1-24-1265 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-1265 (24231550614) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 25

lg 2 järgi Lühimenetluses Urmo Paal Prokurör Süüdistatav Lidia Jelisejeva Ik: 48007220309, xxxx kodakondsus, xxxx, emakeel: xxxx, töökoht: N OÜ, elukoht: xxxx. Tel: xxxx; e-post: xxxx Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 12.02.2024 kuni 13.02.2024. Varasem karistatus: kehtivaid karistusi ei ole. RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. 5. Lidia Jelisejeva süüdi tunnistada KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Lidia Jelisejevale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. KarS 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ja lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, 12.02.2024 - 13.02.2024, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Lidia Jelisejevale mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 3 kuud ja 28 päeva Lidia Jelisejeva suhtes tingimisi kohaldamata, jättes selle karistuse Lidia Jelisejeva suhtes täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Lidia Jelisejeva temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada Lidia Jelisejevale määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.03.

1. 1 Menetluskulu
2. Lidia Jelisejevalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot; mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Lidia Jelisejeva, 1-24-1265, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Lidia Jelisejevale tema avaldatud elektronposti aadressile elektrooniliselt. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid
3. Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH28423 alusel Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas hoiustatud suur poe magnet, mis on tahtliku süüteo toimepanemise vahendiks, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja kuivõrd asjal puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
4. SÜÜDISTUSE SISU Lidia Jelisejevat süüdistatakse selles, et tema viibides 12.02.2024 kella 19:25 paiku xxxx asuva S AS kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil S AS-le kuuluva seeliku Aline Marc O´Polo maksumusega 149,95 eurot ja pusa Calvin Klein Jeans maksumusega 149,90 eurot, kokku kaupa 299,85 euro väärtuses, eemaldas nendelt turvaelemendid ning möödus nendega kaasast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tegu jäi temast mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kauplusest väljumisel kinni turvatöötajate poolt. Kaup rikkumata ja tagastatud kauplusele. Seega pani Lidia Jelisejeva toime KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi, jäi lühimenetluse juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud.
5. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kohus leiab, et 12.02.2024 kella 19.25 paiku xxxx asuva S AS kaupluses kleidi Aline Marc O´Polo ja kleidi Calvin Klein Jeans, kokku maksumusega 299,85 eurot, varguse katse 2 toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud kannatanu süüteoavalduse, videosalvestuste ja süüdistatava ning tunnistaja ütlustega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Turvakaamerate videosalvestistest (I kd, ümbrikus tl 27) on näha, et kell 18.53 liigub Lidia Jelisejeva Xxxx kaupluse kolmandale korrusele, käib müügisaalis ringi, võtab Marc O’Polo osakonnast riideeseme ja Calvin Kleini osakonnast kaks heledat riideeset ning liigub edasi. Pärast proovikabiinidest väljumist liigub kaupluse esimesel korrusele ja läbib turvaväravad, pärast mida ta kinni peetakse ja suunatakse turvaruumi. Turvatöötajad leiavad Lidia Jelisejeva mantli seest tumedat värvi riideeseme ja seljakotist heledat värvi riideeseme. Lidia Jelisejava (I kd, tl 15-16A) tunnistab varguse toimepanemist, tahtis osta m.h riideid, mida läks proovikabiini proovima, kus rippus kott koos magnetiga, millega saab turvaelemente ära võtta. Otsustas, et on hea võimalus magnetit kasutada ja kauba eest mitte maksta. Tal oli raha kauba eest tasuda, kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Lilia Jelisejeva kinnipidamisel (I kd, tl 812) võeti temalt ära musta värvi kott, mille sees oli magnet, millega saab ära võtta turvaelemente. Antud magnetit ka vaadeldi (I kd, tl 5-7), magnet on hõbedast värvi ja esineb kulumisjälgi. Kohus ei pea usaldusväärseteks süüdistatava ütlusi osas, et turvaelementide eemaldamiseks mõeldud magnet rippus juba enne riietuskabiinis ja süüdistatav selle sealt juhuslikult leidis. Seda põhjusel, et tavaline inimene ei saaks isegi aru, milleks selline magnet on mõeldud ja keegi ei jätaks endast sellist magnetit proovikabiini n.ö teistele kasutamiseks. Süüdistatava kinnipidamisel leiti magnet süüdistatava asjade juurest, mitte proovikabiinist, millest saab järeldada, et väidetavalt proovikabiinist leitud magnet kuulus süüdistatavale ja kohtul on alust arvata, et magneti võttis L. Jelisejeva ise kauplusse minnes kaasa, et riidesemetelt turvaelemente eemaldada, kuivõrd süüdistatavale oli asja otstarve üheselt teada ja ta ka kasutas seda sihtotstarbeliselt. Juhul, kui süüdistatav oleks selle magneti proovikabiinist leidnud, puudunuks tal vajadus see kaasa võtta kui ta soovis võtta vaid riideid. Kohus järeldab, et süüdistatav soovis seda magnetit kasutada ka edaspidi. S AS avaldusest (I kd, tl 1) nähtub, et Lidia Jelisejeva võttis kauplusest ühe dress (kleit) Aline Marc O’Polo hinnaga 149,95 eurot ja ühe dress (kleit) Calvin Klein Jeans 149,90 eurot. Nimetatud kaupade vargust kinnitavad ka tunnistaja K. K. ütlused (I kd, tl 3), kes oli Stockmannis tööl turvatöötajana ja märkas, et kolmandal korrusel võttis naisterahvas suurema koguse riideid ning läks proovikabiini, kuid sealt väljudes oli tal kaasas vähem riideid. Proovikabiini kontrollides leiti maast Calvin Klein Jeansi ja Marc O’Polo hinnasildid. L. Jelisejeva peeti kaubamajast väljumisel kinni, tema asjade läbivaatusel leiti kaupa, millede eest oli maksmata, kokku väärtuses 299,85 eurot. Kaup oli korras ja tagastati kauplusele. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest, S AS-ile kuuluvast kauplusest kauba kokku väärtuses 299,85 eurot varastamisest. Asjas ei ole vaidlust, et varastatud kaup kuulus kauplusele ja oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei olnud selle kauba eest tasunud. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus kauba äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada. Süüdistatav eemaldas proovikabiini viidud kaubalt kaupluse hinnasildid ja magnetiga turvaelemendid, valmistades sellisel viisil kauba kauplusest salaja väljaviimiseks ette ning peitis turvaelementide ja hinnasiltideta kauba seejärel endale mantli sisse ja seljakotti, mis näitab seda, et süüdistataval võetud kauba kauplusele tagastamise soov puudus ja süüdistataval oli eesmärk pöörata võõrad vallasasjad enda kasuks. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta ning seda, et süüdistatav oli varguse toimepanemiseks abivahendi kaasa võtnud ja ka kasutas seda, 3 leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. Kriminaaltoimikust nähtuvalt jäi toime pandud vargus katse staadiumisse, kuna turvatöötajad pidasid Lidia Jelisejava kinni ja kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Lidia Jelisejeva oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatavale inkrimineeritakse varguse katse toimepanemist. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ja taoline käitumine viitab üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Seejuures lasub süüdistataval ka menetluskulude hüvitamise kohustus. Ankeetandmete kohaselt Lidia Jelisejeva töötab juuksurina, kuid Maksu- ja Tolliameti teatise (I kd, tl 18) kohaselt oli
2. aastal tema kogutulu vaid 370 eurot. Seega puuduvad süüdistataval piisavad legaalsed elatusvahendid, mis välistab rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodule tuginedes tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Lidia Jelisejeva süü suurust KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et tegemist on vargusega, mille summa on suhteliselt lähedane suurusele, millest algab kriminaalvastutus, mistõttu ei ole süüdistatava süü kuigi suur. Lisaks sellele jäi vargus katse staadiumisse, mis vähendab süüd ja vargusega varalist kahju ei põhjustatud. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel varguse katse toimepanemist kahetsenud, lubades enam mitte varastada. Seetõttu leiab kohus, et arvestades varguse jäämist katse staadiumisse, varastatu vähest väärtust ja varalise kahju puudumist ning ka kahetsust, võib asuda seisukohale, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, suhteliselt alammäära lähedases määras. Puutuvalt karistuse täitmisele pööramisse või täitmisele pööramata jätmisse peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul ei ole süüdistataval ühtegi kehtivat karistust (I kd, tl 19). Kohus leib, et kuna tegemist on väikese süüga ning varalist kahju ei tekkinud, samuti seda, et süüdistatav on oma tegu kahetsenud ja tal puuduvad kehtivad karistused, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning karistuse täitmisele pööramine võib takistada süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus leiab, et karistuse võib jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Seega oleks ainsaks tingimuseks karistuse täitmisele pööramist vältida jätta katseajal uus tahtlik kuritegu toime panemata. Arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid ja iseloomu leiab kohus, et süüdistatavale tuleb määrata pikem katseaeg kui seda on KarS § 73 lg 3 sätestatud minimaalne kestus. 4
3. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuluks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Kriminaalasjas leiduvatest tõenditest nähtuvalt süüdistatav on töövõimeline ja tal on olemas töökoht, kuigi eelmise aasta maksustav tulu oli väga väike. Samas ei ole süüdistatav esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Süüdistatav selgitas, et tal on hetkel sissetulek olemas ja ta on suuteline menetluskulu tasuma kui see määratakse tasumisele ositi 1 aasta jooksul. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul on tegemist varavastase süüteoga, mille toimepanemiseks oli süüdistatav teinud vajalikke ettevalmistusi. Arvestades süüdistatava tahtlust ja tehtud ettevalmistusi, leiab kohus, et tegemist ei ole juhusliku ja spontaanselt toime pandud süüteoga. Seega ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulu suurusest ja süüdistatava väikesest sissetulekust lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulu hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 pdes 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 1aastase tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. ASITÕENDID KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH28423 kohaselt on Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas hoiustatud suur poe magnet. Magneti näol on tegemist tahtliku süüteo toimepanemise vahendiga, mistõttu tuleb magnet KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi. Kriminaalasjas on tõenditeks kaupluse turvakaamerate salvestised, mis on salvestatud CD-R plaadile, mis asub toimikus ümbrikus (I kd, tl 27) ning sellele teabekandjatele on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Nimetatud salvestise osas kohus eraldi otsustust vastu ei võta, kuna salvestis on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja teabekandja kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust (RKKKo nr 1-185732/226, p 125; RKKKo nr 1-20-6745 p 77). Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5