Obsah (5)

§ 41§ 17§ 31§ 55§ 57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 31.03.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-15048 Tsiviilasi X (X) kaebus Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti

) redaktsiooni § 17 sätestas, et pankrotiotsuse alusel moodustub võlgniku varast pankrotivara (p 1). Pankrotivara mõiste sätestas

§ 41

lg 2, mille järgi on pankrotivara see vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mis lisandub pankrotivarale muul viisil pankrotimenetluses. 17.

§ 17

p 2 sätestas, et pankrotiotsuse alusel läheb võlgniku vara valitsemise õigus üle kohtu ja võlausaldajate järelevalve all tegutsevale haldurile (p 2). Halduri kohustusi reguleeris

§ 31

. Viidatud sätte lg 2 nägi ette, et haldur valitseb pankrotimenetluse ajal pankrotivara, korraldab selle moodustamist ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise. Sama sätte lg 3 sätestas, et kui võlgnik on juriidiline isik, korraldab haldur tema majandustegevuse jätkamise (sealhulgas reorganiseerimise, struktuuri muutmise) ja likvideerimise.

§ 31

lg 4 nägi ette, et haldur esineb pankrotimenetluses võlgniku või võlausaldajate nimel hageja või kostjana või esindajana või lepingupoolena. Pankrotivara valitsemise mõiste avas

§ 55

. Viidatud sätte lg 1 järgi seisneb pankrotivara valitsemine halduri tegevuses pankrotivara säilitamisel ja võlgniku majandustegevuse korraldamisel. Sama sätte lg 2 nägi ette, et juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimine läheb pankrotiotsuse alusel üle haldurile. 5 18. Punktides 16-17 esitatud normidest nähtub, et võlgniku pankrotihalduri ülesandeks oli valitseda pankrotimenetluse ajal pankrotivara (sh säilitada vara ja korraldada võlgniku majandustegevust) ja korraldada selle moodustamist (

§ 31lg-d 2, § 55 lg 1).

Pankotihaldur pidi korraldama ja juhtima võlgniku majandustegevust, esinedes seejuures võlgniku nimel (

§ 31lg-d 3 ja 4, § 55 lg 2).

Seega läks AS Kala (pankrotis) pankroti väljakuulutamisega pankrotihaldurile üle võlgniku pankrotivara valitsemise õigus. Pankrotihaldurist ei saanud aga äriühingu õiguste ja kohustuste kandjat.

1. Kohtule esitatud Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsusest nähtub, et AS Kala (pankrotis) pankrotihaldur esitas kriminaalmenetluses tsiviilhagi, paludes välja mõista avaldajalt 44 000 DEM ehk 352 000 krooni. Otsuses tuuakse välja, et viidatud summa väljus avaldaja tegevuse tõttu AS Kala arvelt ebaseaduslikult ja sellega põhjustati äriühingule suur varaline kahju, mistõttu esitati avaldajale süüdistus kuriteo toimepanemises. Kohus tunnistaski viidatud otsusega avaldaja süüdi kuriteo toimepanemises ning rahuldas tsiviilhagi ja mõistis Xlt pankrotihaldur Erika Kübarsepa tsiviilhagi katteks 352 000 krooni (tl 59 pöördel-60). Märgitud otsusest nähtub, et nõue avaldaja vastu oli ASl Kala (pankrotis) ja selle nõude pani kriminaalmenetluses maksma pankrotihaldur esitades tsiviilhagi. Seejuures tegutses pankrotihaldur AS Kala (pankrotis) nimel, valitsedes äriühingu pankrotivara. Kuigi kohtuotsuse järgi mõistis kohus avaldajalt raha pankrotihalduri tsiviilhagi kasuks, tuleb lugeda, et vara (nõue avaldaja vastu maksta 352 000 krooni) läks AS Kala (pankrotis) pankrotivarasse, sest viidatud nõue X vastu kuulus algusest peale äriühingule. Pankrotihaldur pani üksnes selle nõude juriidilise isiku nimel kriminaalmenetluses maksma. Seega tuleb õigustatud isikuks Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsuse järgi lugeda mitte pankrotihaldurit, vaid AS-i Kala (pankrotis).
2. Kohtule esitatud andmete järgi ei registreeritud AS Kala (pankrotis) ümber äriregistrisse. Seetõttu palus kohus Registri ja Infosüsteemide Keskusel (RIK) esitada kohtule andmed ettevõtteregistrist AS Kala (pankrotis) kohta. RIK esitas väljavõtte ettevõtteregistrist, mille järgi likvideeriti äriühing pankroti tõttu ja see kanti arhiivi 16.06.1997 (tl 108). Samad andmed nähtuvad kohtutäituri poolt esitatud RIK-i 16.08.2021 e-kirjast (tl 111) ja Eesti Ettevõtteregistri likvideerimiskaardilt (tl 112). Viidatud dokumentide alusel tuvastab kohus, et AS Kala (pankrotis) likvideeriti hiljemalt 16.06.
4. Kohtule esitatud kohtutäituri materjalide ja kohtumenetlus kogutud dokumentide alusel ei ole kohtul õnnestunud tuvastada AS Kala (pankrotis) likvideerimise põhjust. Perioodil 01.10.1996– 01.09.1998 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS1996) § 47 lg 3 sätestas, et juriidilise isiku pankroti korral lõpetatakse juriidiline isik pankrotiseaduses sätestatud korras.

§ 31

lg 3 järgi oli halduri ülesandeks muu hulgas juriidilisest isikust võlgniku likvideerimine.

§ 57

lg 4 esimese lause sätestas, et juriidiline isik likvideeritakse hiljemalt pankrotimenetluse lõpuks. Panktorihaldur selgitas 21.03.2023 vastuses, et tema initsiatiivil AS Kala (pankrotis) registrist ei kustutatud ja haldur isegi ei teadnud, et äriühing on kustutatud (tl 102). Pankrotihaldur avaldas 23.07.2021 e-kirjas kohtutäiturile, et AS Kala (pankrotis) pankrotimenetlus jäi halduri poolt korrektselt lõpetamata (tl 113). 13.08.2021 e-kirjas kohtutäiturile selgitas pankrotihaldur, et pankrot ei ole lõpetatud (tl 76). Eeltoodust nähtub, et AS Kala (pankrotis) pankrotimenetlus on nõuetekohaselt lõpetamata.

1. Vaatamata eelmises punktis märgitule lähtub kohus sellest, et AS Kala (pankrotis) likvideeriti 16.06.
2. RIK-i poolt esitatud ettevõtteregistri väljavõttest nähtub, et äriühing kanti arhiivi 16.06.1997 (tl 108). Kohtu hinnangul võrdub juriidilise isiku arhiivi kandmine selle registrist 6 kustutamisega. TsÜS1996 § 54 lg 2 sätestas, et eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisel juriidiline isik lõpeb. Seega lõppes AS Kala (pankrotis) TsÜS1996 § 54 lg 2 alusel 16.06.
3. Kohus ei ole tuvastanud, et äriühingu õigusvõime oleks säilinud tänu sellele, et seda ei registreeritud ettevõtteregistrist ümber äriregistrisse või ettevõtteregistri eripära tõttu. Kohus ei ole tuvastanud ka AS Kala (pankrotis) võimalikku õigusjärglast.
4. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et AS Kala (pankrotis) pankrotihaldur palus Tallinna Linnakohtu Täitevosakonnale 23.02.1998 esitatud avalduses algatada täitemenetlust Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsuse alusel. Perioodil 25.04.1997–20.05.1998 kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS1997) redaktsiooni § 23 lg 1 sätestas, et täitemenetlus algatatakse kohtu või sissenõudja avalduse alusel täitmisele kuuluva lahendi (edaspidi täitedokument) esitamisega täitevosakonnale. TMS1997 § 25 lg 2 nägi ette, et käesoleva seadustiku mõttes on sissenõudja õigustatud isik, kelle kasuks on sundtäitmisele esitatud lahend varaliste või mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks.
5. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et AS Kala (pankrotis) oli õigustatud isik Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsuse järgi. Seega tuleb äriühingut pidada sissenõudjaks TMS1997 § 25 lg 2 mõttes. Kohus leiab, et täitevosakond, saades kätte AS Kala (pankrotis) pankrotihalduri 23.02.1998 avalduse, pidanuks kontrollima, kas avaldus on esitatud sundtäitmisele esitatud lahendi järgi õigustatud isiku poolt ning juriidilisest isikust sissenõudja puhul ka seda, kas see isik eksisteerib. Kuna AS Kala (pankrotis) oli 23.02.1998 avalduse esitamise ajal likvideeritud ja tal puudus õigusvõime, ei saanud täitevosakond algatada täitemenetlust viidatud avalduse alusel. Kuigi 23.02.1998 avalduse esitas AS Kala (pankrotis) pankrotihaldur, ei olnud tema Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsuse alusel õigustatud isikuks ja järelikult ei kvalifitseerunud tema ka sissenõudjaks TMS1997 § 25 lg 2 alusel. Kohtu hinnangul algatas täitevosakond täitemenetlust 23.02.1998 avalduse alusel ilma õigusliku aluseta.
6. Kohus ei nõustu kohtutäituri 08.10.2021 otsuses esitatud seisukohaga, et pankrotihaldur saab pankrotimenetluse ajal esitada täitmisavalduse ka siis, kui võlgnikust juriidiline isik on likvideeritud. Kohus jääb seisukoha juurde, et pankrotihaldur haldab pankrotivara ja ta paneb maksma pankrotistunud juriidilise isiku nimel viimasele kuuluvad nõuded. Äriühingu pankroti väljakuulutamisel ei lähe haldurile üle võlgniku õigused ja kohustused; haldurist ei saa juriidilise isiku õigusjärglast, et tema saaks enda nimel panna maksma pankrotistunud isikule kuulunud nõuded. Kui pankrotihaldur esitab täitmisavalduse, teeb ta seda täitedokumendi alusel õigustatud pankrotivõlgniku nimel. Pankrotihalduril ei ole võimalik esitada täitmiseks juriidilise isiku nõuet olukorras, kus isik on likvideeritud.
7. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et AS Kala (pankrotis) lõppes 16.06.
8. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et tal oleks õigusjärglane. Seega võib praegusel juhul esineda täitemenetluse lõpetamise alus alates 01.02.2023 kehtiva täitemenetluse seadustiku (TMS2023) § 48 lg 1 p 6 järgi. Arvestades punktis 24 märgitut võib esineda alus lõpetada täitemenetluse alternatiivselt TMS2023 § 48 lg 1 p 7 järgi.
9. Kohus leiab, et lisaks määruse punktis 11 esitatud põhjendustele annavad punktides 14–25 välja toodud asjaolud alust tühistada avaldaja poolt vaidlustatud kohtutäituri otsus.
10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avaldaja kaebuse ja tühistab kohtutäituri 08.10.2023 otsuse. Kohus kohustab täiturit avaldaja 23.07.2021 kaebust uuesti läbi vaatama. Võlgniku kaebuse uuel läbivaatamisel saaks täitur otsustada täitemenetluse lõpetamise aluse ja avaldajalt täitekulude (mh kohtutäituri tasu) väljamõistmise üle. 7
11. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud kohtutäituri kanda. Kuigi kohus jättis avalduse rahuldamata avaldaja nõude osas kohustada kohtutäiturit tagastama täitemenetluse lõpetamise avalduse käsitulustasu, jääb avaldus rahuldamata ebaolulisest ulatuses, mis ei anna alust jaotada kulusid teisel viisil.
12. Avaldaja esitas oma menetluskulude nimekirja 21.03.
13. Avaldaja on kandnud menetluskulusid kokku 1918,20 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kandnud järgmisi menetluskulusid: riigilõiv avalduselt 15 eurot ning õigusabikulud summas 1903,20 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati avaldajale õigusabiteenust tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta, s.o 156 eurot koos käibemaksuga) ning avaldaja lepinguline esindaja on teinud menetlustoiminguid kokku mahus 12,2 tundi. Avaldaja on kinnitanud, et menetluskuludele lisatud spetsifikatsioonis näidatud toimingud on tehtud ning vastavad kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Samuti on avaldaja kinnitanud, ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub õigusabikulud hüvitada koos käibemaksuga.
14. Kohus, tutvunud avaldaja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
15. Avaldaja on käesolevas tsiviilasjas tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kohus on seisukohal, et avaldaja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg ), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista.
16. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt osutati avaldajale käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on avaldajale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär tasuna mõistlik.
17. Avaldaja menetluskulude nimekirjale lisatud spetsifikatsioonis on välja toodud loetelu esindaja poolt käesolevas tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutest ja neile kulunud ajast. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning hinnates ja analüüsides kõiki avaldaja menetluskulude nimekirjas välja toodud avaldaja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et avaldaja menetluskulude nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
18. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus avaldaja lepingulisel esindajal perioodil 28.07.2021 kuni 20.10.2021 tehtud toimingutele kokku 6,8 tundi. Kohus leiab, et arvestades avaldaja 20.10.2021 kaebuse ja selle lisade sisu ja mahtu ning tsiviilasja õiguslikku keerukust, tuleb 20.10.2021 kaebuse koostamisega seotud menetlustoimingute tegemisele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku 4 tundi. Kõik ülejäänud avaldaja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik menetluskulude spetsifikatsioonis välja toodud mahus. Seega kokku peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks avaldaja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 9,4 tundi.
19. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja on vastava kinnituse kohtule esitanud, seega põhjendatud on õigusabikulude hüvitamine koos käibemaksuga. Arvestades avaldaja osutatud 8 õigusabi tunnihinda (156 eurot koos käibemaksuga) tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda avaldaja õigusabikulusid summas kokku 1466,40 eurot (9,4 tundi x 156 eurot).
20. Eeltoodust tulevalt määrab kohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1481,40 eurot (riigilõiv 15 eurot + õigusabikulud 1466,40 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista.
21. Avaldaja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kohtutäituril tasuda tema poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 9