Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 27.10.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-12756 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid L.T elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks L.T sünd. XXX, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 12.02.2009 ja lõpp 23.04.2014 Jätta L.T elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.09.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav L.T elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. L.T on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.02.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §331 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 2 kuud 12 päeva alates 12.02.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, lõppenud karistusi on
- Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, vanglas viibib neljandat korda. Kuritegude laad ja dünaamika on muutunud kergemaks. Kinnipeetav töötab vanglas, tasub rahalisi kohustusi, on osalenud vestlustel psühholoogiga ja julgeolekutöötajaga. Varasemalt on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Vabanemiseelne programm. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 258,13 eurot. Kinnipeetava ema on nõustunud poega 1 vabanemise korral toetama. Kinnipeetav suhtleb vangistuse ajal emaga telefoni ja kirja teel ning elukaaslasega kirja teel. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kuna kinnipeetav on suurema osa elust viibinud kinnipidamisasutustes. Enne vangistust oli kinnipeetaval riskeeriv ja teisi ärakasutav elustiil. Kinnipeetav oskab manipuleerida teiste kinnipeetavatega, järgida omavahelist reeglistikku, vanglasiseste kirjutamata seaduste täitmist. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus. Kinnipeetav on analüüsiv, hea väljendusoskusega, samas on kinnipeetava kuriteod tugevas vastuolus sotsiaalsete normidega. Kinnipeetav on vangistusaastate jooksul omandanud kuritegeliku elustiili, tal puuduvad oskused ja teadmised seaduskuulekaks eluks. Kinnipeetavale on omased kinnipidamisasutuse subkultuuri väärtused ning probleemilahendusoskused. Kinnipeetava puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui kinnipeetav jätkab suhtlemist negatiivset mõju avaldavate isikutega või kui uuesti esinevad sotsiaalsest normist hälbivad mõtlemisja käitumisviisid. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et Murru Vangla iseloomustab kinnipeetavat isikuna, kes omab palju tuttavaid kriminaalses ringkonnas ja kelle mõtlemine on pigem kuritegelikku laadi. Vangistuste ajal on kinnipeetaval tekkinud suhted kuritegeliku maailmaga, mis suurendavad tema ohtlikkust ning raskendavad õiguskuulekale teele asumist. Viru Vangla riskihindamisest nähtub, et kinnipeetaval on iga tema poolt toimepandud kuriteo kohta omapoolne versioon ja vabandused ning tema osalust vähendavad või üldse eitavad põhjused. Kinnipeetav on vangistusaastate jooksul omandanud kuritegeliku elustiili, talle on omased vangla subkultuuri väärtused. Elektroonilisest käitumiskontrolli toimikust nähtub, et kriminaalhooldust ei saanud kriminaalhooldaja läbi viia, kuna kinnipeetav pani tingimisi enne tähtaega vabanenult katseajal toime uue kuriteo. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama emale kuuluvasse 3-toalisesse korterisse. Kinnipeetava ema ei oska poja sõprade/tuttavate kohta midagi öelda, elektroonilise valve olemusest ei tea ema midagi ning ema teada ei ole poeg varasemalt käitumiskontrolli nõudeid rikkunud. Kinnipeetava elukaaslane telefonikõnedele ei vastanud. Maakohtu istung Kinnipeetav L.T taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et tegelikult on ema elektroonilise järelevalvega kursis, elukaaslasele pole üldse helistatud ning kõik rahalised kohustused on kinnipeetaval täidetud. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitse korda, vanglakaristust kannab neljandat korda. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetav oli Pärnu Linnakohtu 25.01.1995 otsusega mõistetud süüdi tapmise eest raskendavatel asjaoludel. Harju Maakohtu 24.01.2001 määrusega vabastati ta vangistusest tingimisi enne tähtaega, karistuse ärakandmata osa oli 2 aastat 11 kuud 19 päeva. Samast väljavõttest nähtub, et uuesti 2 vahistati ta seoses uue kuriteo toimepanemisega juba 29.05.2001, seega vaid 4 kuu möödumisel vabanemisest. Taas oli tegemist raske kuriteoga – KrK §115-1 lg.
- Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust vangistuses toimepandud kuriteo eest KarS §331 järgi. Ka eelmine kuritegu oli toime pandud vangistuses, kvalifitseeritud KarS §25 lg.2 – §328 lg.1 järgi. Eeltoodu alusel ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele ja ei suuda seaduskuulekalt käituda isegi vangistuses olles. Kuigi kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuse kohaselt on kinnipeetaval vabaemise korral võimalus asuda elama ema juurde, ei ole selles arvamuses viidatud sellele, kas elukoht on sobiv elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku kirjalikule arvamusele on lisatud vaid kinnipeetava ema kirjalik nõusolek kinnipeetava elama asumiseks sinna korterisse. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kuigi kinnipeetav nimetas ise maakohtu istungil, et asub tööle kodutalusse, nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et nii kinnipeetava ema kui ka kriminaalhooldusametnik ei pea seda seoses elektroonilise valve olemusega võimalikuks. Kinnipeetava väited maakohtu istungil selle kohta, et tema elukaaslasele ei ole kriminaalhooldusametnik üldse helistanud ning et kinnipeetaval on kõik rahalised kohustused tasutud, on paljasõnalised ning tõendamata. Maakohtul puudub alus mitte uskuda Viru Vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses väljatoodud asjaolusid. Positiivseks asjaoluks loeb maakohus käesolevas asjas kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, kuid leiab, et iseloomustava materjalina kuuluvad arvestamisele ka kustunud karistused. Ülaltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ja leiab, et isegi elektroonilise valvega seotud piirangud ei ole piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 15.11.2011 Nooremreferent Liivi Õun 3 4