KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-10189 Tsiviilasi Y avaldus pa

§ 175

lg 7 alusel võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses Y kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 18.09.2017 kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse, võlgniku usaldusisikuks määras kohus võlgniku enda. Määrus jõustus 13.10.
2. a. Võlgniku poolt esitatud aruannete kohaselt on võlausaldajatel jäänud raha saamata järgnevalt: Kohtutäitur Kaire Põlts – nõue 49 372,82 eurot, tagasimakse 205,95 eurot, nõude jääk 49 166,87 eurot; Kohtutäitur Risto Sepp – nõue 19 663,60 eurot, tagasimakse 81,51 eurot, nõude jääk 19 582,09 eurot; AS SEB Pank – nõue 2 969 662,29 eurot, tagasimakse 12 381,58 eurot, nõude jääk 2 957 280,71 eurot; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu – nõue 1 631,54 eurot, tagasimakse 7,50 eurot, nõude jääk 1 624,04 eurot; X – nõue 274 596,28 eurot, tagasimakse 1 144,68 eurot, nõude jääk 273 451,60 eurot; Eesti Energia AS – nõue 9,86 eurot, tagasimakse 0 eurot, nõude jääk 9,86 eurot. Kohtumääruse põhjendused 2.

§ 175

lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. 3.

§ 173

lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Riigikohus on selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lgs 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-119-16, p 14; Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). 4.

§ 175

lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 14.09.

1. a kuulas kohus ära võlgniku, võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud ning esitasid kirjalikud seisukohad. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. AS SEB Pank vaidleb avaldusele vastu. Võlausaldaja on esile toonud, et võlgnik on juhatuse liige ja terminali direktor majandustulemuste poolest kasumlikus ettevõttes, kuid võlgniku igakuine töötasu on sellele vaatamata võrdlemisi madal. Võlgnik on jätnud esitamata selgitused, miks ta ei ole tulutoovamat tegevust otsinud. Võlgniku aruannete kohaselt kannab tema kulud E. S.. Võlausaldaja hinnangul ei ole see eluliselt usutav, et teine eraisik kannab läbi aastate võlgniku eest tema eluasemekulusid. Võlausaldaja hinnangul peaks võlgniku tuluna arvestama ka seda, et eluasemekulud on kaetud kolmanda isiku poolt, samuti kõik auto 2 kasutamisega seotud kulud. Võlgnik on aruandluses kajastanud kommunaalkulusid 200 eurot ja söögikulud 500 eurot, kuid arvelduskontolt ei nähtu selliste kulutuste tegemist. Arvelduskontolt nähtub, et võlgnik teeb makseid enda kontode vahel, kuid kõigi arvelduskontode väljavõtted on kohtule esitamata. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik rikkunud oma kohustusi tahtlikult.
2. Kohus nõustub AS SEB Pank seisukohaga. Uue võimaluse saamiseks on võlgnikul

§ 173

lg 1 kohaselt võlgadest vabastamise menetluses kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696/82, p 18). Võlgniku poolt kohtule esitatud aruandluse kohaselt on võlgnik viimase viie aasta jooksul töötanud aktsiaselts M xxxx. Perioodil 01.10.

1. a kuni 31.12.
2. a oli võlgniku igakuine töötasu 825 eurot, perioodil 01.01.
3. a kuni 01.10.
4. a oli igakuine töötasu 1 200 eurot (II kd tl 48, 50), perioodil 01.10.
5. a kuni 31.03.
6. a ja 01.09.
7. a kuni 30.09.
8. a oli igakuine töötasu 1 200 eurot, perioodil 01.04.
9. a kuni 31.08.
10. a oli igakuine töötasu 960 eurot (II kd tl 56, 59,60), perioodil 01.10.
11. a kuni 01.10.
12. a oli igakuine töötasu 1 200 eurot (II kdtl 66, 69), perioodil 01.10.
13. a kuni 01.10.
14. a oli igakuine töötasu 1 200 eurot (II kd tl 72, 74), perioodil 01.10.
15. a kuni 01.09.
16. a oli igakuine sissetulek 1 200 eurot. Viimasel viiel aastal on võlgniku kommunaalkulud ja kulud söögile muutumatult 700 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt kannab tegelikkuses tema eluasemekulud E. S. (kohtuistungi protokoll ajamärk 00:16:45). Tööandja tasub võlgniku telefoniarved. Tööandja võimaldab ka auto kasutamise ning kannab sellega seotud kulud (kohtuistung ajamärk 00:13:01).
17. Harju Maakohtu 18.09.2017 kohtumääruses on kohus võlgnikule selgitanud võlgniku ja usaldusisiku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Seega on võlgnik olnud menetluse alustamisel teadlik talle pandud kohustustest. Võlgnik käesolevas menetluses kahetsusväärselt oma kohustusi täitma ei asunud.
18. Võlgniku poolt esitatud aruandlusest nähtuvalt on võlgnik viie aasta jooksul terminali direktori ametikohal rahuldunud tööasuga, mis jääb alla Eesti keskmist töötasu. Statistikaameti kodulehelt on nähtav, et perioodil 2017 kuni 2021 on keskmine brutotöötasu vahemikus 1221-1548 eurot (vt http://www.stat.ee/stat-keskminebrutokuupalk). Juhul kui võlgnik on viie aasta jooksul laskunud enda eluasemekulud tasuda kolmandal isikul ning sealjuures piirdunud igakuise sissetulekuga, mis jääb alla Eesti keskmise palga, oleks võlgnik pidanud otsima tulutoovamat tegevust. Võlgnik ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks tulutoovamat tegevust otsinud või teinud viimasel viiel aastal jõupingutusi tasuvama töökoha leidmiseks, mis oleks võimaldanud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks suuremat sissetulekut kui alla Eesti keskmise töötasu. Võlgnik on seega kohtu hinnangul rikkunud

§ 173lg 1 sätestatud kohustust.

8. Võlgnik on 5-aastase perioodi jooksul teinud võlausaldajatele väljamakseid 13 821,22 euro ulatuses, mis moodustab võlgade kogumahust 0,42%. Kohtu hinnangul näitab see võlgniku huvi puudumist võlgadest vabastamise menetluse eesmärgi vastu ja tahtmatust teha pingutusi pankrotimenetluse põhjustanud kohustuste reaalseks vähendamiseks. Võlgniku poolt kohtule esitatud aruandlus on vastuolus võlgniku poolt esitatud tõenditega. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et tegelikkuses oli võlgnikul võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid suuremas mahus, kuivõrd võlgnik on tegelikkuses saanud tulu, mis ületab oluliselt aruandluses kajastatud tulu. Tulu varjamine ning seeläbi ka mittekorrektsete väljamaksete tegemine tähendab

§ 173

lg 2 järgsete kohustuste rikkumist ja sellega võlausaldajate huvide kahjustamist. 3

1. Aktsiaselts M majandusaasta aruandest nähtub, et juhatuse ja nõukogu liikmed on saanud
2. a töötasu (koos sotsiaalmaksuga) 184,5 tuhat eurot (II kd tl 115, 124). Äriregistri Bkaardilt nähtub, et Y on aktsiaselts M juhatuse liige alates
3. aastast. Kuivõrd majandusaasta aruanne on vandeaudiitori poolt kinnitatud, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et Y oleks juhatuse liikme tasust ilma jäänud. Juhatuse liikme lepingu järgi on Y juhatuse liikme tasu juba
4. aastal olnud igakuiselt 5 000 eurot (II kd tl 152-152). Käesolevas menetluses on võlgnik juhatuse liikme tasu saamist kohtu ja võlausaldajate eest varjanud. Y on jätnud kohtule avaldamata, kuhu tema juhatuse liikme tasud on välja makstud.

§ 173

lg 2 sätestab expressis verbis, et võlgnik ei tohi oma tulusid ja vara varjata ning kohustub kohtu nõudel andma teavet oma sissetulekute, vara ja elukoha vahetumise kohta. Võlgnik on kinnitanud kohtule, et kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi, kuid jätnud need siiski täitmata.

10. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-2149-16, p 15). Vastavalt

§ 175

lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tegelike sissetulekute varjamine saab kohtu hinnangul olla üksnes süüline ja tahtlik tegevus

§ 175lg 2 p 2 järgi, millega võlgnik on kahjustanud võlausaldajate huve.

11.

§ 175

lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on käesolevas menetluses andnud kohtule valevande. Kohtule esitatud aruandlus nii sissetulekute kui väljaminekute kohta ei vasta tegelikkusele. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et aktsiaselts M vandeaudiitor on kinnitanud majandusaasta aruande, mis ei vasta tegelikkusele juhatuse liikmetele määratud tasu osas.

1. Kuivõrd Y ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb Y kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Menetluskulude jaotus
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud Y kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4