TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2256 Otsuse kuupäev 25.03.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi V.I.i kaebus Viru Vangla 12.02.2010 käskkirja nr 6-3/227-D ja 12.05.2010 käskkirja nr 6-3/928-D tühistamiseks ja nende käskkirjade tühistamiseks esitatud vaiete läbivaatamise tähtaegade rikkumise õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 10.03.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja V.I. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik Viru Vangla 12.02.2010 käskkirjaga nr 6.-3/277-D määrati kinnipeetav V.I.ile distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks, kuna ta ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele. Viru Vangla 12.05.2010 käskkirjaga nr 6-3/928-D määrati V.I.ile vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitte allumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 12 ööpäevaks. V.I. esitas käskkirja 6-3/277-D peale vaide 22.02.2010 ja käskkirja nr 6-3/928-D peale 02.06.
- Viru Vangla jättis vaided rahuldamata 13.08.2010.a. otsusega nr 6-12/133-1 ning 12.08.2010.a. otsusega nr 6-12/407-
- 27.08.2010 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja (01.09.2010 edastati Tartu kohtumajja) V.I.i 2 avaldust. Kohus registreeris need haldusasjana 3-10-
- Kohus jättis 22.09.2010 määrusega kaebuse (avaldused) käiguta ning andis kaebajale võimaluse kaebuse nõuete täpsustamiseks ning puuduolevate dokumentide esitamiseks. 10.10.2010 esitas V.I. kaebuse täpsustuse ja taotluse Viru Vanglalt dokumentide väljanõudmiseks. 04.11.2010 võttis kohus V.I.i kaebuse Viru Vangla 12.02.2010 käskkirja nr 6-3/227 D ja 12.05.2010 käskkirja nr 6-3/928-D tühistamiseks ja vaiete läbivaatamise tähtaegade rikkumise õigusvastaseks tunnistamiseks menetlusse. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja palub tühistada Viru Vangla 12.02.2010 käskkiri nr 6-3/277-D, mille alusel määrati talle distsiplinaarkaristus – kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks ning Viru Vangla 12.05.2010 käskkiri nr 6-3/928-D, mille alusel määrati distsiplinaarkaristus kartserisse paigutamine 12 ööpäevaks. Lisaks sellele palub kaebuse esitaja tunnistada õigusvastaseks vaiete läbivaatamise tähtaegade rikkumine. Seoses12.02.2010 käskkirjaga nr 6-3/277-D selgitab kaebuse esitaja, et ta ei eita lühikeset vahemaad mööda koridori jooksmist. See oli vajalik, et jõuda järgi oma sektori kinnipeetavatele, kellest ta oli maha jäänud. Käskkirjas väidab vangla, et valvur andis korralduse vene keeles ning annab sellega mõista, et kaebaja sai valvuri suulisest korraldusest aru, kuid keeldus allumast. Tegelikult aga asi nii ei olnud. Kaebuse esitaja väitel ta ei kuulnud kohe valvuri käsku ning sellele mitte allumine ei olnud tahtlik. Kaebaja on kaotanud poolenisti kuulmise (ei kuule ühest kõrvast), mis on ka meditsiinikaardis fikseeritud. Alles siis, kui ta jõudis oma sektori kinnipeetavatele järele, sai ta aru, et valvur pöördub tema poole, kuid ta ei saanud aru, mida ta nõuab, sest valvur andis korralduse eesti keeles. Distsiplinaarmenetluse läbiviija oli kohustatud oma teenistuskohustuse täitmisel välja selgitama, kas tal on probleeme kuulmisega, aga mitte määrama koheselt, ilma uurimist läbi viimata, distsiplinaarkaristust. Vangla väited selle kohta, et valvur andis korralduse vene keeles, pole distsiplinaarmenetluse käigus mitte millegagi tõendatud, distsiplinaarmenetluse protokollis puudub viide tunnistajatelt seletuste võtmise kohta, sealhulgas ka üksikasjalik asjaolude kirjeldus, mis tõendaks kaebaja poolt distsipliinirikkumise toimepanemist ja valvuri ütlusi. Käskkirja tegemisel ei oleks tohtinud võtta aluseks ainult valvuri ütlusi. Alusetu käskkirjaga rikuti kaebaja õigusi ja vabadusi ja nimelt õigust kasutada telefoni sugulastele helistamiseks, vaadata televiisorit (uudiseid ja intellektuaalseid saateid), saada pressi kaudu informatsiooni, kasutada oma isiklikke asju, mängida intellektuaalseid mänge (male, kabe, doomino), tegeleda kehakultuuriga (spordisaali külastamine), vabalt liikuda elusektsiooni alas, samuti teha muid toiminguid, pealegi pidi ta magama kartseris põrandanaril, mis asub WCpoti juures, millest tuli ebameeldiv spetsiifiline lõhn ning sellega oli alandatud tema inimväärikust. WC-potti polnud millegagi puhastada, sest kambris ei olnud WC-poti puhastusharja. Kaebajale tekitati moraalset kahju, sest üksikkambrid - kartserid mõjuvad laastavalt inimese psüühikale. Viru Vangla põhjendab 12.05.2010 käskkirja nr 6-3/928-D alusel kaebaja karistamist sellega, et kaebaja jällegi ei allunud valvuri seaduslikule korraldusele. Selle kohta selgitab kaebaja, et ta läks mööda koridori oma sektori inimestega kooli. Turvavärava juures valvur andis kogu sektorile korralduse minna tagasi. Kaebaja keeras otsa ringi ja läkski mööda koridori tagasi. Nagu hiljem selgus, andis valvur mõne aja möödudes talle korralduse peatuda, kuid kaebaja ei kuulnud teda enam, sest oli juba kaugel. Kaebaja eiras valvuri korraldust, kuid ei teinud seda tahtlikult. Kaebuse esitaja taotleb vaiete läbivaatamise tähtaegade rikkumise õigusvastaseks tunnistamist põhjusel, et see takistas distsipliinirikkumiste kohtueelset uurimist. – vanglal ei osutunud olema nende intsidentide videosalvestist. Lisaks sellele on vangla kohustatud järgima seadust - vastama vaietele rikkumata haldusmenetluse seadusega ettenähtud tähtaega vaiete läbivaatamiseks. Vastustaja vastuväited 2 Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja leiab, et nii Viru Vangla 12.02.2010 käskkiri nr 6-3/277-D kui ka 12.05.2010 käskkiri nr 6-3/928-D on õiguspärased. Viru Vangla 12.02.2010 käskkirja nr 6-3/277-D õiguspärasus Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 punktis 1 ning Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine vanglaametniku korraldusele lõpetada jooksmine mitte allumises. 14.01.2010 kella 13.25 paiku saatis valvur Viljar Kaurla kinnipeetavaid kooli. Galeriis ei allunud V.I. valvuri korraldusele mitte joosta. Valvur andis korralduse mitte joosta V.I.ile korduvalt ning ka vene keeles. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur V. Kaurla ettekandega nr
- Vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitte allumine on vastuolus VangS § 67 punktis 1 ning Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.1 sätestatud nõuetega. Seega oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Tiia Tiivas. Kaebajat teavitati 19.01.2010 menetluse alustamisest ning anti võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja esitas oma seletuskirja 20.01.2010, milles selgitas, et võib-olla valvur karjus midagi, aga see oli eesti keeles ja eesti keelest ta aru ei saa. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades 08.02.2010 distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajale esitati distsiplinaarmenetluse protokoll tutvumiseks 11.02.
- Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuste määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Vastuseks kaebaja seisukohtadele märgib vastustaja, et tähtsust ei oma, miks kaebaja galeriis jooksis. Selleks, et tagada kinni peetavate isikute üle järelevalve ja vangla julgeolek, ei lubata kinni peetavatel isikutel saatmiste ajal joosta ning valvur andis kaebajale korralduse mitte joosta ning kaebajal oli kohustus korraldusele alluda. Valvur V. Kaurla kinnitab oma ettekandes, et andis kaebajale algselt korralduse eesti keeles, mille peale kaebaja vastas, et ei saa eesti keelest aru. Valvur kordas korraldust mitu korda valjemal toonil vene keeles, mille peale kaebaja vastas vene keeles „miks sa karjud minu peale". Seega näitab V.I.i käitumine, et ta kuulis valvuri antud korraldust, sai aru, et see oli suunatud just nimelt temale ning kaebaja pidi korralduse sisust ka aru saama, sest korraldus anti kaebajale arusaadavas keeles (vene keel). Kuna korraldus anti vene keeles, siis on asjasse puutumatud kaebaja väited, et vangla ei ole talle võimaldanud riigikeele kursuseid. Vaidlusalusel juhul on rikkumine tõendatud vanglaametniku V. Kaurla ettekandega, mille õigsuses vanglal puudub igasugune alus kahelda. Arusaamatuks jääb V.I.i väide, et ainult valvuri ütluste alusel ei oleks tohtinud teda karistada. V.I. ei ole menetluse käigus juhtinud tähelepanu, et soovib oma poolt täiendavate tõendite esitamist või kogumist, seejuures ei viidanud V.I. 3 menetluse käigus kordagi, et tal on probleeme kuulmisega. Distsiplinaarmenetluse protokollis on rikkumise asjaolusid piisavalt kirjeldatud ning kuna kaebaja käitumine (kaebaja vastas valvuri korraldusele) näitas, et ta kuulis korraldust ning ka valvur kinnitab, et andis korralduse korduvalt ning valjul häälel, ei olnud distsiplinaarmenetluse käigus vajalik hinnata kaebaja tervislikku seisundit. Kaebajal on tõepoolest diagnoositud kuulmislangus ning see ei ole ravitav, kuid see ei tähenda, et kaebaja on kurt ning ei ole võimeline üldse kuulma talle antud korraldusi. Kaebaja selgitab, et alusetu käskkirjaga rikuti tema õigusi ja vabadusi - nimelt õigust kasutada telefoni, vaadata televiisorit, saada pressi kaudu informatsiooni, kasutada isiklikke asju, tegeleda kehakultuuriga, vabalt liikuda osakonnas. Lisaks pidi ta kartseris magama põrandanaril, mis asub WC-poti juures. Vastustaja märgib, et kaebaja on esitanud kaebuse distsiplinaarkaristuse käskkirjade tühistamiseks ning kaebaja väited tema õiguste piiramise kohta seoses kartseris viibimisega ning kartseritingimuste kohta on antud juhul asjasse puutumatud. Viru Vangla 12.05.2010 käskkirja nr 6-3/928-D õiguspärasus Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 punktis 1, ning Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega kaheteistkümneks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine selles, et ei allunud vanglaametniku korraldusele seisma jääda. 13.04.2010 kella 13.45 paiku saatis valvur Viljar Kaurla kinnipeetavaid kooli. Galeriis pöördus V.I. ringi ja ütles, et läheb tagasi osakonda. Valvur andis kaebajale mitu korda korralduse seisma jääda ja tagasi tulla, millele kaebaja ei allunud ja läks tagasi oma hoone trelluste juurde ja jäi ootama. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur V. Kaurla ettekandega nr
- Vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitte allumine on vastuolus VangS § 67 punktis 1 ning Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.1 sätestatud nõuetega. Seega oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Tiia Tiivas. Kaebajat teavitati 15.04.2010 menetluse alustamisest ning anti võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja esitas oma seletuskirja 20.04.2010, milles selgitas, et valvurid ei lasknud kooli ja pärast saadeti kõik tagasi. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades 10.05.2010 distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajale esitati distsiplinaarmenetluse protokoll tutvumiseks 11.05.
- Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuste määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Kaebaja selgitab, et ta läks mööda koridori koos teiste oma osakonna kinnipeetavatega kooli. Turvavärava juures andis valvur kogu osakonnale korralduse tagasi minna. Ta pöördus ümber ja läks tagasi, kuid nagu hiljem selgus, andis valvur talle korralduse peatuda, aga kuna ta oli juba kaugel, siis ta ei kuulnud teda enam. 4 Vastuseks kaebaja väidetele märgib vastustaja, et kaebajal on diagnoositud kuulmislangus, kuid kaebaja ei ole kurt. Valvur kinnitab oma ettekandes, et V.I. pöördus galeriis ümber ja ütles, et läheb osakonda tagasi. Selle peale andis valvur kaebajale korduvalt korralduse seisma jääda ja tagasi tulla, mistõttu ei saanud kaebaja nii kiiresti jõuda nii kaugele, et ta ei oleks enam valvuri korraldusi kuulnud. Samuti ei väitnud V.I. distsiplinaarmenetluse käigus kordagi, et ta ei allunud korraldusele seetõttu, et ta korraldust ei kuulnud, mis viitab, et tema väide kuulmisprobleemidele on otsitud ning esitatud eesmärgiga vabaneda vastutusest. Vaiete läbivaatamise tähtaegade rikkumise õigusvastasuse tuvastamise nõue Kaebaja leiab, et vangla on toiminud õigusvastaselt ning vaietele viivitusega vastamine takistas distsipliinirikkumiste kohtueelset uurimist - vanglal ei ole enam nende intsidentide videosalvestisi. Vangla tunnistab, et ei ole seoses vaiete suure hulgaga jõudnud kinnipeetavate vaideid tähtaegselt lahendada, sh on viivitusega lahendatud ka V.I.i esitatud vaided. Tegemist ei olnud kaebaja vaiete tahtliku kinni hoidmisega, vaid vaiete suurest hulgast tuleneva olukorraga. Vangla on teadlik VangS 11 lg 7 tulenevast tähtajast vaiete lahendamisel ning vangla on võtnud ette meetmeid (muudetud on töökorraldust ning vaiete lahendamisele on kaasatud rohkem isikuid) olukorra lahendamiseks. Vangla on seadnud eesmärgiks vaiete lahendamisel taas tähtaegadesse jõuda
- aasta jaanuari lõpuks. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi tema 22.02.2010 ja 02.06.2010 esitatud vaiete tähtaegselt mitte lahendamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja väide, et vaide viivitusega lahendamine takistas distsipliinirikkumiste kohtupoolset uurimist, sest vanglal ei ole säilinud juhtunu kohta videosalvestisi, on alusetu. Vangla säilitab videosalvestisi lühiajaliselt (keskmiselt kuu aega), mistõttu juba kaebaja vaiete esitamise ajal ei olnud enam juhtunu kohta salvestisi säilinud. Samuti ei salvesta videokaamerad heli, mistõttu ei saanud salvestite kontrollimine kaebaja rikkumiste osas omada tõenduslikku tähendust. Salvestiste kontrollimise abil ei oleks saanud kuidagi kontrollida, mis keeles korraldus anti või kui valjult. Kohtu põhjendused ja otsus V.I. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 12.02.2010 käskkirja nr 6-3/227-D ja 12.05.2010 käskkirja nr 6-3/928-D tühistamiseks ja Viru Vangla toimingu (vaiete läbivaatamise tähtaegade rikkumine) õigusvastaseks tunnistamiseks. 12.02.2010 käskkirjaga nr 6-3/277-D karistati kaebajat põhjusel, et ta jooksis mööda galeriid ning ei allunud valvuri seaduslikule korraldusele mitte joosta. 12.05.2010 käskkirja nr 6-3/928-D karistati kaebajat kartserisse paigutamisega põhjusel, et kaebaja ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele seisma jääda. Kaebaja ei eita, et ta 14.01.2010 galeriis jooksis, kuna soovis järgi jõuda oma osakonna kinnipeetavatele. Kaebaja väitel ta kohe ei kuulnud vanglaametniku antud korraldust ja hiljem ei saanud sellest aru, sest korraldus anti eesti keeles. Kaebaja leiab, et vangla väide, et talle anti korraldus ka vene keeles, on tõendamata. Üksnes valvuri ütlusi ei saanud tõendina aluseks võtta. Kaebaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse protokoll on puudustega, kuna puudub üksikasjalik asjaolude kirjeldus, mis tõendaks kaebaja poolt rikkumise toimepanemist. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole välja selgitatud, kas ta on kuulmispuude tõttu võimeline täitma temale pandud kohustust korraldusele alluda. 12.05.2010 käskkirjas nr 6-3/928-D talle süüks pandud rikkumist - valvuri korraldusele mitteallumist põhjendab kaebaja sellega, et ta oma 5 kuulmispuude tõttu korraldust ei kuulnud. Vangistusseaduse (VangS) § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. VangS § 63 lg 1 sätestab, et distsipliinirikkumine on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Kinnipeetavate üle järelevalve ning vangla julgeoleku tagamiseks on õige ja põhjendatud nõue, et kinnipeetavatel on keelatud nende saatmise ajal joosta. Sellega tuleb kinnipeetavatel arvestada ja neid saatva valvuri korraldusi tuleb vastuvaidlematult täita. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et nii 14.01.2010 kui ka 13.04.2010 ei allunud V.I. vanglaametniku seaduslikule korraldusele, esimesel juhul (14.01.2010) mitte joosta ning teisel juhul (13.04.2010) jääda seisma. Seega rikkus V.I. VangS § 67 punkti 1 ning Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.
- Vaidlus on selles, kas ta tegi seda süüliselt (tahtlikult) või mitte. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja pani distsiplinaarsüüteod - mitte allumine vanglateenistuja seaduslikule korraldusele nii 14.01.2010 kui ka 13.04.2010 toime tahtlikult. Põhjendatud ei ole kaebaja arvamus, et üksnes vanglaametniku ettekande põhjal ei tohiks tema süüd tõendatuks lugeda. Kohus on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse algatamiseks ning distsiplinaarüleastumise toimepanemise tõendamiseks piisab reeglina distsipliinirikkumist märganud või selle juures viibinud vanglaametniku ettekandest. Teistsugusele seisukohale asumine seaks ohtu distsipliini kindlustamise vanglas ja seeläbi ka vangla sisejulgeoleku. Ei ole mõeldav, et igapäevaste tavapäraste teenistuskohustuste täitmist teostaks iga kord korraga kaks või enam vanglaametnikku. Antud juhul oli nii 14.01.2010 kui ka 13.04.2010 kinnipeetavate kooli saatmisel nende saatjaks valvur Viljar Kaurla. Kohtul ei ole alust kahelda vanglaametniku ettekande nr 172 ja ettekande nr 1507 tõelevastavuses. Valvur kannab vangla direktorile ette, et 14.01.2010.a. tuli ta
- maja kinnipeetavatega kooli ning galeriis ei allunud kinnipeetav V.I. tema korraldusele mitte joosta. Valvuri väitel andis ta käsu eesti keeles ja kordas seda valjemal häälel mitu korda vene keeles. Kinnipeetav karjus valvurile vene keeles vastu “Miks sa karjud minu peale“ ( tl 37). Ettekande nr 1507 kohaselt 13.04.2010 kooli minnes pöördus kinnipeetav V.I. ringi ja ütles, et läheb eluosakonda tagasi. Valvur andis mitu korraldust seisma jääda ja tagasi tulla, kuid kinnipeetav sellele ei allunud ja läks S9 maja trelluste taha ja jäi ootama, et keegi teda sisse laseks (tl 50). Kuna valvur andis kaebuse esitajale kohe, kui ta hakkas eluhoonesse tagasi minema korralduse seisma jääda ning kordas seda mitu korda, ei ole usutav, et kaebaja korraldust ei kuulnud. Kohus on seisukohal, et antud asjas on läbi viidud nõuetele vastav distsiplinaarmenetlus. Kaebajat teavitati menetluse alustamisest ning anti võimalus selgituste andmiseks. Kaebajale on tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolle. Asja materjalidest nähtub, et kaebajat on üle kümne korra karistatud vanglaametnike seaduslikele korraldustele allumata jätmise eest (tl 41). Arvestades rikkumise raskust ning seda, et kaebajat on varem korduvalt karistatud vanglaametnike seaduslikele korraldustele allumatuse 6 eest, on määratud distsiplinaarkaristused proportsionaalsed. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata kaebuse taotlused tühistada Viru Vangla 12.02.2010 käskkiri nr 6-3/227-D ja 12.05.2010 käskkiri nr 6-3/928-D. Kaebuse taotluse tunnistada õigusvastaseks kaebaja vaiete lahendamise tähtaegade rikkumine jätab kohus samuti rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et Viru Vangla on rikkunud V.I.i poolt 22.02.2010 ja 02.06.2010 esitatud vaiete läbivaatamise tähtaegu. Vaideotsused tehti alles 12.08.2010 ja 13.08.2010 (tl 4 - 5). Kaebuse esitaja ei ole selgelt sõnastanud oma põhjendatud huvi vaiete läbivaatamise tähtaegade rikkumise õigusvastaseks tunnistamiseks. Kohtuistungil vastuseks kohtu küsimusele antud kaebaja selgitusi võib tõlgendada selliselt, et tema põhjendatud huvi vaiete läbivaatamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamiseks on preventiivne. Samas märgib kaebaja ka ise, et viimasel ajal on olukord selles osas paranenud. Olukorra paranemisele viitab vastuses kaebusele ka vastustaja. Muudetud on töökorraldust ning vaiete lahendamisele on kaasatud rohkem isikuid. Vangla on seadnud eesmärgiks vaiete lahendamisel taas tähtaegadesse jõuda
- aasta jaanuari lõpuks. Kohtul ei ole andmeid , et kaebaja vaided on jäetud jätkuvalt tähtaegselt lahendamata. Kaebuse esitaja on kaebuses põhjendatud huvina toonud välja selle, et vaidemenetluse venimise tõttu ei saanud kasutada asja lahendamise seisukohalt tähtsust omavat tõendusmaterjali – videosalvestusi. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja see väide ei ole asjakohane. Vangla säilitab videosalvestisi keskmiselt kuu aega, mistõttu juba kaebaja vaiete esitamise ajal ei olnud enam juhtunu kohta salvestisi säilinud. Samuti ei salvesta videokaamerad heli, mistõttu ei saanud salvestite kontrollimine kaebaja rikkumiste osas omada tõenduslikku tähendust. Salvestiste kontrollimise abil ei oleks saanud kuidagi kontrollida, mis keeles korraldus anti või kui valjult. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 1 jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 7