) § 67 p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 18 ööpäevaks. Kaebaja kandis karistuse ära ajavahemikul 15.06.2010.a - 03.07.2010.a. 19.06.2010.a esitas V.I. Viru Vanglale taotluse 100 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses Viru Vangla 07.05.2010.a käskkirja nr 6.-1/154-KP ja 07.06.2010.a käskkirja nr 6.-3/1177-D alusel karistamisel kaheksa liigset päeva eraldatud lukustatud kambris hoidmisega ja 26.06.2010.a kokkusaamise mittevõimaldamisega. Vangla ei jõudnud taotlust tähtaegselt menetleda. Viru Vangla 25.01.2011.a vastusega nr 6-14/23748-1 jäeti V.I.i taotlus rahuldamata. 27.10.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse V.I.i kaebus, mis registreeriti haldusasjana 3-10-2937. 04.04.2011.a kohtumäärusega eraldati kaebuses esitatud erinevad nõuded iseseisvatesse menetlustesse ning haldusasjas 3-10-2937 menetletavaks nõudeks jäi V.I.i kaebus Viru Vangla vastu 07.05.2010.a käskkirja nr 6.-1/154-KP ja 07.06.2010.a käskkirja nr 6.-3/1177-D alusel karistamisel 8 liigset päeva eraldatud lukustatud kambris hoidmise ja 26.06.2010.a kokkusaamise mittevõimaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 6391,16 eurot (100 000 krooni). Tartu Halduskohtu 06.05.2011.a kohtmäärusega asjas 3-10-2937 võeti kaebus menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS V.I. leiab, et kui ta
alusel kartserisse pandi, siis kohaldati tema suhtes mitut karistust, sest ta viibis kaheksa päeva eraldatud lukustatud kambris ning ühe ja sama teo eest määrati talle veel 18 ööpäeva kartserit. Kaebaja pandi kartserisse selle eest, et ta 07.05.2010.a ei allunud käsule ja imiteeris püstoliga laskmist. Enne seda sündmust oli ta teinud kirjaliku avalduse oma õe ja vennaga kohtumiseks. 07.05.2010.a ei allunud ta vanglaametniku käsule lõpetada rääkimine ja 07.06.2010.a tehti käskkiri, millega määrati karistuseks 18 ööpäeva kartserit. Ta kandis veel 8 ööpäeva pikkust kartseri karistust. V.I. märgib, et oli järjest kartseris 18 + 8 ööpäeva. Ta ei tea, mille eest ta sai kokku 26 päeva. Seega leiab kaebaja, et tema õigusi on rikutud ja nõuab 8 liigse ööpäeva kartseris viibimise eest kahju hüvitamist. Kaebajale ei võimaldatud sugulastega kokkusaamist, kuna ta viibis kartseris. Sellist raportit Viru Vanglas ei ole välja antud, et oleks keelatud lühiajaline kokkusaamine 26.06.2010.a. Kaebaja esitas kirjaliku avalduse kokkusaamiseks enne kartserisse paigutamist, s.o mais või juunis, kui viibis eraldatud lukustatud kambris. V.I. leiab, et Viru Vangla pani teda spetsiaalselt kartserisse karistust kandma just kokkusaamise päeval, et ta ei saaks kokkusaamisele. 28.06.2010.a oli tema sünnipäev, kokkusaamine pidi aga toimuma 26. juunil. Kaebaja nõuab 100 000 krooni selle eest, et ei saanud kokkusaamisele oma venna ja õega. Vend Sergei ja õde Natalja elavad Oru alevikus Ida-Virumaal, 15 km Jõhvist, kus asub vangla. Kaebaja ei saanud nendega kokku määratud päeval ja nad olid pahased, sest olid selleks päevaks spetsiaalselt töölt vabaks küsinud. Nende töö on vahetustega, seega töötavad nad vahel ka laupäeviti. Kaebaja läks nendega tülli, sest nad tulid kokkusaamisele, aga seda ei toimunud ja nad ei suhtle enam vangla süü tõttu. Ta ei ole töötanud, mingit erialal ei oma, palka ei ole kunagi saanud, 100 000 krooni on tema jaoks suur raha. Ta vabanes vanglast 22.06.2011.a. Kaebajal on praegu raske materiaalne olukord ning nõutud summa on oluline, kuna ta saab töötukassast abiraha ainult 46 eurot. Tal puudub püsiv elukoht ning sotsiaalkorterit ei anta. Vangla rikkus tema õigusi perega kokkusaamise takistamisel. V.I. palub Viru Vanglalt välja mõista 100 000 krooni (6391,16 eurot) mõlema rikkumise eest, s.o kokkusaamise mittevõimaldamise eest ja 8 liigset ööpäeva kartseris viibimise eest. 2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu alljärgnevatel põhjendustel.
lg 4 kohaselt lühiajalisi kokkusaamisi ei võimaldata distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale.
lg 3 kohaselt pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldata vangla vastuvõtuosakonnas viibivale kinnipeetavale, avavanglas viibivale kinnipeetavale ja distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale.
lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on p 1) noomitus; 2) ühe lühi-või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 3) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Samas lg 4 kohaselt raske distsipliinirikkumise korral on vanglateenistusel õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lõike 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebuse esitaja väitel on teda liigselt kaheksa ööpäeva eraldatud lukustatud kambris hoitud.
lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule on vanglateenistusel raske distsipliinirikkumise korral õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist.
lg 1 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Tegemist ei ole soovitusliku sättega, vaid
Üldise julgeoleku tagamine hõlmab nii vanglas viibivate kinni peetavate isikute, vanglateenistujate kui ka vanglat külastavate isikute julgeoleku tagamise. Vangistusseadus kommenteeritud väljaandes on märgitud: „Julgeolek ehk turvalisus tähendab kaitstust ohtude vastu. Järelevalve on kontroll kinnipeetavate üle, mis peab tagama vangla kui süsteemi normaalse toimimise, kinnipeetava õiguste ja kohustuste täitmise, kinnipeetavate ja vanglapersonali ohutuse…“.
lg 2 ja § 63 lg 4 võimaldavad kinnipeetavate suhtlemis- ja liikumisvabadust piirata vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetavate õigusvastase käitumise vältimiseks. Seega on tegemist ennetava meetmega. Ennetava meetme kohaldamise kohta on ka Riigikohtu halduskolleegium 13.11.2009.a otsuses nr 3-3-1-63-09 märkinud järgmist: „Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas 3 kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline“. Seega vangla ei saa jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid juhul kui õigushüve kahjustumine on tõenäoline, peab vangla rakendama ennetavaid meetmeid. Vangla ei pea olema tõsikindlalt veendunud tagajärje saabumises või ootama ära selle saabumist, et võtta tarvitusele meetmeid vangla julgeoleku tagamiseks. Viru Vangla kolmanda üksuse valvuri Viljar Valdre 07.05.2010.a ettekande kohaselt andis ta 07.05.2010.a kell 10:05 paiku 9. eluhoone ja peahoone vahelises suures koridoris õppivaid kinnipeetavaid kooli saates kinnipeetavatele korduvalt seaduslikke korraldusi omavahel kõva häälega mitterääkimiseks. V.I. korraldusele ei allunud ja peale valvur teavitust ettekande kirjutamisest tegi kinnipeetav valvuri suunas käega ähvardava liigutuse, imiteerides relva ja tehes häälega tulistamist meenutavat häälitsust. Juures viibisid teised kinnipeetavad, kes hakkasid selle peale naerma. V. Valdre väitel tundis ta end ähvardatuna ja ohustatuna. Viru Vangla järelevalveosakonna valvuri Edgar Karp´i ettekande nr 1955 kohaselt ei allunud kinnipeetav V.I. 07.05.2010.a läbiotsimise ajal valvur V. Valdre seaduslikule korraldusele karjumine lõpetada ja käed selja taha panna. Ettekande kohaselt imiteeris V.I. V. Valdre suunas käega ja suuga püstoli laskmist, mille peale hakkasid juures viibinud kinnipeetavad naerma. V.I.i poolt toime pandud distsipliinirikkumist hinnati raskeks rikkumiseks ja 07.05.2010.a käskkirjaga nr 6.-1/154-KP paigutati V.I. alates 07.05.2010.a raske distsipliinirikkumise eest eraldi lukustatud kambrisse kuni menetluse lõppemiseni. V.I. viibis eraldatud lukustatud kambris perioodil 07.05.2010.a - 15.05.2010.a. 07.05.2010.a toimunud intsidendi tõttu kaaluti V.I.i suhtes kriminaalmenetluse algatamist. Tuginedes eelnevale on vastustaja seisukohal, et asjaolude väljaselgitamiseks ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks oli Viru Vangla 07.05.2010.a käskkirja nr 6.-1/154-KP alusel V.I.´i kaheksaks päevaks eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine põhjendatud ja õiguspärane. Viru Vangla julgeolekuosakonna spetsialisti Anastassia Abakova 14.05.2010.a õiendi kohaselt puudus kriminaalmenetluse algatamiseks alus ning tehti ettepanek viia V.I.i suhtes läbi distsiplinaarmenetlus. Viru Vangla 07.06.2010.a käskkirjaga nr 6.-3/1177-D määrati kaebuse esitajale
p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 18 ööpäevaks. Kaebaja kandis karistuse ära ajavahemikul 15.06.2010.a - 03.07.2010.a. Kaebuse esitaja väitel ei lubatud teda kartserisse paigutamise tõttu 26.06.2010.a kokkusaamisele ja sellega ajas vangla kaebaja tema sugulastega tülli. Vastavalt
lg-le 4 ja § 25 lg-le 3 ei võimaldata lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi kinnipeetavatele, kes on distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud. Kuna V.I. kandis 26.06.2010.a kartserikaristust, mis oli talle käskkirjaga nr 6.-3/1177-D määratud, oli tema kokkusaamisele mittelubamine õiguspärane. Kinnipeetava väide, et vangla tegevuse tõttu on tema peresidemed kahjustatud, ei ole põhjendatud. Vangla on oma tegevuses lähtunud
-s sätestatust ning kokkusaamise ärajäämise põhjustas kaebuse esitaja siiski ise oma negatiivse käitumise ja toime pandud raske distsipliinirikkumisega. Kaebuse esitajal säilis kartseris oleku ajal võimalus suhelda sugulastega kirja teel ja üks kord nädala jooksul oli võimalik ka helistada. Seega sai kaebaja häid peresidemeid säilitada ja sugulastele vajadusel kokkusaamise ärajäämist põhjendada. Vastustaja juhib tähelepanu, et kaebuse esitaja nõuet Viru Vangla 07.06.2010.a käskkirja nr 6.4 3/1177-D tühistamiseks arutatakse Tartu Halduskohtus haldusasja 3-11-864 raames. Käesoleval ajal on Viru Vangla 07.06.2010 käskkiri nr 6.-3/1177-D kehtiv. Kaebuse esitaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 6391,16 eurot. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Samas lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega tuleb kahju hüvitamise kaebuses tuvastada, kas ja milline kahju on tekkinud, kas haldusakt või toiming, millega väidetavalt isikule kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase tegevus ja kahju tekkimise vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, siis kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kaebuse esitaja lukustatud kambrisse paigutamine 8 ööpäevaks ja kartserikaristuse tõttu kokkusaamise mittevõimaldamine on olnud põhjendatud ja õiguspärased ning mittevaralise kahju hüvitamiseks RVastS § 9 lg-s 1 sätestatu alusel puudub seetõttu alus. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-le 6 palub vastustaja jätta V.I.i kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjustel. I Toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebajat on 07.06.2010.a käskkirjaga nr 6.-3/1177-D karistatud distsiplinaarkorras 18 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Ta vaidlustas selle käskkirja haldusasja 3-11-864 raames, kuid kaebus on 30.05.2011.a kohtuotsusega jäetud rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohtu 20.06.2011.a määrusega on ülalnimetatud otsus jõustunud. Selle käskkirja alusel kandis kaebaja distsiplinaarkaristuse 18 ööpäeva näol kartseris ära perioodil 15.06.2010.a kuni 03.07.2010.a. Seoses ülalnimetatud käskkirjaga, ei viibinud kaebaja 8 liigset ööpäeva kartseris. Kaebaja oli karistatud käskkirja nr 6.-3/1135-D alusel 8 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ja kandis selle karistuse ära perioodil 03.07.2010.a kuni 11.07.2010.a. See käskkiri ei ole kuidagi seotud käesoleva asjaga ja kohus ei ole seda menetlenud selle asja raames, sest kaebaja ei ole seda taotlenud. On tuvastatud, et kaebaja arvas ekslikult, et ta kandis 8 ööpäeva pikkust kartserikaristust liigselt ja nagu see oleks seotud 07.06.2010.a käskkirjaga nr 6.-3/1177-D. Kaheksa ööpäevane kartserikaristus, mida kaebaja kandis perioodil 03.07.2010.a kuni 11.07.2010.a oli seotud käskkirja nr 6.-3/1135-D täitmisele pööramisega ning keelatud ei ole kartserikaristuste järjest kandmine, peale ühe karistuse ärakandmist (t.l 98 ja 99 pöördel). Kohus leiab, et väär on kaebaja seisukoht, et eraldatud lukustatud kambris hoidmine seoses raske distsiplinaarkaristuse sooritamisega on ka karistus ja ühe ning sama teo eest ei tohi olla kahte karistust (t.l 4 kaebus kohtule, t.l 9 kaebus vanglale).
lg 1 kohaselt on kinnipeetavale lubatud kohaldada distsiplinaarkaristusi, milledeks on: 1) noomitus; 2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks ja 4) kartserisse paigutamine kuni 5 45 ööpäevaks. Eraldatud lukustatud kambris hoidmine ei ole distsiplinaarkaristus ja seega ei ole kaebaja väide, et tema suhtes kohaldati korraga kahte distsiplinaarkaristust, õige. Vastavalt
lg 4 on raske distsipliinirikkumise korral vanglateenistusel õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist. Seega ei tegutsenud vastustaja õigusvastaselt, kui kaebaja viibis eraldatud lukustatud kambris perioodil 07.05.2010.a kuni 07.06.2010.a. Kaebaja viibis 07.05.2010.a käskkirja nr 6.-1/154-KP alusel eraldatud lukustatud kambris käskkirja kohaselt kuni menetluse lõppemiseni vangla julgeoleku tagamiseks. Seega oli viibimine eraldatud lukustatud kambris kuni menetluse lõppemiseni põhjendatud ja õiguspärane. Kaebaja leiab, et õiguspärane ei olnud tema eraldatud lukustatud kambris hoidmine ajavahemikul 07.06.2010.a kuni 15.06.2010.a ja tema seisukoht on õige, sest ei olnud seaduslikku alust tema hoidmiseks eraldatud lukustatud kambris 8 päeva vältel peale distsiplinaarmenetluse lõppemist. Distsiplinaarmenetlus on lõppenud 07.06.2010.a käskkirja nr 6.-3/1177-D väljaandmisega. Vastustaja on 07.11.2010.a vastuses nr 2.1-6/43970-1 (t.l 35) kinnitanud, et kaebaja viibis eraldatud lukustatud kambris ajavahemikul 25.05.2010.a kuni 15.06.2010.a. Kuid oma kirjalikus vastuses kohtule märkis vastustaja, et kaebaja viibis eraldatud lukustatud kambris 07.05.2010.a – 15.05.2010.a (t.l 89). Seega on vastustaja väited vastuolulised. Vastustaja ei ole tõendanud kohtule, et eraldatud lukustatud kambris hoidmiseks oleks kaebaja suhtes koostatud haldusakti, mis oleks pikendanud kaebaja eraldatud lukustatud kambris hoidmist peale distsiplinaarmenetluse lõppemist. Samuti ei ole vastustaja tõendanud, et oleks välja antud uut haldusakti kaebaja eraldatud lukustatud kambris hoidmiseks perioodil 07.06.2010.a kuni 15.06.2010.a. 07.05.2010.a käskkirja nr 6.-1/154-KP alusel oli V.I. raske distsipliinirikkumise tõttu paigutatud eraldi kambrisse alates 07.05.2010.a kuni menetluse lõppemiseni (t.l 10). Vastustaja pidi 07.06.2010.a käskkirja nr 6.-3/1177-D alusel määratud 18 ööpäevase kartserikaristuse pöörama täitmisele või vabastama kaebaja eraldatud lukustatud kambrist alates 07.06.2010.a. Vastustaja teatises nr 2.1-6/43970-1 on märgitud, et V.I. oli eraldatud lukustatud kambris 25.05.2010.a – 15.06.2010.a 12 ööpäeva (t.l 35) ja 07.05.2010.a käskkirja nr 6.-1/154-KP alusel asus ta alates 07.05.2010.a eraldatud lukustatud kambris. Seega on tõendatud, et V.I. asus eraldatud lukustatud kambris 07.05.2010.a kuni 15.06.2010.a ning 07.06.2010.a – 15.06.2010.a asus kaebaja eraldatud lukustatud kambris 8 ööpäeva vältel ebaseaduslikult. Kohus leiab, et eraldatud lukustatud kambris hoidmine
lg 4 alusel peale distsiplinaarmenetluse lõpetamist on intensiivne kaebaja õiguste riive.
lg 2 p 4 kohaselt on eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine täiendav julgeolekuabinõu. Eraldatud lukustatud kambris hoidmise ajal olid kaebaja õigused võrreldes tavalises kambris hoidmisega piiratud: ta ei saanud vabalt liikuda oma tsoonis, ei saanud osaleda koolitusel ning kaebaja väitel, ei saanud ta sooritada koolieksamit. Vangla sisekorraeeskirja § 101 kohaselt kinnipeetavat, kes õpib üld- või kutsekoolis, lukustatud kambrist tundidesse ei viida, kuid tal võimaldatakse iseseisvalt õppida ja saada õppejõududelt konsultatsioone. Võrreldes kartseriga ei ole eraldatud lukustatud kambri tingimused nii piiratud ja seega leiab kohus, et tekkinud mittevaraline kahju on päevas väiksem, kui on leitud kohtupraktikas ebaseaduslikult 6 kartseris hoidmise puhul. Kohus leiab, et käesolevas asjas on piisav hüvitis 4 eurot ühe päeva eest ning 8 päeva eest kokku seega 32 eurot.
lg 4 kohaselt raske distsipliinirikkumise korral on vanglateenistusel õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist. 07.05.2010.a käskkirja nr 6.-1/154-KP kohaselt otsustati: paigutada alates 07.05.2010.a kinnipeetav V.I. eraldi lukustatud kambrisse kuni menetluse lõppemiseni. Kaebaja ei ole vaidlustanud, et teda nimetatud käskkirja alusel oleks paigutatud mitte „eraldi kambrisse“, aga „eraldi lukustatud kambrisse“ ja seega kohus ei kajasta otsuses asjaolu, kas „eraldi kamber“
lg 4 tähenduses ning „eraldatud lukustatud kamber“
Seega kuulub kaebaja kahjunõue 8 päeva eraldatud lukustatud kambris hoidmise eest rahuldamisele osaliselt summas 32 eurot. II Kaebaja nõuab ka kahju hüvitamist sugulastega kokkusaamise mittevõimaldamise eest 26.06.2010.a. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebajal oli määratud lühiajaline kokkusaamine sugulastega 26.06.2010.a. Vastavalt
lõikele 4 ei võimaldata lühiajalisi kokkusaamisi distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale.
lõike 3 kohaselt ei võimaldata pikaajalisi kokkusaamisi vangla vastuvõtuosakonnas viibivale kinnipeetavale, avavanglas viibivale kinnipeetavale ja distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale. Kuna kaebaja kandis 26.06.2010.a kartserikaristust, mis talle oli määratud käskkirjaga nr 6.-3/1177D, oli tema kokkusaamisele mittelaskmine õiguspärane. Vastustaja on oma tegevuses lähtunud seadusest ja kaebaja väide, et vangla tegevuse tõttu on tema peresidemed kahjustatud – ei ole asjakohased. Kaebaja on ise oma negatiivse käitumisega pannud toime raske distsipliinirikkumise ja pidi olema teadlik, et selle eest võib kohaldada ka kartserikaristust. Kaebajal oli võimalik sugulaste ja tuttavatega suhelda kirja teel ning helistada. Samuti oli tal võimalik sugulastele ette teatada, et kokkusaamist ei toimu, sest ta läks reaalselt kartserisse 15.06.2010.a ja seega enne 26.06.2010.a oli tal küllalt aega, et sugulasi sellest teavitada. Kaebaja asus 07.05.2010.a kuni 07.06.2010.a eraldi lukustatud kambris seaduspäraselt. Alates 15.06.2010.a – 03.07.2010.a kandis ta 18 ööpäeva pikkust karistust kartseris ja just sellel ajal oli eelnevalt määratud sugulastega kokkusaamine. See asjaolu ei kohusta vastustajat ootama ja viivitama karistuse täitmisele pööramisega. Isegi kui vastustaja oleks kohe peale distsiplinaarmenetluse lõppemist alates 07.06.2010.a pööranud 18 ööpäevase kartserikaristuse täitmisele, oleks kaebaja 26.06.2010.a olnud kartseris. Seega ei kuulu kahjunõue seoses 26.06.2010.a kokkusaamise mittevõimaldamisega rahuldamisele. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 4 kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt, s.o osa, milles V.I. taotleb kahju hüvitist seoses eraldatud lukustatud kambris hoidmisega kaheksa päeva vältel ning vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista hüvitis summas 32 eurot. Ülejäänud nõudes jääb kaebus HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. HKMS § 95 lg 1 kohaselt kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. RLS § 57 lg 14 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 5 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või 7 vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15,97 euro ja mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses. Antud kaebuselt kuulus tasumisele riigilõiv summas 319,56 eurot. 03.03.2011.a kohtumäärusega on V.I. riigilõivu tasumisest vabastatud. Seega kuulub vastustajalt väljamõistmisele riigilõiv summas 15,97 eurot riigituludesse. Tamara Hristoforova kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.