik kasutas korter nr 31 parandamise ajal samaväärset korterit ja kandis 9 seetõttu kulusid. Maakohus leidis seega ekslikult, et ainuüksi korteri nr 31 elamiseks kasutamise piiratus ja ajutise elamispinna vajamine saab olla ajutise elamispinna kulu hüvitamise alus. Avaldaja esitas ajutise elamispinna kasutamise tõendamiseks E. Matrossovi e-postilt

1. augustil 2018 saadetud kirja, milles L. Matrosova kinnitab, et elab alates
2. juulist 2018 koos kahe teise inimesega aadressil XXXXXXX (pind 61 m2), kuna korteris nr 31 ei saa veekahju tõttu elada. L. Matrosova palub hüvitada XXXXXXX korteris elamise kulud 20 eurot ööpäevas (II kd, tl 185–186). Avaldaja ei tõendanud, et XXXXXXX korter on samaväärne korteriga nr
3. Korteri nr 31 ülevaatuse aktist (I kd, tl 11–15) ja Osaühingu Brevanor hinnapakkumistest (I kd, tl 119–121) saab järeldada, et korteri nr 31 pind on ligikaudu 37, mitte 61 m
4. Avaldaja ei tõendanud ka, et L. Matrosova kandis XXXXXXX korteris elamise tõttu kulu 20 eurot päevas. Ainuüksi sellest, et L. Matrosova palus hüvitada XXXXX korteris elamise kulud 20 eurot ööpäevas, ei saa järeldada, et L. Matrosovale tekkis XXXXXXX korteris elamise tõttu täiendav kulu 20 eurot ööpäevas.
5. Kahjuhüvitisest ei ole põhjendatud maha arvata kahjustada saanud köögimööbli ja nurgadiivanvoodi väärtust. Kahjuhüvitisest tuleb

§ 127

lg 5 järgi maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kahju hüvitamise eesmärk on

§ 127

lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 132lg 3 eesmärk on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist.

Asja kahjustumise korral ei ole kahju hüvitamise eesmärgiga kooskõlas arvata kahjuhüvitisest maha materjalide, millest asi on tehtud, ning asja parandamiseks kasutatud uute samaväärsete materjalide vahe, kuna asja parandamise kulude hüvitamise eesmärgiks on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu. Kahjuhüvitisest on samas võimalik maha arvata asjast eraldatud materjalide, nt köögimööbli, ja asja enda, nt nurgadiivanvoodi, väärtus, kui neil on turuväärtus ning neid ei ole kahju põhjustanud isikule üle antud või neid ei anta talle üle. Avaldaja kinnitusel ei ole köögimööbel ega nurgadiivanvoodi säilinud ja neid ei saa puudutatud isikule üle anda (II kd, tl 181 pöördel). Avaldaja väitel ei ole veekahjustusi saanud köögimööblil ja nurgadiivanvoodil turuväärtust. Puudutatud isiku poolt maakohtule esitatud arve kohaselt on kasutatud köögimööbli väärtus 100 eurot ja kasutatud diivani väärtus 95 eurot (II kd, tl 69). Tõendilt ei nähtu aga, et tegemist oleks korteris nr 31 olnud ja veekahjustusi saanud köögimööbli ja nurgadiivanvoodiga samaväärsete asjadega. Ringkonnakohtu menetluses puudutatud isiku poolt esitatud tõendi kohaselt on kasutatud köögimööbli hind 60% uuest köögimööblist ja nurgadiivanvoodi taastamise maksumus 150 eurot (II kd, tl 172). Arvestades, et köögimööbel valmistati eritellimusel maksumusega 1800 eurot (I kd, tl 11), oleks 60% sellest 1080 eurot. Puudutatud isiku tõendid köögimööbli väärtuse osas erinevad seega enam kui kümme korda. Sellest tulenevalt on alust kahelda, et need kajastavad kahjustatud köögimööbli turuväärtust. Kohus leidis ülal, et nurgadiivanvoodi taastamise väärtus on suurem kui uue samaväärse ostmise kulud. Kahjustatud tarbeesemete vastu, mille taastamine on kallim kui uue soetamine, ei ole ilmselt suurt nõudlust. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt ning köögimööbli ja nurgadiivanvoodi kahjustusi arvestades, et neil ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 mõttes kohalikku keskmist müügihinda, s.o turuväärtust. Neid asju oleks ka keskmisest keerulisem müüa. Köögimööbli ja nurgadiivanvoodi väärtuse kahjuhüvitistest maha arvamine ei ole

§ 127lg 1 ega 5 alusel seega põhjendatud.

19. Samuti ei ole põhjendatud vähendada kahjuhüvitist

§ 139alusel.

10 Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse

§ 139

lg 1 järgi kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

§ 139

lg-s 1 sätestatut kohaldatakse sama paragrahvi lõike 2 järgi ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Selleks, et lugeda kannatanu tegevust kahjuhüvitist vähendavaks asjaoluks

§ 139

järgi, peab kannatanu tegevuse või tegevusetuse ja kahju vahel esinema põhjuslik seos (vt RKTKo 26.10.2021, 2-19-73798/61, p 24; RKTKo 8.11.2017, 2-11-58942/229, p 34). Puudutatud isiku väitel oleks korteri nr 31 omanik pidanud kasutama niiskuse eemaldamise seadmeid ja kütma korterit elektriradiaatoriga. Samas ei too puudutatud isik välja asjaolusid, millest saaks järeldada, et kui korteri nr 31 omanik oleks seda teinud, oleks kahju väiksem. Niiskuse eemaldamise seadmete ja korteri nr 31 elektriradiaatoriga kütmine oleks toonud kaasa nende hankimise ja kasutamise, sh elektrienergia, kulud. Need kulud oleksid

§ 128lg 3 alusel kahjuna hüvitatavad, kui need oleksid aidanud kahju vähendada.

Puudutatud isiku väidetest ei tulene, et nende kulude kandmine oleks aidanud kahju vähendada ulatuses, mis ületab nende kulude endi suurust. 20. Viivise vähendamine ei ole põhjendatud. Viivise maksmiseks kohustatud isik võib

§ 113

lg 8 ja § 162 lg 1 järgi nõuda viivise vähendamist, kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur. Viivist saab samade sätete alusel vähendada viivise maksmiseks kohustatud isiku taotlusel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Ringkonnakohus nõustub viivise vähendamise taotlust puudutavas osas TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu põhjendustega ega korda neid. Puudutatud isikul oli võimalus kahju vabatahtlikult hüvitada. Asjaolu, et kahju suuruse osas ei saadud kokkuleppele, ei välistanud puudutatud isiku võimalust hüvitada see osa kahjust, mille kohta puudutatud isikul ei olnud vastuväiteid. See, et avaldaja pöördus avaldusega kohtusse aegumistähtaja lõpus, ei ole viivise vähendamise alus. 21. Kuna kahjuhüvitis on kokku 8735 eurot 82 senti, muudab ringkonnakohus maakohtu viivisearvestust ja mõistab puudutatud isikult välja viivise 8735 eurolt 82 sendilt

§ 113lg 1 sätestatud määras alates 2.

septembrist 2019 kuni nõude tasumiseni.

1. Avaldaja nõuded rahuldati üle 96% ulatuses. Maakohtu määruse väikeses ulatuses tühistamine ei anna TsMS § 172 lõikest 1 tulenevalt alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
2. Määruskaebus rahuldati samuti väikeses osas. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Lisaks tekkisid määruskaebuse menetlemisel hüvitatavad kulud üksnes puudutatud isikul. Avaldaja osales menetluses oma töötaja kaudu ega taotle menetluskulude hüvitamist.
3. Hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse RLS § 59 lg 5 järgi riigilõivu 50 eurot. Puudutatud isikul tuli määruskaebuse esitamise eest tasuda seega riigilõivu 50 eurot. Puudutatud isik tasus
4. aprillil 2023 määruskaebuse eest riigilõivu 70 eurot, s.o 20 eurot rohkem. Ringkonnakohus tagastab puudutatud isiku taotluse ja TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel 11 puudutatud isikule enamtasutud riigilõivu 20 eurot. Riigilõiv tagastatakse puudutatud isiku pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt) 12