Obsah (6)

§ 5521§ 659§ 657§ 138§ 442§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-22-17605 Tsiviilasi K

§ 5521

lg 1 esimese lause kohaselt kohus kuulab last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Praegusel juhul on laps A.A. suuteline omama seisukohta ning kohtu hinnangul tuleb sellega arvestada. Samuti tuleb kohtu arvates arvestada B.B. seisukohaga, kes soovib isa juurde elama jääda, kuid samas regulaarselt ema juures käia. B on nõustunud sellega, et õde elab koos emaga. Ärakuulamisel on selgunud, et laste suhted ei ole sellised, milledest tingituna neid tuleks jätta lahutamata. Maakohus leidis, et laste ema tervislik seisund ei ole käesoleval juhul aluseks ema juures elamise korral lapse äravõtmiseks või ema hooldusõiguse piiramiseks/peatamiseks. Mitmed asjas kirjeldatud haigushood ja sündmused on aset leidnud enne menetluse algust. Laste ema on põhistanud, et suudab ravimitega haigushood kontrolli all hoida. Samuti ei ole ilmnenud, et hiljuti tõsisemaid haigushooge esinenud oleks või laste heaolu seetõttu ohus oleks olnud. Istungil on avaldaja teatanud, et alates

1. oktoobrist 2023 asub ta tööle X ja töötab tööpäeviti kuni kella 16.45ni. Seega töötab avaldaja kodu lähedal, samuti võimaldab tööaeg olla õhtul lastega. Laste praeguses elukohas on laste eest hoolitsenud mitte niivõrd laste isa, kuivõrd laste isa ema (laste vanaema). Laste ema suudab lastele laste tema juures viibimise ajal tagada piisava vanemliku hoolitsuse. Muutunud asjaolud, lapse A. nõusolek ja ema valmisolek lapse enda juurde võtmiseks on aluseks avalduse rahuldamiseks. Samuti puuduvad sisulised vastuväited B. ja ema suhtluskorra määramiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. Laste isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. 3 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saanud ühist hooldusõigust uuesti lõpetada, kuna see oli lõpetatud kompromissiga juba tsiviilasjas nr 2-22-9534 ja hooldusõigus oleks tulnud esmalt taastada. Laps soovib elada emaga, kuna muretseb tema pärast. Lapse praeguses koolis vägivalda ei esine. Avaldaja on kolme aasta jooksul vahetanud viiel korral töökohta, kusjuures ühel korral on töökoha vahetust olnud tingitud tema terviseprobleemidest. Laste isal on stabiilsem sissetulek. Emal on terviseprobleemid, ta põeb migreeni ja epilepsiat.
3. Ema vaidles määruskaebusele vastu. Avalduse esitamisega ema taotles sisuliselt hooludusõiguse taastamist. Määruskaebuse põhjendused on otsitud. Lapse ema vanad haiguslood ei puutu asjasse, samuti ema töökohad. Laps soovib elada emaga.
4. Laste riigi õigusabi korras määratud esindaja märkis, et määruskaebuses esile toodud väited väärivad tähelepanu ja kontrolli, kas maakohus on otsusust tehes teinud kaalutlusvigu või eksinud menetlusnormi kohaldamisel.
5. Kadrina vald vaides määruskaebusele vastu. Viru Maakohus ei ole eksinud määruskaebuses esitatud küsimustes. Kohus on lähtunud määruse tegemisel laste parimatest huvidest ning ei ole määruse tegemisel hinnanud valesti tõendeid ja määrus on põhjendatud. Määrus on ka seaduslike esindajate huvides. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
7. oktoobri 2023 määrus tuleb

§ 659

ja

§ 657lg1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab laste menetluskulud riigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

1. Asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-22-9534 lõpetati menetlus
2. septembril 2022 kompromissiga, mille kohaselt sai laste viibimiskoha määramisel ainuhooldusõiguse laste isa, ei välistanud avaldaja õigust kohtusse pöörduda nõudega, et ainuhooldusõigus määrata lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise üle otsustamisel laste emale.

§ 138

lg 1 teine lause sätestab, et juhul kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist. See säte kehtib ka juhul, kui ühine hooldusõigus on lõpetatud osaliselt. Ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et laste ema pidanuks taotlema esmalt ühise hooldusõiguse taastamist.

§ 138

lg 1 teine lause võimaldab vanemal taotleda ka hooldusõiguse üleandmist, mida on ka ema avalduses teinud. Seega tuleb kontrollida, kas kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud.

1. Tsiviilasjas nr 2-22-9534 tehtud kompromissmäärusest endast ei nähtu, millistel asjaoludel menetlusosalised kokkuleppele jõudsid. Tsiviilasjas nr 2-22-9534 esitatud avaldust on isa põhjendanud laste ema tervise ja töökoha sobimatusega laste kasvatamisel. Toimikust ei nähtu, et tsiviilasja nr 2-22-9534 menetlemisel oleks maakohus ära kuulanud lapsed, samuti ei ole üheselt tuvastatav, kas tsiviilasja 2-22-9534 menetlemisel soovis laps A.A. elada ema või isaga. Ringkonnakohus leiab, et muutunud asjaolu kohtusse uuesti pöördumiseks võib olla lapse selge soov elada koos emaga. Samuti võib uuesti kohtusse pöördumist õigustada laste ema tervisliku seisundi paranemine ja töökoha muutus. Väärib ka tähelepanu, et laste emal ei olnud eelmises tsiviilasjas esindajat ning ta taotles riigi õigusabi, kuid riigi õigusabi taotlust ei jõudnud kohus enne kompromissi sõlmimist lahendada. See võis laste ema suunata kompromissi sõlmima, et üle jõu käiv menetlus lõpetada. Samuti ei reguleerinud kompromiss suhtluskorda, mille kindlaksmääramiseks on avaldaja praegusel juhul samuti kohtusse pöördunud. Last puudutavates asjades tuleb eelistada avalduse menetlemist, kuna menetluse eesmärgiks on luua 4 laste huvisid kõige paremini tagav kohtulahend. Järelikult võis avaldaja hooldusõiguse üleandmiseks uuesti kohtusse pöörduda PKS § 138 lõike 1 teise lause alusel ning suhtluskorra kindlaksmääramiseks PKS 143 lg 21 alusel.
2. Hooldusõiguses muudatuste tegemine ja suhtluskorra kindlaksmääramine PKS § 143 lg 21 alusel on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui maakohus on rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme või oluliselt muul viisil ületanud kaalutluspiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määrust põhjendanud kooskõlas

§ 442lõikega 8 ja kohtu veendumuse kujunemine on arusaadav ning jälgitav.

A.A. on praegusel ajal 12-aastane ja ta on kogu menetluse kestel avaldanud ühest soovi elada alaliselt koos emaga. Sellises vanuses lapse selge sooviga mittearvestamiseks peavad esinema kaalukad põhjused. Laste isa ei ole selliseid kaalukaid põhjusi esile toonud ega tõendanud. Toimikust nähtuvalt on laste emal esinenud varasemal ajal probleeme tervisega ning ta on saanud ravi, kuid põetud haigused ei ole sellised, mis välistaksid lapse kasvatamise võime. Teine laps, B.B., on ärakuulamisel nõustunud A.A. ema juurde elama asumisega ning ei näe selles probleemi laste elukorraldusele. Ka kohalik omavalitsus on vastuses määruskaebusele leidnud, et maakohtu määrus on laste parimates huvides. Seega ei ole ringkonnakohtul põhjust sekkuda maakohtu tehtud kaalutlusotsusesse. 16.

§ 172

lg 1 alusel jätab ringkonnakohus ema, isa ja valla menetluskulud nende endi kanda ja laste riigi õigusabi kulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 5