KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-19267 Tsiviilasi X,

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras.

II Kostjate vastuväited 2. Kostjad vaidlevad hagile tervikuna vastu, hagi õigeks ei võta ning leiavad, et see tuleb jätta rahuldamata. Kostjad ei nõustu hagejate käsitlusega sellest, justkui oleks saates avaldatud hulgaliselt ebaõigeid faktiväiteid. Samas märgivad kostjat, et kui tõepoolest selgub, et mõni esitatud faktiväide oli vaatajate jaoks selguse mõttes liigselt lihtsustatud, on kostjad nõus esitatud faktiväiteid täpsustama. Kostja II ja kostja III leiavad, et nemad ei ole hagejate kohta ebaõigeid andmeid avaldanud ega ole õiged kostjad. Kostjate vastuväidete kohaselt kostja II ja kostja III ei ole

§ 1047lg 4 mõttes andmete avaldajad.

Kostjad on seisukohal, et ebaõigete andmete avaldamise eest kannab deliktiõiguslikku vastutust andmete avaldaja ning andmete avaldaja on isik, kelle kontrolli all on andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Kostjad on seisukohal, et sellist andmete avaldamise üle kontrolli omavaks isikuks saab pidada vaid telesaate edastajat. Kostja I tegevus on MeeTs §-st 5 tulenevalt seotud andmete avaldamisega erinevates meediateenustes, kostjad II ja III on seevastu kostja I töötajad, keda kostja I kasutab oma majandustegevuses ja kes on loovutanud oma 12 2-18-19267 tööülesannete käigus tekkivad varalised autoriõigused kostjale I, mistõttu puudub kostjatel II ja III saate iseseisev avaldamine. Kostjatel II ja III leiavad, e neil ei ole otsustuspädevust küsimuses, millise sisuga saade eetrisse läheb. See otsustuspädevus on päevakajaliste saadete peatoimetajal, kes otsustab saate eetrissemineku kostja I nimel.

§ 1054

lg-st 1 tulenevalt tuleb kostjate II ja III teod omistada üksnes kostjale I ning sellist lähenemist kinnitab ka kostjate hinnangul EIK praktika, mis sõnab, et kolmanda isiku avaldatu levitamisele kaasaaitamise eest ajakirjanike karistamine ei ole kooskõlas ajakirjandusvabaduse põhimõttega. Kostjate hinnangul enamikku väidetest, mida hagejad paluvad ümber lükata, ei ole kostjad kunagi esitanud, samuti ei ole nad kunagi püüdnud jätta muljet selliste väidete esitamisest. Kostjad on seisukohal, et hagejad on hagiavaldust esitades kuritarvitanud Riigikohtu poolt sõnastatud nn „kaudsete faktiväidete“ doktriini (vt nt 3-2-1-145-07, p 13; 2-18-17980). Nimetatud doktriini kohaselt saab isik nõuda ka selliste faktiväidete ümberlükkamist, mida küll avaldatus otseselt ei ole avaldatud, ent mis on siiski järeldatavad avaldatu sisust. Kostjad leiavad, et hagejad jätavad siiski tähelepanuta, et mitte iga teoreetiline mõttearendus, mis iseenesest eraldivõetuna ei ole vastuolus avaldatu sisuga ei kuulu ümber lükkamisele, vaid

§-s 1047 sätestatud õiguskaitsevahendid saavad rakenduda siiski vaid juhul, kui need järelduslikud väited on avaldatu sisust mõistlikult järeldatavad (3-2-1-145-07, p 13). Seega tuleb kostjate hinnangul siin rakendada Riigikohtu poolt lahendis 3-2-1- 161-05 (p 11) sõnastatud reeglit, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, s.t. kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida avaldaja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (3-2-1-161-05, p 11). Kostjad leiavad, et antud juhul peaks hagejad seega tõendama, et kostja I poolt saates „Pealtnägija“ avaldatust saab keskmine mõistlik „Pealtnägija“ vaataja aru täpselt samamoodi nagu hageja. Hagejate põhjendamis- ja tõendamiskoormuse täitmiseks ei piisa kostjate seisukohal sellest, et ta suudab ära põhjendada, miks avaldatut on võimalik mõista nii nagu hagejad seda mõistsid, vaid et seda mõistaks nii iga keskmine „Pealtnägija“ vaataja, kes saadet vahenditult tajus. Hagejad ei ole seda kostjate hinnangul kohtu korduvatest selgitustest hoolimata suutnud ega soovinud teha. Kostjad leiavad täiendavalt, et paljud andmed, mida hagejad käsitlevad kaudsete faktiväidetena, vastavad tegelikult väärtushinnangutele. Kostjad toovad välja, et näiteks loevad hagejad faktiväiteks seda, et kostja I avaldas saates kahtluse selle kohta, et teatud arved võivad olla fiktiivsed. Faktiväide peab aga olema kohtumenetluses kontrollitav, selle tõesus või ebaõigsus tõendatav. Kostjate hinnangul, kuidas saab tõendada või ümber lükata kahtlust, ei ole hagejad selgitanud. Väärtushinnangute puhul ei pea avaldaja tõendama väärtushinnangu tõelevastavust, vaid üksnes seda, kas väärtushinnangu avaldamine oli vastavalt teadaolevatele asjaoludele põhjendatud. Isegi kui asuda seisukohale, et kostjad on avaldanud selliseid väiteid, nagu need on toodud hagejate interpretatsioonis, on tegemist ajakirjandusvabaduse kaitsealas olevate asjaoludega, mille avaldamist ei saa vastavalt

§ 1047lg-le 3 lugeda õigusvastaseks.

Kostjate hinnangul vaidlusalused väited on sellised, mis panustavad avalikku debatti ning ei riiva hageja I ega hageja III eraelu määral, mis õigustaks ajakirjandusvabaduse piiramist. Samuti on kostjad saates väljendatud seisukohti mõistliku põhjalikkusega kontrollinud. Väidet „X omandis olevad või muul viisil Xga seotud Eestis registreeritud äriühingud on esitanud Soome ehitusfirmale fiktiivseid arveid ja saanud fiktiivsete arvete alusel raha“ ei ole telesaates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul 07.11.2018 Pealtnägija saate transkriptsioon. Ühtlasi ei saa olla kostjate seisukohal tegemist kaudse faktiväitega. Saates räägiti üksnes fiktiivsete arvete esitamise kahtlusest. Kostjate hinnangul parimal juhul saab seda käsitada väärtushinnanguna, sest kahtluse esitamine arvete fiktiivsuse kohta on järeldusliku iseloomuga hinnangu pakkumine. Selle ümberlükkamist nõuda ei saa. Kostjate selgituste kohaselt niisuguse hinnangu sai anda andmete põhjal, mille kostjad on esitanud 21.01.2019 vastuse p-des 28-29 ja kostjate 01.08.2019 seisukoha p-des 5-

1. Kostjad on oma menetlusdokumentides põhjendanud, et kahtlus fiktiivsetest arvetest tulenes sellest, et Soome ühingu Salpausselän Rakentajat Oy poolt 13 2-18-19267 Xga seotud ühingule Corintum Design OÜ tasutud arved olid arusaamatu sisuga ning nende alusel tasutud summad maksti koheselt suuremas osas edasi Noortefondi juhtidega seotud ühingutele. Selline kahtlus on tõendatud asjaolude valguses põhjendatud ja mõistlik ning kostjad leiavad, et sellise kahtluse avaldamine ei ole õigusvastane. Väidet „Noortefond andis investeerimislepingu alusel Xle ja Brave Capital OÜ-le laenu 12.1 miljonit eurot“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Saates kõlanud lause oli „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12.1 miljonit eurot.“ Kostjad leiavad, et tegemist ei ole üksiku faktiväitega, vaid väärtushinnanguga lepingule tervikuna, mis rajaneb selles osalevate isikute ja nende vastavate kohustuste omavahelise loogilise seose analüüsil. Analüüs põhineb andmetel, mille kostjad on esitanud 21.01.2019 vastuse p-des 31- 32 ja 01.08.2019 seisukoha p-des 8-
2. Kostjate hinnangul väärtushinnanguna ei ole väide kuidagi ebakohane, sest faktid, millele see tugines, on õiged. Samuti on ebaselge, kuidas rikuks selline faktiväide, kui see olekski olnud esitatud, hagejate õigusi. Väidet „Noortefond pidi omandama Pirita kinnistu, kuid X, Brave Capital OÜ ja/või Y tegevuse tõttu omandas Pirita kinnistu hoopis teine äriühing“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Kostjate seisukohal niisuguse kaudse faktiväite sidumine hagejaga III on täiesti arusaamatu. Kostjad leiavad, et hagejad ei ole ühelgi asjas toimunud kohtuistungil suutnud arusaadavalt põhjendada, kuidas peaks sellise faktiväite saates avaldatust tervikuna järeldama keskmine mõistlik televaataja. Samas, kui selline väide olekski esitatud, oleks see õige, nagu tuleneb 28.03.2022 istungil üle kuulatud JL ütlustest. JL ütluste kohaselt omandas finantseerimislepingu sõlmimise järgselt Regati pst kinnistu Yga seotud äriühing, kes müüs selle seejärel oluliselt kallimalt edasi Pirita Holding OÜ-le. See võimaldas Yl teenida lihtsat ja riskivaba tulu Noortefondi arvelt. Väidet „Noortefondi antud laenu eest summas 12.1 miljonit eurot tuli omandada kinnisasi, kuhu rajada sotsiaalkorterid“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul transkriptsioon. Kostjad leiavad, et hagejad on sellise järelduse kombineerinud suvaliselt hagiavalduses tsiteeritud väidetest, milleni ükski mõistlik televaataja jõuda ei saa. Samuti ei ole sellises väites nimetatud ühtki hagejat, mille tõttu ei ole sellise faktiväite ümberlükkamist võimalik nõuda. Väite „Pirita Holding OÜ tegi suures ulatuses alusetuid makseid Xle või temaga seotud isikutele“ puhul on kostjate hinnangul tegemist väärtushinnanguga, millele viitavad väljendud „suures ulatuses“ ja „alusetuid makseid“. Isegi kui tegemist on faktiväitega, siis tõendavad kostja vastuse lisad 6 ja 7, et tegemist on tõese faktiväitega. Kostjate selgituste kohaselt seda, mida lisad 6 ja 7 tõendavad, selgitasid kostjad ka 01.08.2019 seisukoha p-s
3. Samuti tõendavad alusetute maksete tegemist tunnistajana ülekuulatud JL ütlused. JL ütluste kohaselt ei ole kostja vastuse lisas 7 nimetatud maksetel Rare Holding OÜ-le, BC Property Management OÜ-le ja Brave Capital OÜ-le mistahes mõistlikku ja Noortefondi tegevusega seotud majanduslikku seost. Väite „X ja/või Brave Capital OÜ ei kasutanud Noortefondi antud laenu sihipäraselt“ puhul on tegemist kostjate hinnangul väärtushinnanguga, millele viitab sõna sihipäraselt. Kostjad leiavad, et kui tegemist on siiski faktiväitega, siis tõendavad kostja vastuse lisad 6 ja 7, et tegemist on tõese faktiväitega. Samuti tõendavad alusetute maksete tegemist tunnistajana ülekuulatud JL ütlused. JL ütluste kohaselt ei ole kostja vastuse lisas 7 nimetatud maksetel Rare Holding OÜ-le, BC Property Management OÜ-le ja Brave Capital OÜ-le mistahes mõistlikku ja Noortefondi tegevusega seotud majanduslikku seost. 14 2-18-19267 Väidet „Noortefond ostis mitu korda Pirita Holding OÜ-s osaluse“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Samuti ei puuduta see ühtki hagejat, mistõttu ei ole hagejatel ka seetõttu võimalik sellise väite ümberlükkamist kostjate hinnangul nõuda. Väidet „X, Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Regati puiestee 3 kinnisasja võõrandamisega Poola taustaga korporatsioonile ICON“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Kostjad leiavad, et kostja vastuse lisa 8 tõendab, et väites nimetatud tehinguga on seotud AEH (mitte hagejad) ja seda on otsesõnu öeldud saates. Ühtlasi on kostjate hinnangul arusaamatu, kuidas on selline kaudne faktiväide suudetud siduda hagejaga III. Väidet „Noortefond kandis seoses hageja II juhitud Pirita projektiga kulusid 17 miljonit eurot, saades tagasi kõigest umbes 10%“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Tegemist oli Noortefondi juhi KP väitega. Asjassepuutuv on ka kostjate hinnangul kostjate vastuse lisana 9 esitatud artikkel Soome meediast, eelkõige osas, millele kostjad on viidanud oma 01.08.2019 seisukoha p-s
4. Sellises suurusjärgus kahju tekkimist Noortefondile (ja enamaski) kinnitas ka tunnistaja üle kuulatud JL. Väidet „X, Brave Capital OÜ ja/või Y on põhjustanud seoses Pirita projektiga Noortefondile kahju umbes 10 miljonit eurot“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Tegemist oli KP väitega. Isegi, kui jõuda järeldusele, et kostja I on KP väidete avaldaja, ei saa andmete avaldajaks selle väite puhul pidada kostjaid II ja III. Samas, kui selline faktiväide on avaldatud, siis on see õige ja seda kinnitavad JL ütlused. Väidet „Xle on Eestis algatatud kriminaalasjas esitatud kahtlustus seoses Noortefondiga seotud 3 tehinguga“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Sõna „kahtlusalune“ ei ole samane väljendiga „kuriteos kahtlustatav.“ Samas märgivad kostjad, et kui kohus peaks leidma, et selline väide on esitatud, on kriminaalmenetluse toimetamine X suhtes seoses Noortefondiga tõendatud. Oma 06.09.2021 menetlusdokumendi p-s 5 avaldasid kostjad, et X suhtes toimetatakse Soome Vabariigis kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr R 21/
5. 02.05.2022 esitasid kostjad Soome prokuratuuri 18.11.2021 pressiteate, mille kohaselt on Noortefondiga seoses esitatud süüdistus ka suures ulatuses altkäemaksu andmisele kaasaaitamises ettevõtluses, omastamises ja rasketes raamatupidamisalastes süütegudes Eestis tegutsevale Soome ärimehele. Sama pressiteate kohaselt on süüdistus esitatud muuhulgas kriminaalasjas R21/
6. Arvestades saate konteksti, viitab eeltoodu kostjate hinnangul justnimelt Xle, kes on Eestis tegutsev Soome ärimees, kes ühtlasi on seotud Noortefondiga. Kostjad leiavad, et ka 28.03.2022 istungil tunnistajana üle kuulatud JL on kinnitanud, et ta korraldas Noortefondi juhina kuriteokaebuse esitamise muuhulgas X vastu. Väidet „X pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Tegu saaks olla üksnes väärtushinnanguga, kusjuures seda ei ole esitanud kostjad. Kostjad leiavad, et hagejad ei ole istungitel põhjendanud, kuidas sai sellise väite saatest välja lugeda keskmine mõistlik televaataja. Väidet „Brave Capital OÜ pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Kostjad leiavad, et saates on üksnes avaldatud Noortefondi uue juhtkonna etteheiteid, mis on väärtushinnangud ning saade sisaldab ka nende hinnangute põhjendusi. Väidet „Y pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Kostjate seisukohal hagejad ei ole istungitel põhjendanud, kuidas sai sellise väite saatest välja lugeda keskmine mõistlik televaataja. 15 2-18-19267 Väidet „X väited tehingute kohta ei ole õiged“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Kostjate hinnangul hagejad ei ole istungitel põhjendanud, kuidas sai sellise väite saatest välja lugeda keskmine mõistlik televaataja. Väidet „X või X omandis olev BC 31 Holding OÜ tasus Keskerakonnale raha selle eest, et Tallinna linn kehtestaks vastusooritusena Xle vajaliku detailplaneeringu“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Saates esitati üksnes küsimusi müügihinna adekvaatsuse ja võimaliku Keskerakonna seosega, kusjuures kõik asjaosalised eitasid seda seost ja need eitused avaldati kõnealuses saates koos uurimisobjekti kirjeldusega. Seega leiavad kostjad, et püstitati kahtlus ja seejärel lükati see asjaosaliste kommentaaridega ümber. Väidet „X on altkäemaksu andnud isik“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Samuti ei saa väita, et tegemist on „mõistlikule televaatajale“ jäänud muljega. Väidet „Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Keskerakonna kontorimüügi ja/või Keskerakonnale raha tasumisega“ ei ole saates esitatud, nagu tõendab kostjate hinnangul saate transkriptsioon. Kostjate seisukohal oli telesaate lugude avaldamine eeskätt ajendatud asjaolust, et tegemist on avalikkuse jaoks olulise teemaga, milles põimuvad koguni rahvusvahelisel tasandil nii poliitilise kui ka majandusliku võimuga seotud aspektid. Selle avaldamine oli kostjate hinnangul põhjendatud, arvestades ajakirjandusväljaannete kohustust teavitada ühiskonda avalikkuse huviorbiiti jäävatest teemadest. Kirjeldatut tõendab kostjate seisukohal muuhulgas 11.01.2019 Soome prokuratuuri määrus, mille asjakohasust selgitasid kostjad 01.08.2019 seisukoha punktides 16-
7. Kostjad toovad välja, et hageja I kohta on Soome meedias avaldatud sarnastel teemadel artikleid. Kostjad on enda hinnangul tõendatud, et Soome meedias on avaldatud artiklid, milles on käsitletud Soome ühingu suhtes esitatud kuriteoteadet ning nimetatud ühingu seotust Noortefondi juhatusega. Kostjad on enda hinnangul tõendatud, et X suhtes on või oli Soomes käimas Noortefondi kriminaalmenetlus seoses rahapesukahtlusega ning et X ühing sai Salpausselän Rakentajat Oy-lt spaa ehitusega konsultatsioonitasusid. Seda, et hagejate kohta andmeid sisaldanud saate avaldamine oli kantud avalikkuse huvist, tõendavad ka kostjate hinnangul kostja vastuse lisadena 12-15, 17-18, 20- 26 ja 28 esitatud ajaleheartiklid. Kostjatele teadaolevalt ei ole hageja I taotlenud nende artiklite eemaldamist, samuti ei ole hageja I väitnud, et nende artiklite avaldamisega oleks hageja I kohta esitatud ebaõigeid faktiväiteid. Kostjad leiavad, et kontrollisid telesaates avaldatud andmeid vajaliku põhjalikkusega, küsides muuhulgas ka hageja I ja III kommentaari, andes nii hagejatele I ja III võimaluse avaldamisele kuuluvate andmete ebaõigsusele tugineda. Seega järgisid kostjad oma tegudes ajakirjanduseetikat. Kostjad leiavad, et hageja I ja III mittevaralise kahju nõue on põhjendamatu. Hagejad on otsesõnu välja toonud, et nende mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole kooskõlas sellise kahjuliigi olemusega. Sellise olemusega ei ole kooskõlas väidetav mainekahju hagejatele I ja III kui finants- ja investeerimisvaldkonnas tegutsevatele isikutele, kelle usaldusväärsus on hagejate väitel äärmiselt oluline kriteerium. Põhimõtteliselt väidavad hagejad, et väidetavate valeandmete avaldamine võib olla tekitanud nende kui juriidilise isiku juhatuse liikmete suhtes usaldamatust ja seega võib juhtuda, et hageja II majanduslikud näitajad langevad. Eeltoodud asjaolud ei ole aga seotud hageja I ja III kui füüsiliste isikutega ega nende isiklike õigustega. Tegelikkuses tähendab see eesmärki saada hüvitist võimaliku majandusliku kahju eest, mis nende väitel võib tekkida hagejale II. Lisaks on väited maine kahjustumise kohta paljasõnalised. Kostjad leiavad, 16 2-18-19267 et kindlasti ei ole alust lähtuda

§ 134

lg-st 6, sest kui riiklikku meediakanalit hakatakse karistama „hoiatamise“ eesmärgil, asub ühiskond ajakirjandust kaudselt survestama, mis ei ole lubatav ehk on ilmses vastuolus demokraatlikus riigis juurdunud ajakirjandusvabaduse põhimõttega. Hagejate mõttekäik seoses mõistliku mittevaralise kahju hüvitise määramisega on põhjendamatu, kuivõrd kostjal I ei ole kuidagi võimalik ühe saate põhjal oma eelarvet suurendada. Kokkuvõttes tuleb kostjate hinnangul eelolevat arvestades jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. III Kohtuistungid

1. Harju Maakohus on pidanud asja sisuliseks arutamiseks ja tõendite uurimiseks kohtuistungid. 15.03.2021 kohtuistungil palusid kostjad ja kohus hagejatel selgitada, millest tulenevalt leiavad hagejad, et saatest avaldatust saab järeldada hagis välja toodud väited ning, kes on mõistlik televaataja. - 00:49:40 Kostjate esindaja: minu arvamus on vastupidine. Neid ei saa käsitleda üldistatult sellepärast, et tõendamiskoormus asjades on selline, et kõigepealt peab hageja tõendama väite avaldamise ja seejärel peab tõendama asjaolu, millest tulenevalt väite avaldamine on õigusvastane. Seda saab olemuslikult teha ainult iga väite kohta eraldi. Minu vastus tähendas seda, et kui kostjatele heidetakse ette mingite faktiväidete avaldamist, siis iga faktiväite osas tuleb hagejal välja tuua ja meil peab olema võimalik vastu väita sellele, et kas selline faktiväide on üldse avaldatud ja kui on avaldatud, siis need asjaolud, millest tulenevalt hageja arvates on see õigusvastane. Mulle teeb olukorra keerulisemaks see, et p. 6a-q on välja toodud sellised väited, mis tõepoolest avaldati, siis imelikuks läheb asi p 8, kus on konstrueeritud kokku hageja arusaam sellest ja seetõttu me peaksime minu arvates need ükshaaval läbi võtma ja vaatama, mida ebaõiget on punktide a-q ja seejärel tegema kindlaks, kas on esitatud väited 8.1-8.14 ja kas need väited on valed või mis laadi väited üldse on, kas on hinnangud või faktiväited. Minu arvates tuleks sisuliselt arutada esitatud väiteid. - 00:50:22 Kohus: kohtu hinnangul oli õige kostja märkus selles osas, et kui p 6 on välja toodud lõigud a-q, siis p. 8 on neid kokkuvõtlikult välja toodud ja toodud järeldused. Kas p. 8 on teie järeldused, p. 6 märgitud punktide kokkuvõtted? - 00:53:53 Hagejate esindaja: me oleme seda ka hagis läbivalt rõhutanud, et sellistes olukordades, kus esitatakse väga palju erinevaid faktiväiteid, siis selle faktiväite ebaõigsusest võib tuleneda ka järeldusi, seda on ka kohtupraktikas korduvalt öeldud, et väga sageli on nii, et kui üks konkreetne lause, lause osa eraldi võtta, ei pruugi need valed olla, aga kui kõik koos esitada antud juhul ühes loos, siis oluline on see, milline mulje tavalisele inimesele sellest väitest jääb, mida öelda tahetakse. Meie väide ongi see, et kõik need a-q toodud tsitaadid sellest saatest võimaldavad ühel mõistlikul inimesel, kes seda saadet vaatas teha kokkuvõtlikult sellised järeldused nagu on toodud p.
2. Selliseid konkreetseid sõnasõnalisi, selliseid avaldusi nagu hagiavalduse p. 8 on välja toodud, ei ole saatejuhid saates öelnud. Me ei ole kordagi seda väitnud. See, mida nad öelnud on, on p. a-q välja toodud. Aga kokkuvõttes need avaldused võimaldavad teha sellised järeldused mõistlikul kuulajal, mida öelda taheti. Saade ei ole puhas faktiväidete esitamine. Saates on hästi palju emotsiooni, rõhuasetusi jne. kui need kokku tõesta, siis meie arvates on võimalik sellest saatest teha need järeldused. - 00:55:55 Kostjate esindaja: minu arvates ei saa saadet kogumis tõlgendada. Kaudsete faktiväidete ümberlükkamise nõue peaks siiski olema erandlik ja võimalik üksnes sellisel juhul, kui kahtlusteta on võimalik tõlgendada, et mitte keskmisele televaatajale ei või jääda mulje teatud kaudsest faktiväitest, vaid keskmisele televaatajale jäleki selline mulje. Et mitte mingit teist varianti ei ole. 17 2-18-19267 - 00:56:39 Kohus: hagejal tuleb edaspidi selgitada, kuidas kaudne väide teie arvates saatest kõlas. Kas p. 6 alapunktides a-q toodud loetelu erinevatest saates öeldud lausetest, kas olete nõud, et sellised laused selles saates kõlasid? - 00:59:13 Hagejate esindaja: see on õiguse kohaldamise küsimus. Meie leiame, et saab nõuda ja viidanud hagis vastavalt kohtulahenditele ja kohtupraktikale, et seda on tehtud ja see on õiguse kohaldamise küsimus. Kostjatel on üks tõlgendus nendele asjaoludele, hagejal teine. Meie arvamus on see, et seda saab sellisena nõuda, viidanud kohtupraktikale. Kohus otsustab, kas sellised järeldused, mida me oleme teinud on õiged ja kas neid saab ümber lükata. Normid, millele me tugineme oleme me välja toonud oma hagiavalduse alates p. 23-36 ja ka kohtupraktika sealt edasi. hagiavalduse p. 23 alates on kogu õiguslik käsitlus välja toodud, viited kohtulahenditele, viited haginõudes olevatele õigusnormidele, mis puudutab ümberlükkamist. Mis puudutab mittevaralise kahju nõuet, on see käsitlus on p. 37 jj. - 01:01:03 Kostjate esindaja: olen nõus, et selline kohtupraktika esineb, aga ma ei ole nõus, et sellest antud juhul saab juhinduda. Antud kaasuse asjaolud ei võimalda sellest kohtupraktikat juhinduda. Hagejate viidatud õigusnormid minu arvates ei võimalda hagi esitamist sellisel viisil. - 01:07:47 Kohus: te olete p. 8 välja toonud, et selline mulje jääb mõistlikule televaatajale. Kuidas te mõistliku televaataja mulje teada saite, kuidas te sellisele järeldusele jõudsite, et mõistlik televaataja sellest saatest sellise mulje saab. Et talle selline mulje saatest jääb? Kes mõistlik televaataja on, et talle selline mulje sellest saatest jääb? - 01:08:31 Hagejate esindaja: see on meie hinnang. Mõistlik televaataja on mõistlik isik, kes saab keskmisel tasemel aru saates esitatud asjaoludest. Keskmine televaataja. Kohus: selle isiku määratlemine on meil asjas oluline, sest tema on see väidetav utoopiline isik, keda me täpselt ei tunne, kelle järeldusi hakkame hindama siin. - 01:08:59 Kostjate esindaja: mina ei tea, milline see keskmine televaataja on. ja seda hagis ka väga hästi ei kirjeldata, või üldse ei kirjeldata. Öeldakse lihtsalt, et keskmisele mõistlikule isikule. Hageja peaks põhjalikult selgitama, kes on selline isik, kes tavapäraselt saab kuuldust ja nähtust aru oluliselt erineval viisil võrreldes sellega, saatest nähtub. - 01:10:04 Kohus: hagejatel tuleb tulenevalt asjaolust, et on ebaselge, kes mõistlik televaataja on. ka kostjad on väitnud, et nendele on see ebaselge, siis hagejal tuleb seda täiendavalt selgitada, kes see isik on ja kuidas temale kujunenud mulje teie sõnadesse kokku panite. Saan aru, et see on mõistlik televaataja, see ei saa olla üks inimene, see on üks televaatajate grupp tõenäoliselt, kuidas te selle mulje teada saite. Seda tuleks hagejatel selgitada. Te ei too välja hagejate enda muljet, vaid toote välja mõistliku televaataja mulje. Kohus annab selleks teile täiendava tähtaja. - 01:12:58 Kohus: see on teie hinnang, aga te peate seda põhjendama, kuna kostja ja kohus peavad aru saama, kuidas te sellisele järeldusele jõudsite. Kuidas te 2 lause analüüsimisel, kuidas see mõistlikule televaatajale selline mulje tekkis ja kas mõistlik televaataja analüüsis seda. Kuidas selline mulje sai tekkida? - 01:43:58 Kohus: kõigepealt peame vaatama, milline on hagejate nõue. Te räägite, mis mulje jäi hagejatele, aga olete hagi esitanud selliselt, et olete toonud välja järeldused, mida üks mõistlik televaataja on aru saanud. Praegu on hageja tõendada, kuidas te jõudsite selliste järeldusteni. Kohus selgitas eelnevalt teile, et teil tuleks välja tuua, kes on mõistlik televaataja ja kuidas on võimalik sellistele järeldustele jõuda nende lausete koosmõjus. Te olete üksikud laused välja toonud, järelduse, viidanud lõigus a, c, f jne. siin tuleks põhjalikult analüüsida, kuidas sellistele järeldustele te jõudsite. Vaidlust ei ole selles, et kostjad ei ole selliseid järeldusi, mis on p. 8 välja on toodud, avaldanud. - 01:50:44 Kohus: hagejatel tuleb selgitada, kes on see mõistlik televaataja ja kuidas ta jõudis nendele järeldustele, mida te p. 8 olete välja toonud. P. 1 osas kostja tõi välja, et siin on grammatiline tõlgendamine võimalik, erinevatel punktidel on erinevad tõlgendamise võimalused, see on hageja ülesanne välja tuua. Hageja ei saa oma tõendamiskoormist lahendada selliselt, et väita, et kohus peab hindama ja tegema järeldused. Eelnevalt tuleb pooltel oma seisukohad esitada ja praegusel juhul i ole vaidlust selles, et selliseid järeldusi ehk selliseid lauseid ei ole 18 2-18-19267 vaidlusalustes saadetes selgelt väljendatud, see on teie järeldus. Hagejatel tuleb teil tõendada, kuidas te sellistele järeldustele jõudsite. Milline on mõistlik televaataja, kuidas nendele järeldustele jõuti ja ka tõlgenduse käik. 07.06.2021 kohtuistungil nõustusid pooled, et keskmine mõistlik televaataja on võrdsustav mõistliku isikuga. - 00:11:20 Kohus: eelmisel istungil me rääkisime ja kohus andis ka hagejale tähtaja. Meil on hageja välja toonud sellise mõiste nagu „keskmine televaataja“. Kes siis keskmine televaataja on? Kohtupraktika kasutab mõistlik isik. Kes keskmine televaataja on ja teiseks on see, et ilmus küll telesaade, aga see on hiljem järelvaadatav, kas siis see isik, kes hiljem järele vaatab kvalifitseerub ka keskmiseks televaatajaks? - 00:11:50 Hagejate esindaja: me oleme seda ka selgitanud, et keskmise televaataja all me peame silmas nimelt mõistlikku isikut. Meie arvates keskmine televaataja ja mõistlik isik kattub. See on küsimus nimest ja õiguslikust põhjendusest. Ega see meie nõude sisu kuidagi ei mõjuta. 00:12:17 Kohus: kohtu jaoks selles mõttes mõjutab, et kui jääte selle juurde, kes on keskmine televaataja, siis teil tuleb see ka ära põhistada, et kes see on. 00:12:29 Hagejate esindaja: see on mõistlik isik. - 00:12:32 Kostjate esindaja: ma arvan, et sellega ma võin nõustuda, et keskmine mõistlik televaataja on võrdsustav mõistliku isikuga. - 00:12:51 Kohus: kõige suurem vaidlus oli selle üle, et hageja, teie tõite välja teie väidetel ebaõiged faktiväited, mille kohta kostja ütles, et kostja selliseid väiteid öelnud ei olnud. Selguse mõttes küsin veelkord üle, milline on see menetlusdokument, kus teil on täpselt kirjas, mis on need ebaõiged faktiväited teie hinnangul? 29.06.2021 kohtuistungil jätkas kohus asja sisulist arutamist ning iga järeldusliku faktiväite osas tõendite uurimist ning kuulas ära poolte seisukohad. Kohus selgitas poolte tõendamiskoormist. - 01:48:31 Kohus: jätkame hageja faktiväidete uurimist. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul problemaatiline hageja välja toodud faktiväidete põhistamine hageja poolt. Kostja on öelnud, et selliseid lauseid, mis järeldustes on välja toodud, kostja öelnud ei ole. Kostja on ka öelnud, et see, mida hageja esindaja välja toob, ei ole kindlasti keskmise televaataja järeldus kostja toodud põhjendustel, millega kohus ka nõustub. Hageja, teil tuleb põhistada, kuidas keskmine televaataja sellistele järeldustele jõudis ja kas keskmine televaataja on üldse võimeline selliseid õiguslikult keerulisi järeldusi tegema. - 01:49:55 Hagejate esindaja: meie arvamus on see, et see, kuidas keskmine mõistlik televaataja peaks aru saama saate sisust, on kohtu otsustada. Seda ei olegi võimalik kuidagi tõendada minu hinnangul ja see ongi see, mida kohus üldise arusaama kohaselt peab suutma hinnata, kuidas keskmine inimene võis mõista seda, mida saates öelda taheti. Seda tõendada eraldi ei olegi võimalik. Kohtul on siseveendumuse kohaselt võimalus seda hinnata. Meie arvamus on see, et kui saadet tervikuna vaadata, siis need 18 järeldust on võimalik saatest teha. Neid on kindlasti võimalik rohkem teha, kuid need 18 riivasid meid kõige rohkem ja mille ümber lükkamist me soovime. Meie arvates ei ole vaja selleks mingeid eriteadmisi ega ekspertiisi, sest ekspert hindab seda oma eriteadmiste tasemelt. Selleks ongi vaja, et siin ei oleks mitte õiguslikke eriteadmisi selle hinnangu andmisel. See ongi meie arvates kohtu ülesanne tunnetada seda, milline on tavainimese arusaam, kui ta sellist saadet vaatab. See saade ei olnud mõeldud kitsale ringile inimestele, vaid see oli mõeldud üldsusele. Kui sealt mingeid järeldusi teha ei saa, siis miks see saade üldse ehti. Mõte oli mingi sõnum edastada ja jälle ma tulen tagasi saate sissejuhatuse juurde, mis on tegelikult väga oluline selle asja juures, siis seal pandi enne saadet juba häälestus paika. Kohus peaks siseveendumuse kohaselt hindama, kas keskmine mõistlik isik saadet vaadates sai teha sellised järeldused. Meie arvates sai. - 01:53:04 Kostjate esindaja: ma nõustun sellega, et on võimalik vaidlustada järelduslikke faktiväiteid ja põhimõtteliselt nõustun sellega, et need faktiväited tuleks tuletada keskmise 19 2-18-19267 televaataja silme läbi. Vaidlen vastu sellele, et kas sellised faktiväiteid, nagu hageja telekanalile ja ajakirjanikele omistab, üldse avaldatud on. Meie arvates ei ole ja eriti keskmise televaataja silme läbi ei ole võimalik sellistele järeldustele jõuda. Hagejate esindaja mainis õigesti, et see saade pole tehtud selleks, et keegi sellest midagi aru ei saaks. Samavõrd ei ole selle saate üldine raamistik keskendud sellele, et esitada tõepähe konkreetseid väiteid, vaid saade on raamistatud ühe tekkinud õigusvaidluse kirjeldusena. Saade kirjeldab ühte Soomes toimuvat õigusvaidlust ja kirjeldab Eesti ärimeeste võimalikku osalust selles. Faktiväidete sisustamine peaks olema poole ülesanne. Meie arvates on standard selline, et kui on aluse, et Noortefond ostis mitu korda Pirita Holding OÜ-s osaluse. Sellist faktiväidest esitatud ei ole, aga hagejad väidavad, et see tuleneb lõikudest f, g, h, j ja k. Meie arvates tuleks välja tuua, kuidas nende lõikude f, g, h, j ja k kokku panus ja omavahelisest koosmõjust selline väide tuleb. Seda tehtud ei ole. - 01:56:05 Kohus: sama on ka kohus hagejale ette heitnud ja küsinud selgitust. Kohus on ka seda meelt, et sellised järeldused, milleni hageja jõudis, tuleb hagejal endal ära põhistada. Kohus praegu ei anna hinnangut, kas need on õiged või valed, vaid kohus uurib poolte seisukohti ja tõendeid. Teie ülesanne on konkreetselt iga lõigu puhul näidata, mis kogumis kokku näitab, et sellise järelduse saab teha. 30.06.2021 kohtuistungil jätkas kohus asja sisulist arutamist ning iga järeldusliku faktiväite osas tõendite uurimist ning kuulas ära poolte seisukohad. Kohus selgitas poolte tõendamiskoormist. - 00:49:36 Kohus: hageja ülesanne on tõendada oma seisukohad. Praegusel juhul ei ole te seda põhjalikult teinud. Te oleksite pidanud iga teie etteheidetava faktiväite puhul nö konstrueerima saatelõigu, kus saabki vaadata ära kõik teie viidatud lõigud ja siis järeldada midagi. Siis saate selgitada, kuidas ja mis sealt välja tuleb. Kui te väidate, et piltide asetus ja skeemid omavad eraldi mõju, siis sellest praegu aru pole saada, kuidas need mõju omasid. - 00:50:36 Kohus: teil on 14 erinevat faktiväidet ja igaüks vajab eraldi tõendamist. Teie ülesanne on seda teha. Eile vaatasime saadet kostja vaatevinklist. Kohus juhtis teile tähelepanu, et teil tuleks endal samamoodi seda teha ja teie ei ole seda võimalust kasutanud. 16.02.2022 kohtuistungil lükati asja arutamine edasi tulenevalt asjaolust, et poolte esindajad ei ilmunud kohtuistungile. 28.03.2022 kohtuistungil kuulati ära poolte seisukohad, uuriti täiendavalt esitatud tõendeid ja kuulati tunnistajana üle JPL. IV Kohtu põhjendused
3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Võlaõigusseaduse (

) § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

) § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause 20 2-18-19267 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. 5. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega, kuulanud ära poolte seisukohad ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata. 6. Harju Maakohtu menetluses on X (hageja I), Brave Capital OÜ (hageja II) ja Y (hageja III, koos hagejad) hagiavaldus Eesti Rahvusringhäälingu (kostja I), C (kostja II) ja Q (kostja III, koos kostjad) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudes. Hagejad leiavad, et kostjad on avaldanud hagejate kohta faktiväiteid, mis moodustavad kokkuvõtvalt 18 sisult ebaõiget järelduslikku (kaudset) faktiväidet. Lisaks ei olnud hagejate hinnangul nimetatud väidete avaldamine õiguspärane, kuna kostjad ei ole tõendanud nende avaldamise õiguspärasust (õigustatud huvi nende avaldamiseks ega piisava põhjalikkusega avaldatud asjaolude õigsuse kontrollimist). Kuna esitatud väited seavad hagejaid negatiivsesse valgusesse leiavad hagejad, et kostjad onn kohustatud hüvitama hagejale I ja III tekkinud mittevaralise kahju. Kostjad leiavad, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja vaidlevad sellele täies ulatuses vastu. Kostjad ei nõustu hagejate käsitlusega sellest, justkui oleks saates avaldatud hulgaliselt ebaõigeid faktiväiteid. Kostjad on aga seisukohal, et samas, kui tõepoolest selgub, et mõni esitatud faktiväide oli vaatajate jaoks selguse mõttes liigselt lihtsustatud, on kostjad nõus esitatud faktiväiteid täpsustama. Kostja II ja kostja III leiavad, et nemad ei ole hagejate kohta ebaõigeid andmeid avaldanud ega ole õiged kostjad. Lisaks on kostjad seisukohal, et hageja I ja III mittevaralise kahju nõue on põhjendamatu. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: • Eesti Rahvusringhäälingu (kostja I) programmis ETV oli 07.11.2018 algusega kell 20.00 eetris telesaate „Pealtnägija“ 697. osa (21.12.2018 hagiavalduse lisa 1 Pealtnägija osa nr 697 väljavõte err.ee veebilehel, 06.01.2020 menetlusdokumendi lisa 1 „Pealtnägija“ osa nr 697 videofail). Samuti puudub vaidlus, et saate kokkuvõtlik ülevaade (sünopsis) kostja I avaldatu kohaselt oli järgmine: „Hiljuti ilmsiks tulnud tõendid ja tunnistused paljastavad, kuidas grupp soome ja eesti ärimehi rüüstasid aastaid halastamatult ja suurejooneliselt rikast Soome riigifondi, kasutades selleks suuresti Eestis registreeritud ettevõtteid ja siin asuvaid projekte. Tegu on afääriga, mis keeruline nagu ämblikuvõrk ja mille niidid viivad poliitikuteni mõlemal pool lahte. „Pealtnägija“ uuris Nuorisosäätiö ehk Noortefondi afääri koostöös Soome Rahvusringhäälingu ja Soome Kuvalehti ajakirjanikega ja joonistab Eestit puudutava osa lahti“ (21.12.2018 hagiavalduse lisa 1 „Pealtnägija“ osa nr 697 väljavõte err.ee veebilehel lisa 1); • vaidlusaluses saates avaldati hageja I kohta kaks lugu. Esimene lugu on pealkirjastatud „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis.“ Loo autorid on teleajakirjanikud C (kostja II) ja Q (kostja III). Tegemist oli saate põhilooga ning seda reklaamiti enne saate esmaeetrit järgnevalt: „Hiljuti ilmsiks tulnud tõendid ja tunnistused paljastavad, kuidas grupp soome ja eesti ärimehi rüüstasid aastaid halastamatult ja suurejooneliselt rikast Soome riigifondi, 21 2-18-19267 kasutades selleks suuresti Eestis registreeritud ettevõtteid ja siin asuvaid projekte. Tegu on afääriga, mis keeruline nagu ämblikuvõrk ja mille niidid viivad poliitikuteni mõlemal pool lahte“ (21.12.2018 hagiavalduse lisa 3 „Pealtnägija“ osa nr 697 reklaam veebilehelt err.ee). Esimese lugu käsitles Soomes 1961 loodud Soome maksumaksjate fondi Nuorisosäätio ehk Noortefondi tehinguid Eestis (21.12.2018 hagiavalduse lisa 4 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis audio transkriptsioon). Samuti puudub vaidlus, et esimesele loole järgnes samas saates ka teine lugu, mis on pealkirjastatud alljärgnevalt: „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse.“ Teise loo autor oli kostja III ning loos käsitleti Tallinna linna ja Keskerakonna poolt Toom-Rüütli 3/5 asuvate kinnisasjade võõrandamist 18.10.2018 müügilepingu alusel 2.9 miljoni euro eest hagejale I kuuluvale BC 31 Holding OÜ-le (21.12.2018 hagiavalduse lisa 5 „Pealtnägija“ tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse audio transkriptsioon); • lisaks 07.11.2018 algusega kell 20.00 eetris olnud saatele, mida vaatas ca 160 000 inimest, on saade täispikkuses (50 min 44

1. s)kättesaadav ja järelvaadatav arhiiv.err.ee veebilehelt. Samuti on viidatud saatelõigud ka eraldiseisavalt koos toimetatud tekstiversiooniga err.ee veebilehel avaldatud. Lugu „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ on eraldi vaadatav ja loetav err.ee veebilehel alates 07.11.2018 kell 20.17 (21.12.2018 hagiavalduse lisa 6 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eesti uudis ja video veebilehel err.ee). Teine lugu „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ on eraldi vaadatav ja loetav err.ee veebilehel alates 07.11.2018 kell 20.36 (21.12.2018 hagiavalduse lisa 7„Pealtnägija“ tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse uudis ja video veebilehel err.
2. ee)Lisaks eelnevale on „Pealtnägijal“ ka suhtlusvõrgustikus Facebook oma ametlik konto (21.12.2018 hagiavalduse lisa 8 „Pealtnägija“ ametliku Facebook’i konto väljavõte), millel on umbes 46 000 jälgijat (21.12.2018 hagiavalduse lisa 14 „Pealtnägija“ meeskond, väljavõte saate veebilehelt), kus samuti avaldatakse teavet eetris olnud saadete kohta. Muuhulgas on Pealtnägija Facebook’i kontol viited vaidlusalusele saatele ja selle lõikudele (21.12.2018 hagiavalduse lisad 12 „Pealtnägija“ ametliku Facebooki konto väljavõte „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ kohta ja lisa 13. „Pealtnägija“ ametliku Facebooki konto väljavõte „Pealtnägija“ tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse kohta). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad I-III on avaldanud hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid ja kas hagejatel on sellest tulenevalt õigus nõuda väidete ümberlükkamist, samuti on poolte vahel vaidlus selles, kas kostjad II ja III on kohased kostjad. Tulenevalt poolte vahelisest vaidlusest lahendab kohus vaidlusalused küsimused järgmiselt: esmalt annab kohus hinnangu sellele, kas kostjad I-III on avaldanud hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid (I) ja kas hagejatel on sellest tulenevalt õigus nõuda väidete ümberlükkamist (II), seejärel võtab kohus seisukoha selles, kas kostjad II ja III on kohased kostjad (III). Pärast nimetatud küsimuste lahendamist lahendab kohus hageja kahju hüvitamise (IV) ja rikkumise lõpetamise (V) nõuded. I Nõue ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks 7. Kohus käsitleb alljärgnevalt hagejate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõuet, analüüsdes sealhulgas iga väite osas, kas hagejate kohta on avaldatud ebaõigeid väiteid ning, kas 22 2-18-19267 tegemist on kaudsete faktiväidetega või väärtushinnangutega. Kohus analüüsib täiendavalt, mida mõistliku inimese arusaama järgi kostjad üldsusele avaldasid. 8. Hagejad leiavad, et Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanikud C ja Q avaldasid 07.11.2018 Eesti Rahvusringhäälingu Eesti Televisiooni eetris olnud saates „Pealtnägija“ suurel hulgal erinevaid faktiväiteid hagejate kohta. Hagejaid puudutavad olulisemad faktiväited koos ajakirjanike poolt saates esitatud selgitustega ning nende esitamise viisi ja tonaalsusega on kokku võetud hagejate poolt hagis kirjeldatud 18 järeldusliku (kaudse) faktiväitena. Hagejate hinnangul nimetatud kokkuvõtlikud kaudsed järelduslikud faktiväited järelduvad saates esitatud üksikutest väidetest ja nende esitamise viisist ning kostjate poolt lisatud taustainfost kogumina. Hagejad leiavad, et kõik nimetatud 18 järelduslikku (kaudset) faktiväidet on sisult ebaõiged ning kajastavad hagejaid ja nende tegevust negatiivsena. Kuivõrd hagejate kohta on esitatud ebaõiged faktiväited, siis leiavad hagejad, et neil on õigus nõuda ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ning seaduse ja kohtupraktika kohaselt õigus nõuda ka kaudsete järelduslike faktiväidete ümberlükkamist. Hagejad leiavad, et ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist on õigus nõuda sõltumata sellest, kas nende esitamine oli õigusvastane või mitte. Ümberlükkamise nõue on põhjendatud üksnes lähtudes objektiivsest kriteeriumist - ümberlükkamise nõude rahuldamiseks piisab üksnes väidete objektiivsest ebaõigsusest. Sellele vaatamata leiavad hagejad, et ebaõigete faktiväidete esitamine oli õigusvastane ning kostjad pole tõendanud nende esitamise õiguspärasust. Kostjad on seisukohal, et enamikku väidetest, mida hagejad paluvad ümber lükata, ei ole kostjad kunagi esitanud, samuti ei ole nad kunagi püüdnud jätta muljet selliste väidete esitamisest. Kostjad on seisukohal, et hagejad on hagiavaldust esitades kuritarvitanud Riigikohtu poolt sõnastatud nn „kaudsete faktiväidete“ doktriini ning hagejad jätavad kostjate hinnangul tähelepanuta, et mitte iga teoreetiline mõttearendus, mis iseenesest eraldivõetuna ei ole vastuolus avaldatu sisuga ei kuulu ümber lükkamisele, vaid

§-s 1047 sätestatud õiguskaitsevahendid saavad rakenduda siiski vaid juhul, kui need järelduslikud väited on avaldatu sisust mõistlikult järeldatavad. Seega tuleb kostjate hinnangul rakendada reeglit, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, s.t. kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida avaldaja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Antud juhul peaks kostjate hinnangul hagejad seega tõendama, et kostja I poolt saates „Pealtnägija“ avaldatust saab keskmine mõistlik „Pealtnägija“ vaataja aru täpselt samamoodi nagu hageja. Kostjad leiavad, et hagejate põhjendamis- ja tõendamiskoormuse täitmiseks ei piisa sellest, et ta suudab ära põhjendada, miks avaldatut on võimalik mõista nii nagu hagejad seda mõistsid, vaid et seda mõistaks nii iga keskmine „Pealtnägija“ vaataja, kes saadet vahenditult tajus. Hagejad ei ole kostjate hinnangul seda kohtu korduvatest selgitustest hoolimata suutnud ega soovinud teha. Lisaks leiavad kostjad, et paljud andmed, mida hagejad käsitlevad kaudsete faktiväidetena on tegelikult väärtushinnangud. Kostjate hinnangul ei ole hagejad selgitanud, kuidas saab tõendada või ümber lükata kahtlust ning väärtushinnangute puhul ei pea avaldaja tõendama väärtushinnangu tõelevastavust, vaid üksnes seda, kas väärtushinnangu avaldamine oli vastavalt teadaolevatele asjaoludele põhjendatud. Isegi kui asuda kostjate hinnangul seisukohale, et kostjad on avaldanud selliseid väiteid, nagu need on toodud hagejate interpretatsioonis, on tegemist ajakirjandusvabaduse kaitsealas olevate asjaoludega, mille avaldamist ei saa vastavalt

§ 1047lg-le 3 lugeda õigusvastaseks.

Kostjad leiavad, et vaidlusalused väited on sellised, mis panustavad avalikku debatti ning ei riiva hageja I ega hageja III eraelu määral, mis õigustaks ajakirjandusvabaduse piiramist. Samuti on kostjad enda hinnangul saates väljendatud seisukohti mõistliku põhjalikkusega kontrollinud. 9. Võlaõigusseaduse (

) § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandusvõi kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei 23 2-18-19267 tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

§ 1047

lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 17.12.2015 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-15, p-s 11 selgitanud, et

§ 1047lg 4 alusel saavad nõudeid esitada nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.

Kolleegium leidis, et: „seadusandja ei ole piiranud avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel eraõigussuhtest tuleneva

§ 1047

lg 4 järgse nõude esitamist ning ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudmise õiguse andmist avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ei saa pidada ka vastuolus olevaks tema eesmärgiga, seetõttu on hagejal kui kohaliku omavalitsuse üksusel õigus esitada

§ 1047lg 4 järgne nõue.

Seejuures tuleb arvestada, et ka

§ 1047

lg 4 puhul tuleb kohaldada

§ 1047

lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet (vt täpsemalt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).“ 10. Seoses esimese looga „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ tehti üldsusele muuhulgas alljärgnevad avaldused (21.12.2018 hagiavalduse lisa 4 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis audio transkriptsioon):

1. a)Saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks (1.23-1.29): „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“
2. b)Saates avaldas kostja II (01.32-02.07): „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. […]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“
3. c)Saates avaldas kostja III (03.01-03.17): „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Visuaalselt on Saates näha, et samal ajal viibib Kostja 3 Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus (21.12.2018 hagiavalduse lisa 9 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud raha välja kirjutamise väidetav põhikanal).
4. d)Saates avaldas kostja II (06.08-06.35): „Tänaseks välja tulnud tõendid viitavad, et Noorsoofondist pumbati fiktiivsete arvete alusel ehitusfirmale tohututes kogustes raha, millest sajad tuhanded jõudsid ringiga läbi varifirmade tagasi fondi juhtideni. Lugu on detailiderohke, aga meie jaoks on huvitav, et enamuse väidetavalt fiktiivsetest arvetest esitasid Eestis registreeritud ettevõtted, mis kuuluvad või on muul moel seotud Tallinnas elava soome ärimehe Xga.“ Visuaalselt on samal ajal saates näha skeem, mis kujutab raha liikumist Noortefondist ehitusfirmale, ehitusfirmalt edasi Xle kuuluvatele või Xga seotud äriühingutele, viimastelt omakorda edasi Noortefondi juhatuse liikmetele. Samuti avaldatakse hagejast I visuaalne kujutis (21.12.2018 hagiavalduse lisa 10 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud raha liikumise skeem).
5. e)Saates avaldas kostja III (10.04-10.17): „Kolmest Noorsoofondi Eestiga seotud tehingust mäekõrguselt suurim leidis aset siin Pirital, kus purjespordikeskuse kõrvale soetati 2.7 hektariline krunt, mida kuidagi esmapilgul ei saa seostada sotsiaalkorteritega, isegi soomlastele.“
6. f)Saates avaldas kostja III (10.20-10.37): „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12.1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I 24 2-18-19267 ning Noortefondi endised juhatuse liikmed (21.12.2018 hagiavalduse lisa 11 „Pealtnägija“: Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis saates esitatud laenuraha liikumise skeem).
7. g)Saates avaldas kostja II (11.17-11.42): „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab (11.42-11-46): „Päris paljud asjad on valest.“
8. h)Saates avaldas kostja II (13.14-13.39): „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“
9. i)Saates avaldas kostja II (13.39-13.54): „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“
10. j)Saates avaldas kostja II (14.28-14.34): „Nüüd läheb veel imelikumaks. Mingil hetkel paneb Nuorisosäätio ettevõtmisse veel raha juurde.“ Sellele osale järgneb saatelõik, kus KP avaldab (14.34-14.47): „Täiesti tõsi. 2018, selle aasta alguses ostis Nuorisosäätio taas Pirita osasid 5 miljoni eest.“
11. k)Saates avaldas kostja II (14.47-14.58): „Just nii keeruliste kombinatsioonide krooniks ostab Noortefond läbi oma Eestis asutatud tütarfirma ära Pirita Holdingu, mida ta juba niikuinii rahastas.“
12. l)Saates avaldas kostja II (15.53-16.08): „Rikkudes uue juhtkonna hinnangul keeldu, müüs H aprilli algul kogu Pirita kupatuse Poola taustaga korporatsioonile ICON 13,5 miljoniga, millest 10 miljonit oli raha ning ülejäänud võlgade tasaarveldus.“
13. m)Saates avaldas kostja II (16.20-16.34) „Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi vaid umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänud raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.“
14. n)Saates avaldas kostja III (17.37-17.42): „Nii X kui enamik teisi kahtlusaluseid keelduvad kaamera ette tulekust […].“
15. o)Saates avaldas kostja III (17.50-18.00): „Kahtlusi süvendab aga, et Pirita polnud ainuke hävinguga lõppenud projekt. Noortefond ostis Xga seotud firmadelt Juhkentali tänaval krundi ja kortermaja Tartu maanteel.“
16. p)Saates avaldati (18.00-18.34): „Ta on praktiliselt kõigi tehingute keskmes. Kui vaadata Piritat, siis kogukahjumiks tuleb umbes 10 miljonit eurot. Kui vaadata Juhkentali tehingut, siis sellega kaasneb kahjum umbes 3 miljonit eurot. Kui arvutame kokku ka muud tasud, siis päris palju Nuorisosäätio raha on läinud firmadele, mis on härra X omanduses.“
17. q)Saates avaldas kostja II esimese loo üleminekul teisele (20.02-20.05): „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi […].“ Eelnevalt p-des a)-
18. q)välja toodud väidetes ja saates avaldatud loost „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ tervikuna jääb hagejate hinnangul mõistlikule televaatajale mulje, et: 1. „X omandis olevad või muul viisil Xga seotud Eestis registreeritud äriühingud on esitanud Soome ehitusfirmale fiktiivseid arveid ja saanud fiktiivsete arvete alusel raha“ (lõik a, d). 2. „Noortefond andis investeerimislepingu alusel Xle ja Brave Capital OÜ-le laenu 12,1 miljonit eurot“ (lõik f). 3. „Noortefond pidi omandama Pirita kinnistu, kuid X, Brave Capital OÜ ja/või Veljo 4. „Noortefondi antud laenu eest summas 12,1 miljonit eurot tuli omandada kinnisasi, kuhu rajada sotsiaalkorterid“ (lõik e, f, g, h, q). 5. „Pirita Holding OÜ tegi suures ulatuses alusetuid makseid Xle või temaga seotud isikutele“ (lõik a, b, c, h, i, q). 25 2-18-19267 6. „X ja/või Brave Capital OÜ ei kasutanud Noortefondi antud laenu sihipäraselt.“ (lõik a, b, c, g, h, i, k, q). 7. „Noortefond ostis mitu korda Pirita Holding OÜ-s osaluse.“ (lõik f, g, h, j, k). 8. „X, Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Regati puiestee 3 kinnisasja võõrandamisega Poola taustaga korporatsioonile ICON.“ (lõik a, b, c, f, l, m, o, p, q). 9. „Noortefond kandis seoses hageja 2 juhitud Pirita projektiga kulusid 17 miljonit eurot, saades tagasi umbes 10 %“ (lõik a, b, c, e, f, g, h, i, m, o, p ,q). 10. „X, Brave Capital OÜ ja/või Y on põhjustanud seoses Pirita projektiga Noortefondile kahju umbes 10 miljonit eurot“ (lõik a, b, c, e, f, g, h, i, m, o, p ,q). 11. „Xle on Eestis algatatud kriminaalasjas esitatud kahtlustus seoses Noortefondiga seotud 3 tehinguga.“ (lõik a, b, c, m, n, o, p, q). 12. „X pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ (lõik a, b, c, e, f, g, h, i, j, k, m, n, o, p ,q). 13. „Brave Capital OÜ pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ (lõik a, b, c, e, f, g, h, i, j, k, m, n, o, p ,q). 14. „Y pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ (lõik a, b, c, e, f, g, h, i, j, k, m, n, o, p, q). Esimesele loole järgnenud teises loos pealkirjaga „Pealtnägija tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ (21.12.2018 hagiavalduse lisa 5) käsitleti hageja I isikut ja hagejaid II-III ning hageja I abikaasat koos ostutehinguga, millega Tallinna linn ja Keskerakond võõrandasid 2.9 miljoni euro eest BC 31 Holding OÜ-le kinnisasjad asukohaga Toom-Rüütli 3/5. Saates tehti hagejate hinnangul üldsusele muuhulgas alljärgnevad avaldused (21.12.2018 hagiavalduse lisa 5 „Pealtnägija“ tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse audio transkriptsioon):
19. r)Saates avaldas kostja II (20.13-20.19): „[…] ja Q küsib, kes õieti on Tallinnas elav suurinvestor X.“
20. s)Saates avaldas kostja III (20.23-21.02): „42-aastane X tegutseb Eestis alates 2010. aastast. Rohkem kui 90-st temaga seotud ettevõttest on keskne Brave Capital, mille kontor asub Tallinna Olümpia hotelli 14. korrusel ja mille portfellis on väidetavasti miljardi euro ulatuses investeeringuid üle maailma. See pole siiski ainult staažika kinnisvaraärimehe isiklik raha, vaid ta investeerib suures ulatuses ka teiste ärimeeste ja prominentide kapitali. Ehkki Brave Capitalil on aastate jooksul Eestis palju projekte, siis avalikkuses esindas firmat teine osanik Y.“
21. t)Saates avaldas kostja III (23.27-23.35): „[…]. Nii poliitkonkurendid kui vaatlejad kahtlustavad, et Toompea maja tehingus on midagi imelikku, aga ei suuda seda läbi hammustada.“
22. u)Saates avaldas kostja III (25.42-26.06): „Teine küsimus on hoone hind. Kokku maksis X firma BC 31 Holding maja eest kahes osas kokku 2.9 miljonit, millest linnale läks 1.1 miljonit ja erakonnale 1,8 miljonit. Selle hinnaga seoses ei taha kuidagi vaibuda jutt, et see hind oli kõrgem turuhinnast. Et siin oleks justkui raha juurde kirjutatud.“
23. v)Saates avaldas kostja III (28.06-28.16): „Kriitikud ütlevad isegi nii, et sinna sellesse lisahinda oli sisse pandud ärimeeste raha, kellel on vaja häid suhteid linnaga.“
24. w)Saates avaldas kostja III (29.16-30.00): „Läinud sügisel antud intervjuudes ütles X, et kasutas Toompea tehinguks pangalaenu ning tegu oli täiesti tavalise kinnisvara investeeringuga, mille tagant ei tasu luukeresid otsida. Ta keeldub “Pealtnägija” kaamera ette tulekust, aga saadab kirjaliku kommentaari, et on ärimees kes ei ole iial olnud huvitatud avalikust tähelepanust. Seetõttu ei kommenteeri ta ühtegi tehingut, kuid need on kõik kooskõlas kohalike seaduste ja äritavaga ning notarite ja audiitorite kontrollitud. Samas on “Pealtnägija” käsutuses kohtuotsus, mis näitab, et Eesti Maksuamet kahtlustab üht teist X põhifirmat, mis figureerib otsapidi ka Noortefondi tehingutes, maksupettuses ja arestis ligi 400 000 euro eest talle kuuluvaid kinnistuid.“
25. x)Saates avaldas kostja III (30.01-30.12): „Miks me Toompea tehingu kallal norime? Nimelt selgub, et samal ajal kui X firma ostis Keskerakonna peamaja, tegi sama erakonna kontrollitud Linnavalitsus suurinvestorile kasuliku otsuse.“ 26 2-18-19267
26. y)Saates avaldas kostja III (31.22-31.31): „Ehk teisisõnu saab Xga seotud firma, samal ajal kui käib Keskerakonna kontori müük, linnalt soodsa otsuse, mille ka kohe rahaks teeb. Pole teada palju planeering krundi väärtust tõstis, aga fakt on, et kuu hiljem müüb X juhitud firma Tammsaare tee 89a YIT Ehitusele, kes hakkab siia rajama kortermaja.” Eelnevalt p-des r)-
27. y)välja toodud väidetest ja saates avaldatud loost „Pealtnägija“ tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ tervikuna jääb hagejate hinnangul televaatajale mulje, et: 15. „X väited tehingute kohta ei ole õiged.“ (lõik
28. w)16. „X või X omandis olev BC 31 Holding OÜ tasus Keskerakonnale raha selle eest, et Tallinna linn kehtestaks vastusooritusena Xle vajaliku detailplaneeringu” (lõik t, u, v , x, y). 17. „X on altkäemaksu andnud isik“ (lõik r, t, u, v , x, y). 18. „Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Keskerakonna kontorimüügi ja Keskerakonnale raha tasumisega“ (lõik s, t, u, v , x, y). Hagejad on seisukohal, et eelnevalt p-des 15-18 esitatud faktiväited on ebaõiged ega vasta tegelikkusele. 11. Kohtupraktika kohaselt tuleb eristada faktiväiteid ja väärtushinnanguid, mistõttu kohus peab tuvastama, mida mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele on avaldatud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.02.2008 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-s 13 asunud seisukohale, et: „Riigikohus on 31. mai 2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 (p-s 11) asunud seisukohale, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Sama otsuse p-s 12 leidis Riigikohus, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Ka sellistel juhtudel on

§ 1047lg 4 rakendatav.

Hageja saab sellisel juhul nõuda, et avaldaja lükkaks ümber asjaolu, mis avaldatust järeldub.“ 07.06.2021 kohtuistungil nõustusid pooled, et keskmine mõistlik televaataja on võrdsustav mõistliku isikuga (07.06.2021 kohtuistungi protokoll 00:11:20 - 00:12:32). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 28.04.2021 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-18-17980, p-s 19 asunud seisukohale, et: „Kolleegium on varem selgitanud, et

§ 1047

lg 4 järgi võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea kostja olema faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust.

§ 1047

lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine

§ 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 1-3 järgi (Riigikohtu 15.

aprilli

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-24-15, p-d 13-14). Eelnevast tulenevalt nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et kostja vaidlusalust faktiväidet tuli hinnata koos kostja postitusele lisatud pildiga Facebooki lehelt „Langetame Kütuseaktsiisi“. Asja lahendamisel ei olnud tähtis, kas kostja avaldas oma postituses sõnaselgelt faktiväite, mille ümberlükkamist hageja taotleb. Kohtud ei rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust selliselt vaidlusaluse faktiväite sisu tuvastades.“ Riigikohtu tsiviilkolleegium on 10.10.2007 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p-s 18 asunud seisukohale, et: „Kolleegium viitab esmalt mitmele Riigikohtu lahendile. Riigikohtu erikogu
2. detsembri
3. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97 (RT III 1997, 33, 352) asuti 27 2-18-19267 seisukohtadele, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav. Samuti leiti selles lahendis, et väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi eelnevalt viidatud otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 leidis kolleegium, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitatakse kohtupraktikas faktiväitena. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi eelnevalt viidatud otsuse punktis 10 tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 asuti seisukohale, et isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (

§ 1046

lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (

§ 1047

lg 2) ning et viimases sättes kasutatud "asjaolu avaldamine" on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega "faktiväite avaldamine".“

1. Kohus analüüsib järgnevalt punktides 12.
2. – 12.
3. iga hageja esitatud 18 väite osas, kas hagejate kohta on avaldatud ebaõigeid väiteid ja seda, kas hageja esitatud väidete puhul on tegemist kaudsete faktiväidetega või väärtushinnangutega. Kohus analüüsib sealhulgas, mida mõistliku inimese arusaama järgi kostjad üldsusele avaldasid. Saatelõigus „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ on hageja väidetel avaldatud 14 väidet, mida kohus analüüsib järgnevalt kohtuotsuse põhistava osa punktides 12.1.-12.
4. ja saatelõigus „„Pealtnägija“ tungis Keskerakonna kontorimüügi telgitagustesse“ hageja väidetel avaldatud 4 väidet analüüsib kohus kohtuotsuse punktides 12.15.-12.
5. 12.1 Hagejate hinnangul jääb saatelõigus „Soome sotsiaalmiljonid kadusid Eestis“ avaldatud väideta põhjal mõistlikule televaatajale mulje, et

§ 1047

lg 1 4 alusel nõuda ei saa nagu on kinnitanud Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas nr 32-1-53-07, p-s 18. Kohus leiab, et kahtluse esitamine arvete fiktiivsuse kohta on järeldusliku iseloomuga hinnangu pakkumine ning nõustub kostjate seisukohaga, et kui selline hinnang põhineb kontrollitavatel faktidel, ei saa see väärtushinnang olla ebakohane

§ 1046lg 1 mõttes.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli üheks loo tegemisel kontrollitud ettevõtteks Corintum Design OÜ, mille juhatuse liige alates 05.05.2015 oli X (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 2 – teatmiku väljatrükk). Corintum Design OÜ on kostjate selgituste kohaselt kostjatele teadaolevalt sisulise majandustegevuseta ja töötajateta ettevõte, mis on 2015. a sügisel saanud loo keskmes olevalt Soome ehitusettevõtjalt Salpausselän Rakendajat Oy-lt suuri summasid raha, kandnud väikese osa sellest Brave Capital OÜ-le ning kandnud ülejäänu Nuorisosäätio juhtkonda kuuluvate isikute firmadele. Salpausselän Rakendajat Oy oli omakorda partnerlussuhetes Nuorisosäätioga. Nii selgub Corintum Design OÜ kontoväljavõttest, et näiteks 10.09.2015 Salpausselän Rakendajat Oy kandnud Corintum Design OÜ-le 594 000 eurot, millest 550 000 eurot kanti samal päeval edasi Soome ühingule Greenport Oy (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 3 - Corintum OÜ kontoväljavõte). Samuti nähtub konto väljavõttelt, et 29.10.2015 laekus Corintum Design OÜ kontole Salpausselän Rakendajat Oy-lt 252 000 eurot, millest 250 000 eurot kanti taaskord samal päeval edasi Soome ühingule Neola Oy (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 3). Greenport Oy ja Neola Oy osanikeks on kostjatele teadaolevatel andmetel võrdsetes osades PN ja AH ning mõlema ühingu juhatajaks on PN (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 4 - Soome äriregistri väljavõte, lk 6, 01.08.2019 menetlusdokumendi lisa 1 - hagiavalduse vastuse lisa 4 tõlge - Neola Greenport Soome registriväljavõte). Nii PN kui AH kuulusid Nuorisosäätio juhtkonda. Kohus leiab, et eeltoodud rahaülekannete puhul ei ole ebakohane esitada kahtlusi fiktiivsetest arvetest või tehingutest, kuna Soome ehitusettevõtjalt suurte rahasummade saamist, eesmärgiga kanda need viivitamatult edasi 29 2-18-19267 sama Nuorisosäätiö juhtkonda kuuluvate isikute kontrollitavadele äriühingutele, ei saa sisulise majandustegevuseta ettevõtete puhul pidada tavapäraseks või sisukaks majandustegevuseks. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et väidet „X omandis olevad või muul viisil Xga seotud Eestis registreeritud äriühingud on esitanud Soome ehitusfirmale fiktiivseid arveid ja saanud fiktiivsete arvete alusel raha“ ei ole telesaates otsesõnu esitatud, nagu tõendab 07.11.2018 „Pealtnägija“ saate transkriptsioon. Saates räägiti üksnes fiktiivsete arvete esitamise kahtlusest, mida kohtu hinnangul saab käsitada väärtushinnanguna, sest kahtluse esitamine arvete fiktiivsuse kohta on järeldusliku iseloomuga hinnangu pakkumine ning selle ümberlükkamist nõuda ei saa. Kostjad on kohtu hinnangul põhistanud, et kahtlus fiktiivsetest arvetest tulenes sellest, Soome ühingu Salpausselän Rakentajat Oy poolt Xga seotud ühingule Corintum Design OÜ tasutud arved olid arusaamatu sisuga ning nende alusel tasutud summad maksti koheselt suuremas osas edasi Noortefondi juhtidega seotud ühingutele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et äärmisel juhul on vaidlusaluse väite

§ 1047

lg 1 4 alusel nõuda ei saa, nagu on kinnitanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p-s

1. Kohus on kuulanud ära poolte seisukohad ja tõendid 07.06.2021 kohtuistungil (07.06.2021 kohtuistungi protokoll 01:15:11 - 01:50:52). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kõnealune leping Nuorisosäätiö ja Brave Capital OÜ ning Pirita Holding OÜ vahel 30.09.2015 sõlmitud investeerimislaenu leping (21.01.2019 kostjate vastus hagiavaldusele lisa 5 – Brave Capital OÜ, Pirita Holding OÜ ja Nuorisotäätiö vahel sõlmitud investeerimislaenuleping, 01.08.2019 menetlusdokumendi lisa 2 - hagiavalduse vastuse lisa 5 tõlge - Brave Capital OÜ, Pirita Holding OÜ ja Nuorisosäätio vahel
2. aastal sõlmitud investeerimisleping), mille alusel Nuorisosäätiö laenas Pirita Holding OÜ-le täpselt 12.1 miljonit eurot (lepingu p 4.1.). Brave Capital OÜ osales lepingus lepingu eeltingimuste kohaselt laenusaaja osaniku ja kontrolliva isikuna (lepingu „Taust“ punkt A), kelle ülesandeks oli laenusaaja eest taotleda laenu väljamaksmist (lepingu p 4.3.), teostada järelevalvet laenusaaja üle, seejuures käituda laenuandja parimates huvides (lepingu p 8.2.) ning kontrollida laenu kasutamist laenusaaja poolt (lepingu p 10.3.1.). X on üks Brave Capital OÜ tegelikest kasusaajatest ja juhatuse liikmetest, kelle kontrolli alla 12.1 miljoni suurune laen anti ja kes pidi vastutama selle lepingutingimustele vastava kasutamise eest. Kohus leiab, et seega ei ole väide ka väärtushinnanguna kuidagi ebakohane, ka on hagejad (hagiavalduse p-s 11) omaks võtnud, et Nuorisosäätiö andis laenu 12.1 miljoni euro ulatuses. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et väidet