Obsah (12)

§ 33§ 5§ 580§ 29§ 396§ 1028§ 115§ 151§ 76§ 101§ 113§ 197

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-3859 Tsiviilasi X (X) hagi

§ 33lg 2 sätted kohaldamata nende vastuolu tõttu hea usu põhimõttega.

Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt rahalist hüvitist kogusummas 17 979,97 eurot, millest 16 500 eurot korteri ostuhinna eest, mis on alternatiivses õiguslikus käsitluses laenulepingu alusel antud laenu tagastamise nõue, ja 1 479,97 eurot hageja poolt korterile tehtud kulutuste eest. Kolmandaks nõuab hageja vastavalt 26.08.2022 täpsustatud nõudele saamata jäänud üüritulu alates

1. aasta oktoobrist summas 3 152 eurot. Kostja vastuväited ja seisukohad
2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
3. Hageja ei ole andnud kostjale mitte kunagi ühtegi volitust ega käsundit kinnisasja ostmiseks. Hageja on selgelt avaldanud, et kinnisasi oli mõeldud kostja poolt omandamiseks, mitte ei ole kostja täitnud hageja käsundit. Hageja on edastanud kostjale 01.08.2012 e-kirja, milles on märkinud „Palju õnne korteriomanik.“
4. Kui kohus asub seisukohale, et korter osteti hageja palvel, on väidetav hagejapoolne volitus/käsund kostjale tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu, sest kuna kinnisasja müügileping ja eelleping peavad olema notariaalselt tõestatud, oleks pidanud hagejapoolne volitus/käsund kostjale kinnisasja ostmiseks olema notariaalselt tõestatud.
5. Puutuvalt hageja seltsingulepingu väidetega leiab kostja, et pooltel puudus tahe omandada kinnistut seltsinguvarana ja sellist tahet ei ole poolte käitumisest võimalik ka tagantjärele järeldada. Lisaks kehtib kinnisasja omandamiseks seltsingulepingu sõlmimisele samuti notariaalne vorminõue, mida järgitud ei ole
6. Kostja vaidleb vastu hageja alternatiivsele nõudele, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 16 500 eurot kinnisasja ostmiseks. Kostja kinnitab, et tema ja hageja vahel ei ole mitte kunagi laenulepingut sõlmitud. Vastupidist peab tõendama hageja, mida ta käesoleva ajani teinud ei ole. Üksnes asjaolu, et üks isik on teisele isikule üle kandnud raha, ei tähenda, et poolte vahel oleks sõlmitud laenuleping.
7. Riigikohus on selgitanud, et „laenuleping loetakse sõlmituks, nagu kõik võlaõiguslikud lepingud, poolte vahel kokkuleppe saavutamisega“. Eelviidatud lahendis on Riigikohus ka selgitanud, et ainuüksi see, et on raha üle kantud, laenulepingu sõlmimist ei tõenda. Seega asjaolu, et hageja on kostjale raha kandud selgitusega „laen“ ei tõenda laenulepingu olemasolu. Vastupidiselt hagiavalduses esitatud väidetele on hageja ise tõendanud, et kostjale ülekantud 16 500 eurot ei olnud laen, vaid see oli hageja lapse Xi ja kostja koolitee toetamiseks.
8. Kostja vaidleb vastu ka hageja kulutuste hüvitamise nõudele. Kostja osundab, et hageja nõuab kostjalt kulutuste hüvitamist seoses kolmele isikule tehtud maksetega – kostjale, Cle ja KÜ-le Xxxx.
9. Kostja on esitanud aegumise vastuväite, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 alusel 3 aastat. Hageja on teostanud kostjale kolm ülekannet (ülekannete kuupäevad on 26.07.2012 ja 13.03.2013). Lähtudes hageja poolt teostatud ülekannete kuupäevadest, aegus hageja kulutuste hüvitamise nõue summas 16 565 eurot 27.07.2015 ja 40 eurot 14.03.
10. Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse 16.03.2022, ehk ca 6-7 aastat pärast nõuete aegumist. Seega on hageja võimalikud kulutuste hüvitamise nõuded kostja vastu aegunud.
11. Kostja vaidleb vastu maksetele, mis on tehtud Cle. Hagiavaldusest ei nähtu, millistel õiguslikel alustel vastutab kostja hageja poolt Cle tehtud ülekannete eest. Kostja esitas vastuväited seoses hageja maksetega KÜ Xxxx arvelduskontole – kostja selgitab esmalt, et hageja tasus 6 korral kinnisasja kommunaalkulusid, kuivõrd nimetatud perioodil kasutas kinnisasja hageja alaealine tütar X. Seega täitis hageja oma ülalpidamiskohustust, mitte ei tasunud kostja eest kulusid. Kostja leiab, et kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja nimetatud kulutuste eest vastutab, on hageja nõuded aegunud. 3 2-22-3859
12. Kostja vaidleb oma 18.05.2022 vastuses vastu hageja üüritulu nõudele alates 14.09.
14. Kostja võttis 10.08.2022 kohtuistungil omaks üüritulu jagamise kokkuleppe sõlmimise. Vastavalt kohtunõudele esitas kostja tõendid teenitud üüritulust alates oktoobrist 2016, ühtlasi aegumise vastuväite üüritulu jagamise nõudele perioodile, mis on varasem kui mai
15. KOHTU PÕHJENDUSED
16. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, üüritulu jagamise kokkuleppe nõude osas 1 676 euro ulatuses. Muus osas jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
17. Esmalt lahendab kohus hageja nõude Xxxx korteri omandi hagejale üleandmiseks ja kostja tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks (I), seejärel hageja nõude laenu või alternatiivses käsitluses kulutuste hüvitamiseks (II) ning kolmandaks üüritulu saamise nõude (III). Viimasena kohus jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks menetluskulud (IV) ja tasaarvestab poolte nõuded (V). (I)
18. Kohus leiab, et hageja nõue Xxxx korteri omandi hagejale üleandmiseks ja kostja tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks tuleb jätta rahuldamata.
19. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 22.
20. Xxxx omanikuna on kinnistusraamatusse kantud kostja; 22.
21. rahalised vahendid korteri ostmiseks andis kostjale hageja 26.07.2012 kahe ülekandega 1 565 eurot ja 15 000 eurot (tl 59 ja 60); 22.
22. hageja ja kostja vahel ei ole kunagi sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis kokkuleppeid puutuvalt Xxxx korteriomandisse (10.08.2022 istungil ajatempel 0:02:47, tl 134 p).
23. Selleks, et hagejal saaks kostja vastu olla korteri omandi üleandmise nõue, peab kostja vastav kohustus tulenema kas seadusest või pooltevahelisest kokkuleppest. Hageja ei ole tuginenud, et vastav kostja kohustus tuleneks seadusest ning vastavat kohustust ei tuvasta ka kohus. Kohus nõustub kostjaga, et selleks, et kokkuleppest saaks kostjale tuleneda kohtustus anda hagejale korteri ehk kinnisasja omand (võõrandada korter), peab vastav kokkulepe olema notariaalselt tõestatud.
24. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Võlaõigusseaduse (

) § 33 lg 2 kohaselt, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. 25. Kohus nõustub kostjaga, et kuivõrd kinnisasja võõrandamise leping ja eelleping peavad olema notariaalselt tõestatud, oleks pidanud hagejapoolne volitus/käsund kostjale kinnisasja ostmiseks olema notariaalselt tõestatud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel ei ole mistahes notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kokkuleppeid puutuvalt Xxxx korteriomandisse. Isegi, kui poolte vahel oleks mistahes muus vormis sõlmitud leping, mis kohustaks kostjat üle andma hagejale Xxxx omandit, oleks selline leping AÕS § 119 lg 1,

§ 33lg 2 ja Ts

ÜS § 83 lg 1 koostoimes tühine.

1. Seega kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud seaduses sätestatud kohustuslikus notariaalselt tõestatud vormis lepingut, millest saaks tuleneda kostja kohustus anda hagejale üle Xxxx korteri omand.
2. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et hageja ja kostja vahel oleks olnud sõlmitud muus kui notariaalselt tõestatud vormis käsundusleping Xxxx korteri omandamiseks. Hageja ei ole vastava 4 2-22-3859 kokkuleppe sõlmimist tõendanud. Hageja enese väidete kohaselt leppis hageja väidetavas käsundis kokku mitte kostjaga, vaid kostja emaga. Ühtlasi ei tõenda 31.07.2012 kostja e-kiri (tl 62), milles kostja selgitab, et on käinud notaris ja kavatseb esimesel võimalusel minna ka korterisse näite fikseerima, et kostja oleks täitnud hageja käsundi. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et justkui saaks väljendit „käisin lõpuks notari juures ära“ tõlgendada sellisena, et kostja arvates ei ostnud ta korterit endale. Kirja olemusest on üheselt aru saada, et tegemist on isa ja tütre vahelise kirjavahetusega, mis omab eelkõige informatiivset iseloomu. Kohus nõustub kostjaga, et hageja 01.08.2012 e-kiri (tl 115), mille hageja on saatnud vastuseks kostja 31.07.2012 e-kirjale sõnadega „Palju õnne korteriomanik“ tõendab, et hageja ei olnud kostjale mistahes käsundit andnud ning käsitles kostjat Xxxx omanikuna.
3. Kohus tuvastab, et poolte vahel ei ole mistahes vormis kokkulepet, milles pooled oleksid kokku leppinud kostja kohustuses anda hagejale üle Xxxx korteri omand.
4. Asjassepuutumatu on hageja väide, et notariaalse tõestamise kohustuslikku vorminõude järgimata jätmist saaks käsitleda

§-st 5 tuleneva dispositiivsuse põhimõtte alusel poolte kokkuleppel aset leidnud kõrvalekaldena seadusest vastavalt.

§ 5

võimaldab seaduses sätestatust teisiti kokku leppida üksnes juhul, kui selline kokkulepe on lubatud. Seadusest tulenevad vorminõuded ning vorminõuete rikkumise tagajärjed ehk AÕS § 119 lg 1,

§ 33lg 2 ja Ts

ÜS § 83 lg 1 on oma olemuse eesmärgist tulenevalt imperatiivsed seaduse sätted, millest teistsugune kokkuleppimine ei ole lubatud, sest see oleks vastuolus seaduse eesmärgiga. 30. Hageja on esitanud taotluse jätta AÕS § 119 lg 1,

§ 33lg 2 ja Ts

ÜS § 83 lg 1 kohaldamata sätete vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Hageja käsitluses seisneb hea usu põhimõtte rikkumine kostja poolt ja viidatud normide vastuolu hea usu põhimõttega selles, et kostja kasutab notariaalse vormi puudumist ettekäändena jätta kinnisasi enda omandisse ja seeläbi kuritarvitab oma õigusi. Kohus on ülal tuvastanud, et hageja ja kostja vahel puudus ka mistahes muus vormis kokkulepe kostjale omandiõiguse üleandmisest, mistõttu ei saa kostja käituda pahas usus ja rikkuda kokkulepet, mida ei ole olemas. 31. Seonduvalt hageja väidetega, et kui pooltevaheline suhe ei ole käsundusleping, tuleb seda käsitleda seltsingulepinguna, mille seltsinglaste ühiseks eesmärgiks oli kinnisasja omandamine, märgib kohus järgmist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-116-06 selgitanud, et

§ 580

lg 1 järgi kohustuvad seltsingulepinguga seltsinglased tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Eesmärgi tuvastamine on hädavajalik hinnangu andmiseks sellele, kas pooled võisid olla sõlminud seltsingulepingu

§ 580lg 1 mõttes.

Selleks tuleb tõlgendada poolte lepingut, arvestades

§ 29sätteid lepingute tõlgendamise kohta.

32. Hinnates hageja menetlust läbivaid väiteid sellest, et hageja tahe 2012 aastal oli suunatud kitsamalt käsundi andmisele kostjale, laiemalt oma nooremale lapsele elamispinna võimaldamisele seeläbi, et korteri omandab kostja hageja antud rahaliste vahendite eest ja hageja enese hinnangul selliselt, et kinnisasja tegelik omanik on üksnes hageja, mitte aga hageja koos kostjaga ühisel eesmärgil kinnisasja omandamiseks seltsinglastena, on välistatud hageja enda väidetele tuginedes

§ 29

alusel asjaolude tõlgendamine viisil, et poolte tahe võis olla suunatud seltsingulepingu sõlmimisele.

1. Kohus tuvastab, et poolte vahel ei ole sõlmitud mistahes kokkuleppeid, millest hagejale saaks vastavalt tuleneda õigus nõuda kostjalt omandi üleandmist ja kostja tahteavalduse asendamist kohtuotsusega. Seega jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat andma hagejale üle Xxxx korteri omand ja asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. (II) 5 2-22-3859
2. Kohus leiab, et hageja nõue 17 979,97 euro kostjalt välja mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata sõltumata sellest, kas tegemist on tervikuna kulutuste hüvitamise nõudega või osaliselt laenu tagastamise ja osaliselt kulutuste hüvitamise nõudega.
3. Hageja nõuab kostjalt 17 979,97 euro tasumist. Nõutav summa moodustub hageja poolt kostjale 26.07.2012 üle kantud summadest 1 565 eurot ja 15 000 eurot (tl 59 ja 60) ja hageja poolt korteriga seoses kantud kuludest kokku summas 1 414,97 eurot (tl 63-73).
4. Hageja nõue 16 565 euro saamiseks on hageja hinnangul alternatiivselt nõue laenulepingu alusel laenu tagastamiseks

§ 396mõttes.

Hageja on seisukohal, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et poolte vahel ei ole käsunduslepingut, tuleb pooltevaheline õigussuhe määratleda laenulepinguna, millega hageja andis kostjale sihtotstarbelist laenu korteri ostmiseks.

1. Kohus on seisukohal, et kuigi menetluses on lubatavad ja tavapärased alternatiivsed õiguslikud seisukohad ja käsitlused, ei saa pidada lubatavaks samadele asjaoludele alternatiivsete faktiliste kriteeriumide omistamist ning menetlusosalise seisukohad ei saa olla faktilises käsitluses samade asjaolude kohta vastuolulised. Seega olukorras, kus hageja on läbivalt seisukohal, et tema poolt kostjale 26.07.2012 tehtud ülekanded kogusummas 16 565 olid mõeldud käsunduslepingu täitmiseks ning on osa hageja käsitluses käsunduslepingu täitmisest, ei saanud objektiivselt hageja samaaegselt kostjaga sõlmida laenulepingut. Hageja enda käsitlus on vastuoluline, kuivõrd samast faktilisest toimingust kanda kostjale üle 16 565 eurot, ei saa samaaegselt tuleneda tahet anda rahalised vahendid käsunduslepingu täitmiseks ja tahet anda raha laenuna. Tegemist on teineteist välistavate tahetega, mistõttu neist mõlemat ei saanud hagejal 26.07.2012 ülekannete tegemisel objektiivselt olla.
2. Kohus nõustub kostjaga selles, et maksekorraldustesse märgitud selgitus „laen“ ei tõenda, et poolte vahel oleks olnud laenuleping. Kohus tuvastab, et käsitlus laenulepingust ei ole eluliselt usutav ning on vastuolus hageja muude väidetega. Hageja asus pooltevahelist suhet tõlgendama laenulepinguna oma 07.01.2022 (tl 84) nõudekirjas pärast seda, kui poolte perekondlikult suhted olid oluliselt halvenenud.
3. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud laenulepingut 16 565 euro ulatuses kostjale laenu andmiseks.
4. Seega, kuivõrd laenulepingut poolte vahel ei ole, on kogu hageja nõue 17 979,97 euro saamiseks hagiavalduse kohaselt, kas alusetust rikastumisest tuleneva nõudena või kahju hüvitamise nõudena. Sõltumata õiguslikust alusest on hageja on esitanud kostja vastu nõude summas 17 979,97 eurot.
5. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja vastuväite kohaselt on osa hageja nõudest esitatud vääralt kostja vastu. Hageja esitatud nõue summas 17 979,97 eurot sisaldab nõuet summas 800 eurot, mis tuleneb kokku perioodil 21.03.2013 kuni 09.04.2013 (tl 63, 65, 66 ja 67) hageja poolt C arveldusarvele tehtud ülekannetest. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei nähtu hagist, millisel õiguslikul alusel vastutab kostja kolmandale isikule (C) tehtud ülekannetest tulenevate nõuete eest ning kostja on seisukohal, et nõue summas 800 eurot on esitatud vale isiku vastu.
6. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole kohtu ette toonud õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja võiks vastutada mistahes nõuete eest, mis tulenevad hageja ja C vahelistest suhetest. Hageja ei saa nõuda kostjalt hageja poolt kolmandale isikule ülekantud summade tagastamist ei alusetu rikastumise ega kahju hüvitamise sätete alusel, sest kummagi nõude eeldused ei ole täidetud.

§ 1028

tähenduses ei ole kostja saajaks nende ülekannete osas, mida hageja tegi Merike Saarepeale.

§ 115

tähenduses puudub kostjapoolne kohustuse rikkumine, mis võiks kaasa tuua kahju hüvitamise seoses sellega, et hageja tegi ülekandeid Cle.

1. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostjalt 800 euro väljamõistmiseks rahuldamata. 6 2-22-3859
2. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ka osas, mille kohaselt on hageja teinud ülekandeid KÜle Xxxx kokku summas 574,97 eurot kuupäevadel 04.06.2013, 08.05.2013, 14.12.2012, 29.01.2013, 26.03.2013 ja 30.11.2012 (tl 68-73). Kostja on seisukohal, et hageja täitis nende maksetega ülalpidamiskohustust Xi ees. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Vaidlus puudub selles, et viidatud maksete tegemise ajal oli kostja Xxxx korteri omanik ja vastavalt ka kohustatud isikuks kommunaalteetuste eest tasumiseks Xxxx korteriühistu ees. Kostja kohustuse täitis kostja eest hageja. Seega on hageja nõue käsitletav alusetu rikastumise nõudena

§ 1028tähenduses ning nõue on esitatud õige kostja vastu.

45. Ülejäänud osas ehk summas 16 605 eurot nõuab hageja kostjalt viimasele alusetult tasutu tagastamist (tl 59, 60, 64). Hageja nõue koosneb 16 565 euro ulatuses 26.07.2012 kostjale üle kantud rahalistest vahenditest, mida kostja kasutas Xxxx korteri ostuhinna tasumiseks ja 40 euro ulatuses 13.03.2013 kostjale tehtud ülekandest selgitusega „Xxxx remondi raha.“ Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel puudus käsundusleping Xxxx korteri omandamiseks ning pooled ei ole sõlminud ka laenulepingut 16 565 euro osas kostjale laenu andmiseks, on 16 605 eurot hageja kostjale üle andnud ilma õigusliku aluseta ning vastavalt

§ 1028lg-le 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt alusetult saadu tagastamist.

1. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Kostja on seisukohal, et hageja alusetust rikastumisest tulenevad rahalised nõuded kostja vastu summas 17 179,97 eurot on aegunud.
2. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.
3. Hageja on kõik nõude aluseks olevad ülekanded kostjale või kostja eest Xxxx korteriühistule teinud ajavahemikus 26.07.2012 kuni 08.05.
5. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust, ning ei ole oluline, et isik saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust (Riigikohtu
6. detsembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 46). Seega hageja oli teadlik vastavate ülekannete tegemisest ning sellest, et rikastumise põhjustas kostja ajavahemikus 26.07.2012 kuni 08.05.
8. Vastavalt

§ 151

lg-le 1 aegusid hageja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded seega ajavahemikus 26.07.2015 kuni 08.05.

2. Hageja on hagiavaldusega kohtusse pöördunud 16.03.
3. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt arvestab kohus aegumist üksnes kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist ning kohus on tuvastanud, et hageja nõue on aegunud.
4. Seega jätab kohus hageja nõude perioodi 26.07.2012 kuni 08.05.2013 osas nõude summas 17 179,97 eurot rahuldamata nõude aegumise tõttu. (III)
5. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt üüritulu väljamõistmiseks summas 3 152 alates oktoobrist 2016 tuleb rahuldada osaliselt summas 1 676 eurot.
6. Hageja nõuab kostjalt 3 152 euro tasumist. Hageja leiab, et hageja ja kostja vahel on 14.09.2016 sõlmitud üüritulu jagamise kokkulepe algusega oktoobrist
8. Üüritulu jagamise kokkulepet tõendab hageja poolte kirjavahetusega (tl 77-78), milles 14.09.2016 pakub hageja kostjale, et edasiulatuvalt jagavad pooled Xxxx korteri üüritulu pooleks, mille peale kostja vastab, et pool üürist kannab kostja hagejale alates oktoobrist. Hageja nõustub ettepanekuga. 7 2-22-3859
9. Kostja võttis 10.08.2022 kohtuistungil omaks, et üüri jagamise kokkulepe sõlmiti ja mingi ajani poolt üüri kostja hagejale ka maksis. TsMS § 231 lg 2 kohaselt on omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Omaksvõtt on protokollitud (tl 135p, ajatempel 00:27:12).
10. Kostja on pärast omaksvõttu oma 16.09.2022 menetlusdokumendis asunud väitma, et hageja ei ole üüri jagamise kokkulepet põhistanud ning on asunud seisukohale, et poolte vahel üüritulu jagamise kokkulepet ei ole. TsMS § 231 lg 3 kohaselt omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Kostja ei ole tõendanud ega esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust üüritulu jagamise kokkuleppe sõlmimise omaksvõtu tagasivõtmiseks.
11. Seega tuvastab kohus, et poolte vahel on 14.09.2016 sõlmitud Xxxx üüritulu jagamise kokkulepe alates oktoobrist
13. Kohus kohustas kostjat esitama tõendid seoses Xxxx korterist teenitud üürituluga alates oktoobrist
14. Kostja esitas tõendid ja arvestuse, mille kohaselt hagejal saab kostja vastu olla üüritulu jagamise nõue selliselt, et nõude aluseks on üürnike poolt üürina tasutud netosummad, siis saaks hageja üüritulunõue kostja vastu olla maksimaalselt 3 152 eurot (netotulu 8 880 eurot / 2 – hagejale tasutud 1 288 eurot = 3 152 eurot).
15. Hageja on oma 26.08.2022 menetlusdokumendis avaldanud, et ta nõustub kostja poolt kohtule esitatud üürilepingute ja pangaväljavõtete alusel esitatud arvutuskäigu tulemusega, mille kohaselt kostja poolt hagejale võlgnetav üüritulu moodustab 3 152 eurot. 60.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101lg 1 p 1 alusel on hagejal õigus nõuda üüritulu jagamise kokkuleppe täitmist.

1. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Kostja on seisukohal, et hageja üüritulu jagamise kokkuleppest tulenevad nõuded kostja vastu on osaliselt aegunud.
2. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud üürnik B poolt tasutud üüritulu jagamise osas summas 1 476 eurot.
3. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja esitas hagi 16.03.2022, seega on kõik üüritulu jagamise kokkuleppest tulenevad nõuded, mis muutusid sissenõutavaks varem kui 16.03.2019, TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud.
4. Üürnik B tasus kostja väidete kohaselt, millele hageja vastu ei vaidle, kostjale üüri perioodil september 2017 kuni märts
5. Vastav üüritulu kuulunuks pooles ulatuses hagejale ülekandmisel samal perioodil ehk ajavahemikus septembrist 2017 kuni märts
6. Vastavalt üürilepingu punktile 4.3 kohustus üürnik tasuma üüri järgneva kuu eest iga kuu
7. kuupäevaks. Seega kuulus märtsi 2019 üür tasumisele hiljemalt 10.02.
8. Seega muutusid kõik hageja nõuded seoses B üüritulu jagamisega sissenõutavaks enne 16.03.2019 ning on aegunud.
9. Kohus rahuldab kostja aegumise vastuväite 1 476 euro ulatuses ja jätab selles osas hagi rahuldamata.
10. Hageja nõue üüritulu jagamise kokkuleppe alusel hüvitise saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 1 676 euro ulatuses.
11. Kostja väited üüritulu jagamise kokkuleppe ülesütlemisest edasiulatuvalt alates 30.09.2022 menetlusdokumendi esitamisest ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, sest hageja nõue puudutab perioodi kuni augustini
12. Kohus kostja vastavaid väiteid ei hinda. (IV) 8 2-22-3859 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13. TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
14. Hageja rahaline nõue kokku moodustas 21 131,97 eurot. Kohus rahuldab hagi summas 1 676 eurot ehk ca 8% ulatuses. Seega jätab kohus menetluskulud 8% ulatuses kostja ja 92% ulatuses hageja kanda.
15. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 1 400 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele 8% ulatuses ehk summas 112 eurot. Ülejäänud osas jääb riigilõiv hageja enda kanda.
16. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
17. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud õigusabikulusid summas 200 eurot hagiavalduse ettevalmistamisel. Hageja ei ole olnud menetluses lepingulist esindajat TsMS § 218 tähenduses.
18. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas 3-2-1-80-11 (p 23) selgitanud, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Lepingulise esindaja tegevus peab olema menetluses nähtav, ehk esindaja peab olema koostanud ja allkirjastanud vastava dokumendi, millega kaasnevalt esindaja kulude hüvitamist nõutakse. Täiendavalt märgib kohus, et õigusteenus menetlusdokumendi koostamiseks ei ole hüvitatav menetluskulu. TsMS §175 lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata.
19. Seega ei ole 200 euro ulatuses tegemist menetluskuludega, mille hüvitamist hageja võiks nõuda.
20. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud õigusabikulusid kokku summas 4 672,50 eurot (sisaldab käibemaksu), mis vastab 22,15 tunnile hinnaga 175 eurot, millele lisandub käibemaks.
21. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu põhjendusega, et kostjal ei olnud vajadust lahendada vaidlust advokaadi kaasamise teel. Kohus hageja vastuväitega ei nõustu. Kohtusse pöördumisel tuleb hagejal arvestada, et teistel menetlusosalistel on õigus kasutada menetluses professionaalselt õigusabi, milline tuleb hagejal vaidluse tema jaoks ebasoodsalt lahendamise korral kooskõlas TsMS § 175 sätestatuga mõistlikus ja põhjendatud ulatuses hüvitada.
22. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud.
23. Seega on kostja menetluskulud põhjendatud 4 672,50 euro ulatuses, mis kuuluvad hagejalt väljamõistmisele 92% ulatuses ehk summas 4 298,70 euro ulatuses. Summas 429,37 eurot jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.
24. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 80. Ts

MS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 9 2-22-3859 (V)

1. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
2. Kohus rahuldab hagi 1 676 euro ulatuses. Kohus määrab kindlaks hagejale kostja poolt hüvitavad menetluskulud summas 112 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1 788 eurot.
3. Kohus määrab kindlaks kostjale hageja poolt hüvitatavad menetluskulud summas 4 298,70 eurot ja mõistab need hagejal kostja kasuks välja.
4. Kohus tasaarvestab kostja ja hageja nõuded TsMS § 445 lg 1 ja

§ 197alusel kattuvas ulatuses summas 1 788 eurot.

Tasaarvestuse tulemusena peab kostja tasuma hagejale 2 510,70 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 20.10.2022 kohtuotsus. 10