4-23-3641 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-23-3641 (231723009755) Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi Andre

§ 201lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut s.o summas 600 eurot.

A. Rebast karistati, sest ta juhtis 27.09.2023 kella 21.56 ajal Tallinnas, Sõpruse puiesteel maja nr 210 juures Sõpruse pst 208 suunas liikudes mootorsõidukit BMW 520d reg tunnusega xxxx ajal, mil tema juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Sellega rikkus A. Rebane LS § 90 lg 1 p 1 ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Harju Maakohtule adresseeritud kaebuses taotleb kaebaja vaidlustava kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist või alternatiivselt trahvisumma vähendamist. Kaebuse kohaselt sai kaebaja kohtuvälise menetleja lahendi, millega teda karistati juhtimisõiguse äravõtmisega, kätte hilinenult, s.o 13.09.
2. Seaduse kohaselt oli kohtuvälise menetleja otsust võimalik vaidlustada KrMSi sätete kohaselt 15 päeva jooksul. Seega tema arvutuste kohaselt pidi kaebuse esitamise tähtaeg saabuma 28.09.
3. Kuna sel perioodil kaebaja kolis, siis jäi tähelepanuta kohtuvälise menetleja otsuse märge, et vaidlustamata jätmisel jõustub kohtuvälise menetleja otsus 21.09.
4. Kaebaja palub eeltoodut hinnata mõjuva põhjusena. Alternatiivselt toob kaebaja välja, et tema teos puudus tahtlus ja tema tegu tuleks hinnata ettevaatamatusest toime pandud teona. Samuti ei tekitanud ta kellelegi kahju.
5. 27.11.2023 koostas Harju Maakohus määruse, millega jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 15.12.
7. 01.12.2023 esitas kaebaja kaebuse täiendused/lisad. Samuti avaldas ta, et ta ei näe vajadust tunnistajate ülekuulamiseks ega kohtuistungiks. Kui kohus peab vajalikuks kaebuse arutamist kohtuistungil, soovib kaebaja sellest osa võtta. Kaitseõigust teostab kaebaja isiklikult.
8. Harju Maakohus määras kaebust arutada 09.01.2024 istungil. Kohus kutsus kohtuistungile teiste seas kaebaja, kes istungile ei ilmunud. 09.01.2024 tegi kohus määruse, millega jättis kaebaja kaebuse sisuliselt läbi vaatamata.
9. Kaebaja kaebuse läbi vaatamata jätmisega ei nõustunud ja realiseeris kaebeõigust.
10. 05.02.2024 tegi Tallinna Ringkonnakohus määruse, millega tühistas Harju Maakohtu 09.01.2024 määruse ja saatis kaebuse Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
11. 23.02.2024 jagati väärteoasi kohtunik M. Bobrõševi menetlusse. Kuna kaebaja oli selgitanud, et ta ei taotle kaebuse arutamist istungimenetluses, siis koostas kohus 26.02.2024 kohtunõude, milles kohustas kohtuvälist menetlejat väljendama seisukohta, kas kohtuväline menetleja nõustub kaebuse arutamisega kirjalikus menetluses. 2 4-23-3641
12. 29.02.2024 dokumendiga teavitas kohtuväline menetleja, et kohtuväline menetleja on nõus kaebuse arutamisega kirjalikus menetluses.
13. 01.03.2024 tegi kohus määruse, millega võttis kaebaja kaebuse menetlusse ja määras selle lahendamise viisiks kirjaliku menetluse. Määruses kohus kohustas kohtuvälist menetlejat esitama hiljemalt 05.03.2024 kohtule väärteoasjas nr 261023003665 koostatud väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja 01.09.2023 otsuse. Samuti kohus määras, et kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ja taotlusi kuni 12.03.
14. Kaebaja sai menetlusse võtmise määruse kätte 11.03.
16. Kohtuväline menetleja tegi 05.03.2024 kohtule kättesaadavaks menetlusse võtmise määruses nimetatud dokumendid. Kõnesolevad dokumendid tegi kohus kättesaadavaks ka kaebajale. Kaebaja sai dokumendid kätte 11.03.
18. 12.03.2024 registreeris kohus kohtuvälise menetleja seisukoha. Kohtuväline menetleja taotleb esitatud kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja tühistamata jätmist. Seisukohas väljendas kohtuväline menetleja järgmist. Transpordiameti liiklusregistri päringu vastuse kohaselt oli kaebuse esitajal mootorsõiduki juhtimisõigus karistusena ära võetud alates 21.09.2023 kuni 20.11.
19. Seega on käesolevas asjas tõendamist leidnud süüteo objektiivne koosseis, mis seisnes selles, et A. Rebane juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. KarS § 12 lg 3 sätte kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused tahtlus või ettevaatamatus. A. Rebane on kaebuses selgitanud, et 13.09.2023 ta tutvus 01.09.2023 koostatud kohtuvälise menetleja otsusega ning oli teadlik tema suhtes kohaldatud karistusest. Kaebuse esitaja soovis nimetatud otsust vaidlustada, kuid lähtus KrMS § 387 sätestatust ja eksis maakohtule kaebuse esitamise tähtajas. Kohtuvälisele menetlejale jääb arusaamatuks, miks A. Rebane juhindus kaebuse esitamise KrMS § 387 sätestatust. A. Rebane pidi olema teadlik, et tegemist on üldmenetluse otsusega, mille peale võib esitada kaebuse vastavalt VTMS § 114, mitte aga määrusega. Kaebuse esitaja, tutvudes isegi 13.09.2023 koostatud kohtuvälise menetleja otsusega, pidi olema teadlik otsuses kajastatud kaebuse esitamise viimasest tähtajast, milleks oli 20.09.2023, mistõttu ei mõju kohtuvälisele menetlejale usutavalt A. Rebase väide inimlikust veast. Kohtuväline menetleja leiab, et juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine oli tema poolt toime pandud sihilikult ja eesmärgipäraselt, ning peab oluliseks märkida, et A. Rebase kaebuses toodud asjaolud (omandiõiguse vaidlus, elektri väljalülitamine) ei välista kaebuse esitaja süüd väärteo toimepanemisel. Väärteoprotokollis on märgitud, et kaebuse esitaja ei tööta ning kaebuses kinnitab, et ta on töötu ja varatu. Äriregistri päringu väljatrükilt nähtub, et A. Rebane on osaühingu Õ (regitrikood xxxx) ja osaühingu R (registrikood xxxx) xxxx. Juriidilistel isikutel puudub maksuvõlg. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu, et igasugune tegevus äriühingu vormis on suunatud otsesele tulu teenimisele. Kuivõrd kaebuse esitaja osutub kehtivate juriidiliste isikute juhatuse liikmeks, asub kohtuväline menetleja seisukohale, et A. Rebase väide, et ta on töötu ja varatu, ei ole eluliselt usutav ning oli välja toodud eesmärgiga eksitada nii kohut, kui ka kohtuvälist menetlejat. Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata, et LS § 201 lg 2 võimaldab kohaldada karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot, või aresti kuni 30 päeva. Karistusregistri andmete kohaselt omab kaebuse esitaja mitu kehtivat liiklusalast karistust enamohtlike ja raskete väärtegude eest ja ta jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist. Sellise käitumisega näitab A. Rebane üles allumatust kehtivatele liiklusreeglitele, mistõttu on juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine vältimatult vajalik. A. Rebane näitas 27.09.2023 enda üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja -reeglitesse ning hoolimatust oma tegudesse nende toimepanemise ajal. 3 4-23-3641 Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud Riigikohtu suunistest, mille kohaselt tuleb karistuse kohaldamisel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huve. Riigikohtu kohtupraktikas on asutud seisukohale (RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1- 1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohtuvälises menetluses ei tuvastatud karistus kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et rahatrahvi kohaldamine LS § 201 lg 2 sanktsiooni keskmises määras (s.o 600 eurot) vastab kaebuse esitaja süü suurusele ning arvestab eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. A. Rebane isikuna, kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse, on eeldatavalt teadlik ka liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest, seega oli tal ka võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20. Kohus, tutvunud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alused puuduvad: kohtuväline menetleja ei ole eksinud materiaal- ega menetlusõiguse kohaldamisel, mistõttu puuduvad alused vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Seetõttu jääb ka esitatud kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja otsuse muutmise või tühistamise saab kaasa tuua kohtuvälise menetleja eksimus materiaal- ja/või menetlusõiguse kohaldamisel. Rahuolematus otsusega kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist või muutmist kaasa ei too.
21. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse A. Rebasele seda, et ta juhtis 27.09.2023 kella 21.56 ajal Tallinnas Sõpruse puiesteel maja nr 210 juures, liikudes Sõpruse puiestee maja nr 208 suunas, mootorsõidukit BMW reg tunnusega xxxx ajal, mil tema juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Selliselt rikkus ta LS § 90 lg 1 p 1 ja PPA kvalifitseeris tema teo LS § 201 lg 2 järgi.
22. Kujundades seisukohta kaebajale etteheidetava teo tõendatuse kohta, siis kohus osutab politseiametnikust tunnistaja R. K. ütlustele, milles tunnistaja avaldab, et ta täitis 27.09.2023 Tallinnas Sõpruse pst 210 juures tööülesandeid liiklusjärelevalve näol. Kella 21.56 ajal märkas ta Sõpruse pst 210 juures suunaga Sõpruse pst 208 liikumas sõiduautot BMW reg tunnusega xxxx. Ta andis sõidukile sinise-punase vilkuriga peatumismärguande, misjärel sõiduk peatus kell 22 Sõpruse pst 208, Tallinn juures. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis A. Rebane (ik 38007060324). Samuti selgus liiklusregistri päringuga, et juhil oli alates 21.09.2023 B-kategooria juhtimisõigus ära võetud. Väärteotoimikusse on lisatud päringu andmed ja kohtuvälise menetleja 01.09.2023 väärteoasja nr 261023003665 otsus, millest nähtub, et kaebajat karistati LS § 227 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Viimati nimetatud otsus jõustus 21.09.
23. Tunnistaja ütlused leiavad kinnitust ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga: A. Rebane kõrvaldati 27.09.2023 kell 22 mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel ja tema kasutuses olnud sõiduk toimetati mõni aeg hiljem, s.o kella 22.26 ajal hoiukohta, põhjuseks juhil vastava kategooria juhtimisõiguse puudumine. Hinnates A. Rebase selgitusi, siis ta pole ei kohtuvälises menetluses ega ka kohtule adresseeritud dokumentides vastustanud väärteoprotokollis nimetatud ajal mootorsõiduki juhtimist.
24. LS § 94 lg 1 sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. PPA 01.09.2023 otsuse kohaselt karistati A.

§ 2274 4-23-3641 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2ks kuuks.

Kõnesolev tähtaeg hakkas kulgema 21.09.

1. St, et 27.09.2023 puudus kaebajal juhtimisõigus ja tal lasus LS § 90 lg 1 p-st 1 tulenev mootorsõiduki juhtimise keeld: mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria juhtimisõigust. Kuna kaebaja juhtis 27.09.2023 mootorsõidukit, siis ta rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja realiseeris LS § 201 lg 2 objektiivse koosseisu tunnused.
2. Kujundades seisukohta süüteokoosseisu subjektiivse külje osas, siis kaebaja selgituste kontekstis on põhjust välja tuua, et KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatavad nii tahtlikud kui ettevaatamatud teod. Seega ei evi tähendust kaebaja mõttekäik, et ta pani talle etteheidetava teo toime ettevaatamatusest, mitte aga tahtlikult. Samas ei jaga kohus kaebaja positsiooni ettevaatamatusest teo toimepanemise kohta ka sisuliselt. Kaebemenetluses esitas kohtuväline menetleja kohtule kohtu korraldusel väärteoasjas nr 261023003665 koostatud protokolli. Protokolli kohaselt oli kohtuvälise menetleja lahend kaebajale kättesaadav alates 05.09.
3. Protokoll anti kaebajale kätte allkirja vastu. Kaebaja on käesolevas asjas kohtule adresseeritud kaebuse faktiliste asjaolude kirjelduses märkinud, et ta sai kohtuvälise menetleja 01.09.2023 otsuse, millega kaebajat karistati juhtimisõiguse äravõtmisega, kätte 13.09.
4. Kohtuvälise menetleja 01.09.2023 otsuses on mh sõnaselgelt, ammendavalt ja üheselt mõistetavalt toodud, et kohtuväline menetleja karistas A.

§ 227lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2ks kuuks.

Seejuures selgitas kohtuväline menetleja konkreetset, et otsust saab vaidlustada kuni 20.09.

1. Samuti selgitas kohtuväline menetleja, et kui kaebust ei esitata, jõustub otsus 21.09.
2. Viimati nimetatud selgitus on kohtuvälise menetleja otsuses selgelt eritatavas ja esile toodud kirjafrondis. Kohtu jaoks lükkab taoline asjaolude kirjeldus ümber kaebaja selgituse, et tal jäi tähelepanuta kohtuvälise menetleja otsuses ära toodud jõustumisaeg 21.09.2023 – otsusega tutvudes ei ole võimalik seda tähelepanuta jätta. Seega oli A. Rebane kohtuvälise menetleja otsuses toodust teadlik, et tal on võimalik kohtulikku kaebeõigust realiseerida kuni 20.09.2023, ja kui ta kohtulikku kaebeõigust hiljemalt 20.09.2023 ei realiseeri, siis juhtimisõigust äravõttev otsus jõustub 21.09.
3. Peale otsuse jõustumist oli tal keelatud kahe kuu jooksul mootorsõiduki juhtimine. Kuna kaebaja ei olnud kaebeõigust tähtaegselt realiseerinud, siis ta oli teadlik ja sai aru, et kohtuvälise menetleja 01.09.2023 otsus oli käesoleva teo toimepanemise ajaks ehk 27.09.2023 jõustunud. Kohus võtab täiendavalt arvesse asjaolu, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on A. Rebane korduvalt väärteokorras karistatud isikuks. St, et ta omab arvestatavat isiklikku väärteomenetluslikku kogemust, mis hõlmab ka teavet lahendite vaidlustamise, vaidlustamistähtaegade ja lahendite jõustumisega seotud aspektide kohta. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on võimalik teha vaid üks järeldus: kaebaja oli teadlik kõikidest teda puudutavatest 01.09.2023 lahendi (karistusõiguslikest) mõjudest ja ta tegutses 27.09.2023 mootorsõidukit juhtima asudes ja mootorsõidukit juhtides kindlas teadmises, et kohtuvälise menetleja otsus, millega teda karistati juhtimisõiguse äravõtmisega, oli jõustunud ja mootorsõiduki juhtimine oli 27.09.2023 keelatud. Kuna kaebaja seda keeldu rikkus, siis võttes aluseks kaebajale teada olnud asjaolud, asub kohus seisukohale, et A. Rebane pani talle heidetava väärteo toime tahtlikult, tahtluse intensiivseimas vormis. KarS § 16 lg 2 kohaselt on kavatsetusega tegemist ka siis, kui isik peab süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist vähemalt võimalikuks. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et kaebajast menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
4. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja karistas kaebajat rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 600 eurot, so sanktsioonimäära keskmises määras.
5. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 5 4-23-3641 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
6. Kujundamaks seisukohta kaebaja teosüü suuruse üle, asub kohus seisukohale, et kaebaja süüd ei ole põhjust hinnata väikeseks. Kaebaja juhtimisõiguse äravõtmise aluseks on raske ja korduv liiklusrikkumine, millele kohtuväline menetleja reageeris rahatrahvist erineval ja isikule ebamugavamail viisil ehk juhtimisõiguse äravõtmisega. Vaatamata asjaolule, et kaebaja on end korduvate liiklusrikkumiste kaudu defineerinud ja näidanud ohtliku liikluses osalejana, millele kohtuväline menetleja reageeris juhtimisõiguse äravõtmise ehk tema liiklusest mootorsõiduki juhinda kõrvaldamisega, ei ole kaebaja seda millekski pidanud, vaid ta jätkas liikluses mootorsõiduki juhina osalemist. Sellest järeldab kohus, et kaebaja suhtub nii liiklusreeglitesse kui jõustunud karistusotsuste täitmisesse ükskõikselt ja üleolevalt ning keskseks on mitte ühiskonnas kokkulepitud normidest ja reeglistikust kinni pidamine, vaid isiklik (era)huvi ning mugavus: täidan liiklusnorme nii nagu ise tahan. Neist asjaoludest tulenevalt hindab kohus kaebaja süü selliseks, mis toob kaasa karistuse mõistmise sanktsioonimäära keskmises määras või sellele lähedases määras. Mis puudutab karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, siis sarnaselt kohtuvälise menetlejaga ei tuvasta ka kohus karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Seega ei saa need mõjutada karistuse määra. Samuti tuleb kohtul märkida, et kaebaja pole taoliste asjaolude ehk karistust kergendavate asjaolude esinemisele ka ise viidanud. Kaebaja on küll märkinud, et ta sai PPA 01.09.2023 otsuse kätte hilinemisega, mistõttu hakkas kaebetähtaeg kulgema justkui hiljem, ent sellele on kohus ammendavalt vastanud: kaebaja sai PPA 01.09.2023 otsuse kätte 13.09.2023 ehk enne lahendi jõustumist. Seega oli tal võimalik lahendit vaidlustada seaduses sätestatud ja kohtuvälise menetleja otsuses selgitatud kaebetähtaja jooksul. Lisaks, kohtuvälise menetleja koostatud väärteoprotokollis väärteoasjas nr 261023003665 selgitati menetlusalusele isikule, et kohtuvälise menetleja lahend on kaebajale kättesaadav alates 05.09.
7. Seega oli kaebaja teadlik, et hiljemalt sellest kuupäevast on kohtuvälise menetleja otsus talle kättesaadav ja just sellest hakkas kulgema ka kaebetähtaeg (vt VTMS § 70, sh lg 5 koostoimes § 114 lg-ga 4). Asjaolu, et kaebaja kasutab õigusnormide tõlgendamisel talle sobilikke lahendusviise (nt viide KrMS §-le 387), kaebetähtaegu ei pikenda ja vähemalt üldjuhul pole see aluseks ka kaebetähtaja ennistamisele. Kohus ei pea karistuse üle otsustamisel põhjendatuks tuginemist ka asjaolule, et kaebaja tegevus ei toonud kaasa kahju. Kahju ei ole LS § 201 lg 2 koosseisuline element, mistõttu ei osutu kahju puudumine relevantseks karistuse määra üle otsustamisel. Kohtu hinnangul võtab kohtuvälise menetleja otsus oma lõppjärelduses arvesse ka karistuse mõistmise eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Tuginedes eeltoodule, tuleb kohtul tõdeda, et kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel eksinud materiaal- ega menetlusõiguse kohaldamisel, mistõttu puuduvad õiguslikud aluse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja/või muutmiseks. Märgitu tingib ka selle, et A. Rebase kaebus jääb rahuldamata, sh puuduvad aluseks kohtuvälise menetleja määratud karistuse, s.o rahatrahvi vähendamiseks, nagu taotles kaebaja.
8. Kaebaja taotleb kohtule adresseeritud kaebuses arvestamist mh asjaoluga, et tema elukohas oli välja lülitatud elekter, mis põhjustas 01.09.2023 kohtuvälise menetleja otsuse hilisema kättesaamise. Vastuseks toodule selgitab kohus, et on juba varasemalt kohtuvälise menetleja otsusega seotud asjaolusid ammendavalt hinnanud, mistõttu puudub vajadus nende täiendavaks käsitlemiseks. Kaebaja väite valguses on vajadus välja tuua see, et kaebaja on nii käesolevas väärteomenetluses kui ka väärteoasjas 261023003665 oma elukoha aadressiks nimetanud Xxxx. Mõlemas väärteoprotokollis on kaebajast menetlusalune isik oma allkirjaga kinnitanud tema poolt avaldatud isikuandmete õigsust. Seega asjaolu, et kaebajal on tulnud mõnes muus elukohas tegeleda elektrivarustatuse probleemidega ei saa mõjutada ega mõjuta kaebeõiguse tähtaegu. Samuti on kaebaja kaebuses välja toonud, et ta ei tööta ja ta on varatu. Kui kaebaja on kõnealused 6 4-23-3641 asjaolud kohtu ette toonud põhjusel, et sellega mõjutada karistusena mõistetud rahatrahvi vähendamist, siis kohus selgitab, et töökoha puudumine ei tähenda tänapäeval sissetuleku puudumist. Kaebaja ei ole kohtule tõendanud sissetuleku puudumist või sellist varalist seisu, mis ei võimaldaks rahatrahvi tasuda. Seejuures on seadusandaja rahatrahvi tasumise võimatuse korral ette näinud VTMS § 211 regulatsiooni: kui rahatrahv jääb tasumata ja süüdlasel puudub vara, millele sissenõuet pöörata, asendatakse rahatrahv aresti või üldkasuliku tööga.
9. Eelnevat kokkuvõttes ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 7