← Eesti

1-21-5076/211

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teine määruskaebemenetluse pool Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. aprill 2024 1-21-5076 Mario Truu, Ingrid Kullerkann ja Tiit Lõhmus Andrei Sergejevi (isikukood 38804252223) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla Viru Maakohtu
  2. veebruari
  3. a määrus Andrei Sergejevi kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. veebruari
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK
  6. Viru Maakohtu
  7. aprilli
  8. a otsusega tunnistati Andrei Sergejev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 189 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
  9. veebruar
  10. Vangistus lõppeb
  11. veebruaril
  14. veebruaril 2024 saatis Viru Vangla maakohtule materjali A. Sergejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur toetavad tema vabastamist.
  15. Viru Maakohtu
  16. veebruari
  17. a määrusega jäeti A. Sergejev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus märkis, et A. Sergejevi vabastamise kasuks kõnelevad täitmiskavas ettenähtud eesmärkide täitmine, vanglas töötamine, põhihariduse omandamine ja eriala õppimine, kahe sotsiaalprogrammi läbimine, riigikeele õppimine, vabaduses kindla elu- ja töökoha olemasolu, perekonna tugi ning distsiplinaarkaristuste puudumine. Siiski ei tingi need asjaolud A. Sergejevi vabastamist. Kohus pole veendunud, et tema hoiakud oleksid muutunud. Teda on kriminaalkorras karistatud kuus korda (korduvalt asja omavolilise kasutamise, samuti varguste, narkojoobes mootorsõiduki juhtimise ja röövimise eest), vangistuses viibib ta kolmandat korda. Praegust karistust kannab A. Sergejev narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamise eest. Ta tegi seda selleks, et ise tarvitada ja teenida kuritegelikku tulu. Uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide sõltuvus. A. Sergejev on uimasteid tarvitanud juba
  18. eluaastast. Teda on seitse korda (viimati
  19. juunil 2020) karistatud narkootikumide kasutamist puudutavate väärtegude eest. Kohus kahtleb, kas A. Sergejev suudab vabaduses sõltuvusainete tarvitamisest ja uutest narkokuritegudest hoiduda. Kuna narkootikumide tarvitamine oli A. Sergejevile enne vangistust igapäevane, on tagasilanguse oht olemas. Talle oleks võimalik seada keeld manustada narkootikume, kuid see teda päriselt ei takista. A. Sergejevi kuritegelikku käitumist soodustab ka see, et ta pani narkokuriteod toime varalise kasu saamise eesmärgil. Tema majandusliku toimetuleku oskus on kesine ja rahalisi võlgnevusi on tal 3274,22 euro ulatuses. Raskuste ilmnemisel võib A. Sergejev hakata uuesti teenima tulu kuritegelikul teel. Ehkki tal on vabaduses tagatud töökoht, ehitaja oskused ning teda ollakse valmis rahaliselt toetama, olid need võimalused tal ka enne vangistuse kandmist, kuid sellele vaatamata pani ta toime kuriteod. Vabastamise kahjuks räägivad ka varem ebaõnnestunud kriminaalhooldused. A. Sergejev on viis korda olnud allutatud kriminaalhooldusele, ent ainult üks kord läbis ta katseaja edukalt. Kolmel korral rikkus ta kontrollnõudeid ja kahel korral pöörati karistus täitmisele. Ühel juhul pani A. Sergejev katseajal toime uue kuriteo, täpsemini narkojoobes mootorsõiduki juhtimise. Varem kantud karistused ja käitumiskontrollile allutamine pole mõjutanud teda uutest kuritegudest hoiduma. Vangla iseloomustuses on kirjas, et A. Sergejev on väljendanud kuritegelikku käitumist pooldavaid seisukohti ja ta ei väärtusta reegleid.
  20. Maakohtu määruse vaidlustas A. Sergejevi kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja A. Sergejevi vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja osutab, et A. Sergejevi käitumine vanglas on olnud õiguskuulekas ja ta täidab täitmiskavas seatud eesmärke. Maakohus arvestas kustunud karistustega. Need mõisteti kuritegude eest, mille A. Sergejev pani toime kaua aega tagasi, mil ta oli veel noor ja tal polnud perekonda. Samuti tarvitas ta narkootikume peamiselt siis, kui ta oli noorem. A. Sergejev on rohkem kui kolme aasta jooksul näidanud, et ta on muutunud. Tal polnud enne vangistuse kandma asumist uimastisõltuvust. Lisaks on ta läbinud sotsiaalprogrammi sõltuvusega tegelemiseks. Kohtu väide, et narkootikumide tarvitamise keeld ei takista A. Sergejevil narkootikume siiski manustamast, välistab sisuliselt alati selle keelu seadmise. Tema majanduslik olukord ei saa takistada vabastamist. Pealegi on A. Sergejevil kindel töökoht, samuti on tal töökogemus ja ta õpib vanglas uut elukutset. A. Sergejevi kriminaalhooldustel toime pandud rikkumised toimusid ammu, tema suhtumine on praeguseks muutunud ja teda pole varem elektroonilisele valvele allutatud. Vangla iseloomustuses märgitud A. Sergejevi kuritegelikku käitumist soodustavad hoiakud puudutasid kuritegude toimepanemise aega. Enam selliseid hoiakuid pole, vaid ta soovib käituda õiguskuulekalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  21. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et A. Sergejev tuleb praegu jätta vabastamata. Ta on ära kandnud 6-aastasest vangistusest veidi enam kui poole. Vaatamata tema vabastamise kasuks kõnelevatele asjaoludele pole praeguseks siiski veel piisavalt maandatud temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht. Määruskaebuse väited seda seisukohta ei kummuta.
  22. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi (vt RKKK 12.09.2022, 1-15-2671/174, p 12 koos viitega). Kuna kohtul tuleb hinnata KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolusid kogumis, saab ta asuda seisukohale, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos võimaldab väita, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlustesse sekkuda eeskätt siis, kui vaidlustatud määrusest nähtub KarS § 76 lg 4 kohaldamisel selline kaalutlusviga, mille tulemiks on selge materiaal- või 2

(4)menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata. (Vt RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p-d 8 ja 9.)
  1. Maakohtu määruses on loetletud asjaolud, mis A. Sergejevi vabastamise kasuks räägivad ja mida kaitsja määruskaebuses osaliselt kordab (vt kokkuvõtlikult käesoleva määruse p-d 3 ja 4). Kolleegium arvestab nende asjaoludega ega pea vajalikuks neid korrata. Samuti väärib tähelepanu, et enne Viru Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsust tunnistati A. Sergejev süüdi ja teda karistati Viru Maakohtu
  4. juuni
  5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5028 kuriteo toimepanemise eest
  6. novembril
  7. Viru Maakohtu
  8. aprilli
  9. a otsusega mõistetud vangistust kannab A. Sergejev aastatel 2020 ja 2021 toimepandu tõttu. Seega möödus vahepeal päris pikk aeg, kuni ta pani toime uued kuriteod. A. Sergejevi teised varasemad süüdimõistvad otsused jäävad aastatesse 2006, 2007 ja
  10. Ka luhtunud kriminaalhooldused jäävad praegusest rohkem kui 10-aasta tagusesse aega. Seetõttu leiab kolleegium kaitsjaga nõustudes, et A. Sergejevi varasematele ebaõnnestunud katseaegadele ei saa kuigi suurt kaalu anda.
  11. Kolleegium jagab ka kaitsja seisukohta, et maakohtu määruses on osaliselt ekslikult tuginetud vangla antud iseloomustusele. Maakohus leidis, et A. Sergejevi hoiakud pole muutunud, võttes aluseks vangla iseloomustuse selle osa, mis puudutab tema kuritegeliku meelsuse kirjeldust (määruse lk 6 ja 7, p 22). Samas nähtub vangla kirjutatust, et järeldus kuritegeliku hoiaku kohta on tehtud üksnes A. Sergejevi varem toime pandud süütegude põhjal (vt vangla iseloomustuse lk 4) ja sellega ei peetud silmas tema praegust meelsust. Vangla on selle järel pannud kirja hoopis laused, et „[k]innipeetaval on olemas plaanid tulevikuks. Väidab, et kuritegude toimepanemisega on rohkem kaotada kui võita, väärtustab oma perekonda, soovib õppida, vabanedes tööle minna ja enam mitte kuritegusid sooritada. Kinnipeetaval on olemas realistlikud seaduskuulekad eesmärgid, mille poole ta püüdleb“ (vangla iseloomustuse lk 4). Seega tegi maakohus kaalutlusvea, kui järeldas vangla iseloomustuse põhjal, just nagu poleks A. Sergejevi hoiak muutunud. Vangla kirjeldusest tema praeguse hoiaku kohta nähtub pigem vastupidine, et temas on siiski positiivne muutus toimunud.
  12. Sellegipoolest ei pea kolleegium A. Sergejevi vabastamist veel võimalikuks. Selle seisukoha tingib ohuprognoos, mis lähtub tema varasemast elukäigust ja nende kuritegude toimepanemise asjaoludest, mille eest kannab ta vangistust. Kuigi A. Sergejevi varem toime pandud kuritegudest on möödunud pikk aeg ja nende eest mõistetud karistused on kustunud, saab ja tema puhul ka tuleb vangistusest enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel kasutada arhiveeritud karistusandmeid. Toime pandud kuritegude arv, iseloom, raskus ja toimepanemisest möödunud aeg on olulised asjaolud, mis aitavad hinnata uute kuritegude ohtu. (Vt senist praktikat muutvalt RKKK 15.02.2023, 1-15-1446/76, p 15.) Kõnekaks võib pidada seda, et A. Sergejev tunnistati süüdi ja teda karistati Viru Maakohtu
  13. juuni
  14. a otsusega just narkojoobes (sh amfetamiini tarvitanuna) mootorsõiduki juhtimise eest. Teda on koguni seitse korda karistatud narkootiliste ainete tarvitamises seisnevate väärtegude toimepanemises, viimati
  15. juunil 2020, mis oli ligi kaheksa kuud enne tema kinnipidamist
  16. veebruaril
  17. Viru Maakohtu
  18. aprilli
  19. a otsusest nähtub, et A. Sergejev käitles ajavahemikul
  20. novembrist 2020 kuni
  21. veebruarini 2021 grupis järjepidevalt suures koguses amfetamiini, mis seisnes muu hulgas selles, et ta omandas ning hoidis, pakendas, vedas, töötles ja turustas seda. Tal oli neid käitlemistegusid tehes varalise kasu saamise eesmärk. Samast kohtuotsusest selgub seegi, et ta omandas koos teise isikuga juba
  22. aasta algusest erinevaid vahendeid, valmistamaks amfetamiini suures koguses.
  23. Toodud asjaoludel võib öelda, et A. Sergejev on olnud pikaajaliselt narkootiliste ainetega (peamiselt ilmselt amfetamiiniga) puutumuses ning eelmised (nii kriminaal- kui ka väärteokorras mõistetud) karistused teda sellest hoiduma ei pannud, vaid ta otsustas suisa organiseeritult ja süsteemsemalt suures koguses amfetamiini käitlemisega tegeleda. Ehkki vangla saadetud 3
(4)materjalides on kirjas, et A. Sergejevil uimastisõltuvust pole ja ta on läbinud sõltuvust puudutava sotsiaalprogrammi, on tema puhul tagasilanguse oht märgitud põhjustel suur ja seda ohtu elektrooniline valve ei kõrvalda.
  1. Määruskaebuses on tuginetud sellele, et A. Sergejev oli varem toimepandu ajal noor ja tal polnud perekonda. Esiteks märgib kolleegium, et ta oli nende kuritegude toimepanemise ajal, mille eest mõisteti talle praegu kantav karistus, juba üle 30-aastane, kuid tegeles ikka narkootiliste ainetega, kusjuures rohkem kui varem. Teiseks on vangla iseloomustuses kirjas, et A. Sergejev kohtus enda elukaaslasega
  2. aastal, viimasel oli
  3. aastal sündinud poeg ja nad said ühise lapse
  4. aastal. Järelikult pole perekonna olemasolu avaldanud varem A. Sergejevile piisavat mõju, et panna teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kahetsusväärselt otsustas ta sellest hoolimata hakata tegelema narkootilise aine järjepideva käitlemisega grupis ja seda ainet lausa ise töödeldes ning turustades. Needki tõsiasjad kõnelevad A. Sergejevi vabastamise kahjuks.
  5. Vaatamata kindla töökoha olemasolule on tähelepanuväärne ka see, et A. Sergejev käitles narkootilist ainet varalise kasu saamise eesmärgil. Arvestades seda ja varasemat sagedast kokkupuudet narkootikumidega, võib tema puhul lugeda tavapärasest suuremaks võimaluse, et majanduslike raskuste ilmnemisel otsustab ta taas narkootilisi aineid käidelda. Seepärast ei pea kolleegium põhjendatuks määruskaebusest tulenevat seisukohta, et A. Sergejevi majanduslik olukord ei peaks tema vabastamist takistama. Narkokuritegudega sissetuleku hankimine on uute kuritegude soodusteguriks, mida on oluline arvestada. Kolleegium lisab, et Viru Maakohtu
  6. juuni
  7. a otsusest nähtub A. Sergejevi karistatus varguste ja röövimise eest, mis osutab sellele, et ta on ka märksa varem püüdnud kuritegudega varalist kasu saada. Vabaduses olles ei muutunud see isegi aastaid hiljem, kui ta pani varalise kasu saamiseks toime narkokuriteod.
  8. Kokkuvõttes on A. Sergejevi puhul uute kuritegude toimepanemise oht veel liiga suur, et teda vabastada tingimisi enne tähtaega. Seda ei kaalu üles tema vabastamise kasuks kõnelevad asjaolud. Seetõttu ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  9. veebruari
  10. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.