← Eesti

4-24-457/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse kuupäev 3. aprill 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-457

(231620002445)Kohtukoosseis Markus Kärner Vaidlustatud kohtumäärus Harju Maakohtu
  1. märtsi 2024 määrus, millega kohus asendas Arno Lepa tasumata rahatrahvi 490,61 eurot 12 päeva arestiga Määruskaebuse esitaja Arno Lepp (viibib Tallinna Vanglas) Teised määruskaebusmenetluse pooled Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  2. märtsi 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale võivad esitada Riigikohtule määruskaebuse kohtumenetluse pooled või menetlusväline isik, kui määrusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on Politsei- ja Piirivalveamet). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) määras väärteoasjas 231620002445 tehtud
  4. mai 2020 otsusega Arno Lepale rahatrahvi 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Otsus jõustus
  5. juunil
  6. Kuna A. Lepp ei tasunud trahvi otsuses märgitud tähtajaks, alustas kohtutäitur täitemenetlust.
  7. juunil 2022 teatas kohtutäitur kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest.
  8. veebruaril 2024 esitas PPA Harju Maakohtule taotluse A. Lepale väärteoasjas määratud rahatrahvi jäägi asendamiseks arestiga. Taotluse kohaselt oli A. Lepp tasunud 9,39 eurot ja tasumata oli 490,61 eurot. 4-24-457
  9. Harju Maakohtu
  10. märtsi 2024 istungil selgitas A. Lepp, et soovib pärast vangistuse ärakandmist lahkuda tööle Inglismaale. Samuti selgitas A. Lepp, et ta ei oska käesoleval ajal öelda aadressi, kus ta vabaduses elama hakkaks. Maakohtu määrus
  11. Harju Maakohus asendas
  12. märtsi 2024 määrusega väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 ja karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-te 1,2 alusel Arno Lepale PPA
  13. mai 2020 otsusega määratud rahatrahvi tasumata osa, s.o 490,61 eurot, 12 päeva arestiga. Kohus määras, et arest tuleb kanda ära koheselt pärast A. Lepa poolt kriminaalasjas vangistuse ärakandmist.
  14. Avalduse kohaselt on sissenõudja
  15. veebruaril 2024 kontrollinud, et puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 tähenduses. Rahatrahvi täitmise nõue ei ole KarS § 82 lg 4 kohaselt aegunud, s.o möödunud ei ole 4 aastat väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Süüdlane viibis kinnipidamisasutuses
  16. juulist 2022 kuni
  17. septembrini 2023, s.o esinevad ka nõude täitmise aegumise peatumise asjaolud. Maakohtu istungil põhjendas A. Lepp trahvi tasumata jätmist vanglas viibimise, tervisliku seisundi, sissetulekute puudumisega. A. Lepp kannab vangistust kuni
  18. detsembrini
  19. A. Lepp väljendas nõusolekut kanda aresti, samuti seda, et kui ta saab auto müüdud, oleks tal võimalik trahvid tasuda. Võlgnevusi sugulastele on ligi 10 000 eurot. VTMS § 211 lg 1 võimaldab asendada rahatrahvi aresti või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui trahvi pole tervikuna tasutud, trahvi täitmise tähtaega pole pikendatud ja süüdlasel pole muud vara, millele sissenõuet pöörata. A. Lepp ei ole trahvi terves ulatuses ära tasunud ja kohtutäituril ei ole olnud võimalik kogu summat sisse nõuda. Esitatud dokumentidest ja A. Lepa selgitustest tuleneb, et tal puudub vara, mille arvelt tasuda rahatrahvi jääki. Arvestades A. Lepa majanduslikku olukorda, erinevaid võlgnevusi, samuti vabaduses kindla elukoha puudumist, on põhjendatud asendada rahatrahvi jääk arestiga. Kohus tuvastas, et rahatrahvi jääk summas 490,61 eurot vastab ligi 122 trahviühikule. Kuna KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab 10-le trahviühikule 1 päev aresti, on asenduskaristuseks 12 päeva aresti. Määruskaebus
  20. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Arno Lepp, kes taotleb selle tühistamist ja rahatrahvi jäägi asendamist üldkasuliku tööga, põhjendades seda järgmiselt. Maakohtu väide, et A. Lepal puudub kindel elukoht, ei vasta tõele. Vabanemisel on A. Lepal võimalik asuda elama sõbra X juurde aadressil XXX.
  21. Tallinna Ringkonnakohus võttis
  22. märtsi 2024 määrusega A. Lepa määruskaebuse läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andes kohtumenetluse pooltele kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega
  23. aprillini 2024 (k.a). Nimetatud tähtajaks kirjalikke seisukohti ega taotlusi ei laekunud. 2
(3)4-24-457 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse VTMS § 194 lg 3 ja § 147 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui asendas A. Lepa rahatrahvi tasumata osa VTMS § 211 lg 1 ja KarS § 72 lg-te 1, 2 alusel arestiga. Kaebuse argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  2. Määruskaebuses taotleb A. Lepp maakohtu määruse tühistamist ja rahatrahvi tasumata jäänud osa asendamist üldkasuliku tööga. Määruskaebus on identne kohtuasjas 4-24-456 esitatud A. Lepa määruskaebusega. Viidatud kohtuasja asjaolud on käsiloleva kohtuasjaga analoogsed ning mõlemat arutati maakohtus samal istungil. Nimelt asendas Harju Maakohus samal päeval, kui tegi vaidlustatud kohtumääruse, teisegi A. Lepa tasumata rahatrahvi arestiga, s.o 185,03 eurot arestiga 4 päeva. Käsilolevas väärteoasjas jäi A. Lepal tasumata 490,61 eurot, mistõttu kohaldas maakohus aresti vastavalt 12 päeva. Nendele erisustele vaatamata oli maakohtu määruste sisu muus osas kokkulangev. Ka ringkonnakohtu kaalutlused määruskaebuse rahuldamata jätmisel on samad nagu A. Lepa kaebuse alusel väärteoasjas 4-24-256 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
  3. aprilli 2024 määruses. Sestap ei korda ringkonnakohus siinses määruses kõiki enda lahendis 4-24-256 esitatud põhjendusi, vaid toob kokkuvõtlikult välja olulisema.
  4. Ringkonnakohus tuvastas väärteoasjas 4-24-456 Harju Maakohtu
  5. märtsi 2024 istungiprotokolli alusel, et kohtu seisukoht kindla elukoha puudumise kohta vastab A. Lepa enda poolt maakohtu istungil tehtud avaldusele. Seega ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel eksinud.
  6. Samuti tõi ringkonnakohus välja, et aresti asendamisel üldkasuliku tööga tuleb arvestada süüdlase isikut. Sõltumata A. Lepa poolt määruskaebemenetluses välja toodud uuest asjaolust – võimalikust elukohast – leiab ringkonnakohus, et A. Leppa iseloomustavaid asjaolusid arvestades ei ole aresti asendamine üldkasuliku tööga põhjendatud. Nimelt tuleneb A. Lepa selgitustest maakohtus, et tema prioriteet on töötada Londonis. Seetõttu on ringkonnakohtul põhjust karta, et vanglast vabanemisel võib kaebaja Eestist lahkuda. Lisaks selgitas A. Lepp maakohtus, et ta on pikaaegne alkohoolik, ning ta ei saa lubada, et ta on võimeline alkoholist hoiduma (istungiprotokoll, lk 5). Seejuures selgitas A. Lepp, et tema vangistus pöörati viimati täitmisele samuti seetõttu, et ta rikkus käitumiskontrolli ajal lisakohustust mitte tarvitada alkoholi (lk 1). Need A. Lepa avaldused ja tema viimast kriminaalhooldust iseloomustavad andmed süvendavad ringkonnakohtu kahtlust, et A. Lepa puhul ei ole aresti üldkasuliku tööga asendamine põhjendatud.
  7. Eeltoodud kaalutlustel peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga põhjendatuks asendada rahatrahvi tasumata osa arestiga. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.